Omapärane Hiina kultuur (5)

Q: Millega ravib hiina Millega ravib hiina meditsiin?

Vastus leiad õppematerjalist: Omapärane Hiina kultuur

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millega ravib hiina Millega ravib hiina meditsiin?

SISUKORD
SISSEJUHATUS............................................................................................................3
1. RELIGIOON ..............................................................................................................4

Budism .....................................................................................................................4

Konfutsianism ..........................................................................................................4

Taoism......................................................................................................................5
2. YIN JA YANG.............................................................................................................6
3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7
4. KUNST.......................................................................................................................9
4.1 Maalikunst ................................................................................................................9
4.2 Arhitektuur ...............................................................................................................9
4.3 Kalligraafia .............................................................................................................10
4.4 Skulptuur ................................................................................................................10
4.5 Tarbekunst ..............................................................................................................11
5. MEDITSIIN .............................................................................................................12
6. HIINA KÖÖK..........................................................................................................13
6.1 Tüüpilised road .......................................................................................................13
6.2 Paikkondlikud erinevused......................................................................................14
6.3 Lauakombed...........................................................................................................15
7. KOMBED JA TAVAD............................................................................................16
8. RÕIVASTUS...........................................................................................................18
KOKKUVÕTE.............................................................................................................19
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................20
SISSEJUHATUS
Kultuur on väga üldine mõiste, see puudutab peaaegu kõiki eluvaldkondi. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule . Minu referaadi sisu hõlmab laiemalt Hiina kultuuri. Selline teemavalik sellepärast, et 2008. aasta augustis on Hiinas suveoümpiamängud, mida inimesed aga üldse Hiinast teavad? Enamasti vaid üksikuid fakte, näiteks, et seal asub kuulus Hiina müür, inimesed on pilusilmsed ning neid on umbes 1306 miljonit, Hiinas leiutati paber, siid , püssirohi jne. Sellega arvatavasti enamuse teadmised piirduvadki, kuid tegelikult on Hiina midagi suuremat ja võimsamat kui üks tühipaljas Hiina müür.
"Hiina - see on üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu, lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Üksnes India ja Hiina on maailmas säilinud iidsete kultuuride täieõiguslikud pärijad. Kuigi iidsed ajad tundsid teisigi samaväärseid või isegi hiilgavamaid impeerium -tsivilisatsioone (egiptuse, sumeri, babüloonia, heti, kreeka, rooma jt.), on ajaloo kulg nad hävitanud. Arengu järjepidevus on katkenud, mida ei saa aga öelda hiina kultuuri arenguloo kohta, mis ulatub viie tuhande aasta taha. Tema kulg on olnud katkematu ja vääramatu, võimas ja seeläbi ülevgi. Ei kokkulangemist, ei katastroofi, ei astumise peatumist ega ka - kummaline - mingit revolutsioonilist pööret mõttemaailmas." ( Kelder , 1988)
Hiina puhul on tegu ühe omanäolisema ning esmapilgul isegi mõistatusliku ja lummava nähtusega. Käesoleva töö olengi koostaud selleks, et proovida pisut lähemale tuua toda suurt ja kauget ning seetõttu umbuskugi tekitavat kultuuri, mis mulle endale sümpaatseks on saanud.
1. RELIGIOON
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism.
Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze.
1.1 Budism
Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha . Budismi pühakirjaks on “Tipitaka”. Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes dalai -laama. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma.
