Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil – kas oli ka midagi positiivset ?
Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse
nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast
Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata
paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik
väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate
naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset
leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka
positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades.
Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse
kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma
enamasti saada Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus- nende maa territooriumid olid ümber jagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks, mis polnud küll halb, kuid täielikku vabadust neil enam polnud. Valdav osa kohalikust rahvast- eestlastest, taandati siiski talupojaseisusesse, mis oli õiguste poolest alguses küllaltki hea, sest vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv
tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese ja pseudoteooriaid.19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Eestlaste põlvnemist muinasaja kultuurrahvastest on üritatud tõestada hiljemgi. Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke
Kõik kommentaarid