1.2 Konfutsianism
Konfutsianism on õpetus, mille loojaks oli Konfutsius, kes oli umbes 500 aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides “poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, mees riiki” ja nii edasi. ( Foster , 2002) Konfutsius arvas , et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus . Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja tundeline südametunnistus. Veel peab inimene saavutama õiglustunde ja head kombed ning ideaalne inimene ongi valmis. Ainult ideaalne inimene võib täita inimese ja kodaniku viit tähtsamat ülesannet: näidata lugupidamist vanemate, valitsejate ja riigivõimu vastu ning täita kohustusi sõprade ja eluseltsilise vastu. Kui kõik püüaksid saada ideaalseteks inimesteks ja valitsejad näitaksid esimestena head eeskuju, oleks pandud alus üldisele rahule ja riigi arenemisele. (3. maaime14-2.htm)
Üks Konfutsiuse õpilasi ja tema õpetuse esimene teoreetik ütleb: “Kui inimese mõtted on siirad, siis on tema süda korras; kui tema süda on korras, siis on tema isik kasvatatud; kui inimene on kasvatatud, siis on tema perekond korraldatud; kui perekond on korraldatud, siis valitsetakse ka vajalikul viisil riiki.” (Trükikoda Hans Veidemann, 1949)
1.3 Taoism
Taoism- selle usundi rajas Laoze enam-vähem samal ajal Konfutsiusega, ent Laoze lõi rohkem vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele, kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat (yin-yang’i sümbol on taoistlik ). ( Ersen , 2002)
Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus .Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid . (3. maaime14-2.htm)
Hiinlased on kompromissilembene ja harmooniat armastav rahvas ning seetõttu õnnestus neil kõik kolm suurt mõttevoolu (konfutsianism, taoism, budism) sünteesida ja üksteise kõrvale alles jätta. Olla konfutsianist suhetes perekonna ja ühiskonnaga, taoist suhetes loodusega ning budist suhetes iseenda ja teis-poolsusega. Need kolm moodustavad san jiao - kolm religiooni.
2. YIN JA YANG
Hiina mõttemaailm rajanes eelkõige omaenda väljatöötatud ideedele. Üheks vanemaks hiina mõttemaailma mälestusmärgiks on "Yijing" ehk "Muutuste raamat". "Yijing" on hiina kultuuri vanimaid kirjalikke ülestähendusi üldse (tema vanuses ollakse erinevatel seisukohtadel, orienteeruvalt umbes 1200. a. e.m.a.). "Yijing" on oluline just selle pärast, et sealt on pärit praktiliselt kogu hilisem filosoofia terminoloogia . Öeldakse, et kõik maailma fenomenid saab taandada Yin-Yang (joon. 1) suhetele. Nad on vastandid, mille omavahelise vastandumise, kooskõla ja üksteiseks ülemineku käigus sünnib ja muutub materiaalne maailm. Oluline on see, et vastandid tekitavad ja täiendavad teineteist, mitte ei võitle teineteisega. Nad on ringi vastandlikud lõpud, nende vahel pole mitte sirge vaid looklev joon ja nad on teineteisest sõltuvad – pole võimalik ainult Yin või ainult Yang, nagu pole ööd päevata.
Piltlikult kujutatakse yin`i kahe mõttekriipsuga, yang on pidev joon. Mõlemad on tuletatud ruudust ja ringist , mis kordamööda esindavad vastavalt maad ja taevast. Koos loovad nad tasakaalu ning kummaski on osake teisest, mida sümbolil kujutab kontrastset värvi punkt – valge mustal ja must valgel . (Sissejuhatus Idamaise ..., 2008)
Joonis 1. Yin ja Yang
( Image : Yin and Yang...)
3. PEREKONNA SUHTED
Hiinas peetakse perekonda stabiilsuse kantsiks. Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa traditsioonidest (abielu sakrament , "Sa pead oma isa ja ema austama"). Näiteks kas või seegi, et hiinlase nimes asub esimesel kohal perekonna- ehk suguvõsanimi, selle järel üks või kaks taganime (mis eurooplasele oleksid eesnimedeks). Iga korraliku inimese peamine voorus oli xiao - pojalikkus või pojalik lugupidamine. Lapse eesmärk oli end pühendada oma (esi)vanemate heaolule, poeg ja ta naine elasid (poja) vanematega koos ning kuuletusid täielikult neile. Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada. Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma vanematega praktiliselt lakkasid. Naine hakkas oma esivanemate asemel austust avaldama oma mehe esivanematele, ning tema peamiseks kohuseks oli oma meest ja tema vanemaid teenida. Suhted laste ja vanemate vahel jäid jõusse ka pärast vanemate surma ning poeg pidi hoolitsema, et tal oleks väärikaid järglasi - kes muidu oleks siis esivanemate altaril esivanemate hingedele austust avaldanud. Ja kui meessoost pärijaid ei õnnestunud saada, võis võtta liignaise või adopteerida suguvõsa mõnest teisest perekonnast poeg. Ning kui meie ütleme manitsedes: "Mõtle oma laste peale," siis hiinlane võiks pigem öelda: "Mõtle oma vanemate peale!" Selline aegade vanune perekondlik kombestik ja kõlblus immutas põhjalikult läbi kogu hiina ühiskonna. Sugupuude säilitamine ja esiisade kuulsusrikaste traditsioonide meelespidamine hoidis religioosset tunnet alal ning tugevdas igati perekondlikku solidaarsust. Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi , millele kogu hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud.
Tänapäeva Hiinas lapsi austatakse ja hoolimata keelust, et üle ühe lapse peres olla ei tohi, soovitakse perre rohkem lapsi. Poisse hinnatakse traditsiooniliselt rohkem kui tüdrukuid, kuid see suund on aeglasemalt muutumas. Kuigi naised on meestega võrdseteks kuulutatud, on meestel siiski rohkem võimalusi kui naistel.
4. KUNST
4.1 Maalikunst
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- (joon. 2) ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik . Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat.
Joonis 2. Tušimaal ( Drawing : Ink..., 2008)
4.2 Arhitektuur
Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Hiinas esinevad pagoodid (joon. 3)- mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel on üleskaarduvate servadega katuseräästad. Katused on Hiinas kõverad, sest need kaitsevad inimesi kurjade vaimude eest (vaimud eelistavad sirgjooni). Katuste materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid.
Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (näiteks Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse ,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu.
Joonis 3. Liuhe pagood (Image: Liuhe Pagoda..., 2008)
4.3 Kalligraafia
Kalligraafiat (joon. 4) ehk ilukirja peeti Hiinas vaimseks loominguks, mis kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seda avalikult ei esitatud, vaid kõrgema seltskonna ringis .
Joonis 4. Kalligraafiline kiri (Calligraphy Hsu Wei: Poem ..., 2008)
4.4 Skulptuur
Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik – keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu , bambus jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm ning peen pinnakäsitlus. Näiteks Terrakota sõdalased (joon. 5) ja Buddha figuurid on skulptuurid.
Joonis 5. Terrakota sõdalased (Reisiblogi Hiina: Terrakota..., 2008)
4.5 Tarbekunst
Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid , email- ja lakktööd ning eriti portselan (joon. 6) Spetsiifilist läbipaistvat, kollaka, roheka või pruuni värvusega kivimit- jadeiiti kasutatakse ehete ja pisiplastika valmistamisel. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ning fantaasiaküllane vormirikkus.
Joonis 6. Portselanist pott
(Ceramics in the park..., 2008)
5. MEDITSIIN
Klassikaline hiina meditsiin on ligi 4500 aastat vana, tema teooria ja ravimeetodid on kontrollitud tuhandete aastate jooksul miljardite inimeste peal. Meie ajani on jõudnud umbes 6000 hiina meditsiini traktaati ja raamatut, neist vanim on 2000 aasta tagune traktaat Nei Jin. Nendesse on kogutud endiste põlvkondade teadmised ravitaimede, nõelravi, moksa jt. kohta.
Tänapäeval muutub hiina meditsiin maailmas aina populaarsemaks . Hiina meditsiini meetodid on lihtsad ja kasutatavad pea kõigil inimestel.
See on taimne ravi, nõelravi, massaaž, ravivõimlemine, moksateraapia.
Tulemused on suurepärased, kui diagnoos ja ravi on õigesti määratud.
Diagnoosi määramiseks uurivad hiina arstid keelt ja pulssi . Hiina meditsiin vaatleb inimese organismi kui terviklikku süsteemi ning ei tunne erilist huvi konkreetse organi ehituse vastu. Hiina ravimeetodid normaliseerivad, tasakaalustavad keha ja hinge.
Akupunktuur on iidne Hiinas levinud ravimeetod . See tähendab kehakanalite kohal paiknevate elujõupunktide tasakaalustamist. Raviks paigaldab nõelravi spetsialist patsiendi keha kindlatesse paikadesse nõelu.
(Millega ravib hiina..., 2008) Taimi ja ravimeid kirjeldatakse hiina meditsiinis eelkõige nende toime (külm, jahe, soe, kuum) ja maitse ( terav , magus, hapu, mõru, soolane) alusel. Lisaks iseloomustab ravimeid nende toime suund. Taimi rühmitatakse 21 rühma, näiteks tuult ja niiskust kõrvaldavateks, verejooksu peatavateks jne.
Hiina meditsiinis kasutatavate ravimite koostises on mitu ravimtaime - peamine ravimtaim , abistava toimega taim, kolmas ravimtaim, mis suunab ravitoime õigesse kohta. Neljas taim eemaldab mürgid, viies on tasakaalustava toimega ravimtaim. Seepärast ei kahjusta hiina ravimid kunagi mao energiat.
Hiina arstid on uurinud tuhandete taimede ravivat toimet. Ravitoime on ka tüüpilistel maitsetaimedel: ingveril, iisopil, kardemonil, koriandril.
6. HIINA KÖÖK
Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri piirkondades erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on.
6.1 Tüüpilised road
(Hiina köök..., 2008) Hiina köögi põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja suurusega tükkideks, et kõik koostisosad enam-vähem üheaegselt valmiksid. Lühikesel küpsetusajal on veel üks küllaltki praktiline põhjus - nimelt on Hiinas alati nappinud küttematerjali. Nii leiutatigi stir- fry ehk "segades praadimise" meetod: väikesed toidutükid valmivad segades üllatavalt kiiresti. Lisaks stir-fry'le kasutatakse ka aurutamist, hautamist ja frittimist.
Hiinas tarvitatakse toiduks kõiki vähegi söödavaid aineid, mida looduses leidub: loomade ja lindude liha, sisiseelundid, ajud, nahk ning hüübinud veri , hai uimed , pääsukeste pesad jne. Tavaline hiina söök koosneb aga peamiselt kohalikest andidest, riisist ja nuudlitest. (Masso, 1975) Piima, kohupiima ja juustu, võid ning margariini Hiinas üldiselt ei tarvitata. Need kuuluvad ainult laste ning haigete dieeti ja süüakse euroopastunud aladel, näiteks Peking . Rasvainetest on peamised maapähkliõli, sea- ja kanarasv. Aedviljade valik on rikkalik. Meil tuntute kõrval esineb rohkesti subtroopilisi ja troopilisi puuvilju, bataate ja pähkleid. Süüakse bambuse- ja oavõrseid, rõika- ja rediselehti. Maitseaineid lisatakse toitudele lõunapoolsetel aladel rohkem kui põhjarajoonides. Tähtsamad neist on sojakaste, ingverijuur ning mitmete vürtside segud . Rohkesti kasutatakse sibulaid, küüslauku ja porrulauku ning maitserohelist, nelki ja badaani (tähtaniis). Ka seesamiõli ning –pasta on hinnatud maitseained.
6.2 Paikkondlikud erinevused
Pekingi ehk Põhja-Hiina köögis võib leiduda väga uhkeid ja huvitavaid hõrgutisi kui ka lihtsat ja toitvat toitu. Tavaliselt on toidud rasvarikkad ja valmistamine väga kunstipärane. Üle maailma tuntud roog on pekingi part .
Kantoni ehk Lõuna-Hiina köögi kuulsus on levinud terves maailmas. Väga mitmekesiselt kasutatakse toidu valmistamisel kala, mereande ning puu- ja köögivilju. Värskuse säilitamiseks pakutakse kõrvale peenemaitselisi ja enamasti lahedaid kastmeid (Foster, 2002).
Ida-Hiina köögiks nimetatakse Shanghai kööki. Ranniku läheduse tõttu kasutatakse rohkelt mereande ja kala. Eelistatakse praadimist ja kodust valmistusviisi ning üldjuhul käib toidu juurde kergelt magus kaste (Foster, 2002).
Sichuani ehk Lääne-Hiina köögi toitude puhul on rõhk vilja ja liha säilitamisel raske talve jooksul. Seega on toidud teravad ja soolatud, väga tugevalt maitsestatud. Enim levinud on seal piirkonnas tšilli, millega maitsestatakse pea kõik toidud.
6.3 Lauakombed
Hiinas on traditsiooniks pulkadega söömine. Hiina pulgad on tavaliselt ümarad ning nad ei ole algselt üksteise külge kinnitatud. Nendega ei vehita sihitult erinevate roogade kohal, neid ei torgata toidu sisse ega tõmmata nendega kaussi või taldrikut lähemale. Kui pole antud väikest keraamilist pulgaalust, siis peab pulkade suupoolsed otsad toetama taldrikule nii, et need lauda ei puudutaks.
Terves Hiinas on täiesti loomulik hambaorkide kasutamine. Seda peab tegema aga varjatult, nii, et käsi on suu ees.
Hiinas on komme pidevalt toitu juurde pakkuda. Näitamaks, et rohkem pole soovi, tuleb jätta natuke toitu taldrikule. Viisakuse poolest on soovitatav siiski midagi taldrikule võtta. Muidu arvab võõrustaja, et tal on vilets toit.
Jooki ei tohi kunagi ise juurde kallata. Seetõttu peab terve söögiaja valves olema, et ega naabri joogiklaas täitmist ei vaja. Seda tuleb teha siis, kui selle sees on vähem kui pool. Ise ei tohi endale mitte mingil juhul juurde kallata, sest see häbistaks naabrit. Selle asemel peab oma soovist märku andma, kallates oma naabri klaasi veel natukejooki, isegi kui seda tegelikult pole vaja. (Foster, 2002)
7. KOMBED JA TAVAD
Hiinas on mittepuudutamise kultuur. Hiina stiilis tervitus on kummardus . Kui kätt surutakse, siis on see tavaliselt lõtv ning seda tehakse vaid lääne inimeste pärast. Traditsiooniline hiina kummardus tähendab, et mehed ja naised peavad suruma parema käe rusika vasaku käe peopessa ning hoidma mõlemaid käsi kõhu kõrgusel, samal aja sügavalt kummardades (Foster, 2002). Tänapäeval ei peeta seda enam nii tähtsaks, seega piirdutakse kerge kummarduse ja pea langetamisega (noogutamisega).
Teise inimesega tutvudes peaks olema siiras ja rõõmus ning naeratama. See on viisakas. Samuti tuleks luua hetkeline silmside ning siis uuesti pilk langetada koos kummardamisega. See märgib austust teise inimese vastu. Hiinas võib ette tulla ka juhuseid, kui tutvustamise ajal plaksutatakse . Siis on kombeks vastu plaksutada.
Hiinas tohib rääkida kõigest, mis puudutab inimese huvisid ja hobisid, eriti aga toidust. Hiinlased peavad toitu “esimeseks naudinguks” (Foster, 2002). Hiinlastele meeldib rääkida ka lastest, kuid mitte enda omadest. Rääkida ei tohiks aga poliitikast , hetke sündmustest, sest need võivad algul vastuolulised olla. Pärida ei tohiks ka jutukaaslase ameti, sissetuleku ega pereelu kohta. Võiks hoiduda ka hiinlastele valusatest teemadest nagu näiteks Teine maailmasõda. Hiinas peab sõnadega ettevaaltik olema, sest seal on “vaikus kuldne ”. Neid, kes liiga palju räägivad peetakse lapsikuteks.
Hiinas kasutatakse suhteliselt vähe füüsilist märgikeelt. Kätega vehkides kõnelemist peetakse liialdamiseks ja see tekitab üllatust, naeru ja vahel viha. Silmapilgutamist, vilistamist ja muud sarnast peetakse vulgaarseks.
Viibates ja loendades tähendab väike sõrm numbrit 1 ja pöial numbrit 5 ning kõike nende vahele jäävat loendatakse alates väikesest sõrmest, kuid selle asemel, et loendades näppe püsti tõsta, tõstetakse terve käsi ja painutatakse loendades näpud alla. Hiinas on nimetissõrmega kellegi kutsumine väga solvav , selle asemel tuleb käsi pöörata peopesaga allapoole ja tõmmata kõiki nelja sõrme korraga enda poole. Lehvitamine ja viipamine toimub allapoole suunatud peopesaga, nii et sõrmed liiguvad edasi-tagasi nagu kratsides. Võib tunduda, et inimene lehvitab hüvastijätuks, kuid tegelikult kutsutakse enda juurde. (Foster, 2002)
Jootraha andmine on Hiinas seadusevastane, seega seda ka ei anta .
Hiinas peetakse väga tähtsaks täpsust. Saabuda ei tohi rohkem kui viis minutit enne aega ega ka üle viie minuti hiljem. Hilinemine mõjub inimese mainele halvasti.
Hiinas on levinud kingituste tegemine. Need on tavaliselt isiklikud kingitused, mis sümboolselt märgivad suhte iseloomu. Kõige sobivam kingitus kellelegi kodu külastades või õhtusöögi eest tänamiseks on karp puuvilju, kondiitritooteid, kooke, küpsiseid, kalendrid jne. Lilled aga ei sobi. Enne kingituse üleandmist tuleks vaadata, et kingitusel poleks kleepsu, kus on kirjas, et ese on valmistatud Hiinas, Taiwanis, Hongkongis või mujal Aasias. Kui kingitus koosneb mitmest osast, tuleks vaadata, et kokku ei tuleks paarisarv asju (halb õnn), et see poleks kunagi neli (väga halb õnn), ega üheksa (ka halb õnn), vaid soovitatavalt kolm või kaheksa- väga hea õnn (Foster, 2002). Kaheksa on hiinlaste jaoks väga õnnelik number. Kinkida ei ei tohiks kelli, sest kella märkiv sõna on hiina keeles sarnane surma märkiva sõnaga. Samuti tuleks hoiduda kinkimast taksurätikuid, kuna need sümboliseerivad kurbust , ja terariistu, mis sümboliseerivad sõprussidemete katkestamist. Kingitus peab olema ilusti pakitud. Enamik kingitusi pakitakse esmalt tavalisse paberisse ja siis kas punasesse või kullavärvilisse (kuninglikud värvid), kollasesse või roosasse (õnnelikud värvid) paberisse. Pakkimisel ei kasutata rohelist, valget ja musta, sest need on matusevärvid, ja sinist, mis on leinavärv.
8. RÕIVASTUS
Rõivastus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustel peenemasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval.
Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta.
Tänapäeval ei hinnata Hiinas kõrgelt inimesi, kes riietuvad silmatorkavalt. Koolid nõuavad koolivormi ja soov väliselt ühtsed olla peegelub ka mujal. Endale tähelepanu tõmbamine või enda märgatavaks tegemine nii, et see tõmbab ligi teiste tähelepanu, on Hiinas täiesti lubamatu. Enamuse inimeste riided on väga neutraalset värvi. Õige meik , soeng ja aksessuaarid on naiste jaoks tähtsad, kuid nendega ei tohi liialdada. Enese lõhnastamine ei ole populaarne . Piirkondlikke traditsioonilisi rõivaid kantakse tänapeval harva ning tavaliselt hoitakse neid eriliste sündmuste, rituaalide või meelelahutuse jaoks.
KOKKUVÕTE
Referaadi koostamisel olen ma palju-palju targemaks saanud. Õppisin tundma Hiinat ja see riik on tõesti midagi imetlusväärselt erilist ja teistugust. Hiinlastel on väga tugevad uskumused, traditsioonid, tavad ja kõik muu, mis erineb Euroopamaade kultuurist. Hiinlased on kõike järjekindlalt säilitanud, mitte pole lasknud vanadel uskumustel vajuda unustuste hõlma. Näiteks üleskaarduvate servadega katuseräästad, mida jätkuvalt ehitatakse majadele vaimude eemale peletamiseks. See on neil tõeliselt iidne komme.
Referaati tehes hakkasin veidi paremini mõistma Hiinat ja hiinlasi. Minu jaoks ei ole see riik ja rahvas enam ainult suur hulk väikesi pilusilmi, vaid iidsete teadmistega sügavalt perekonda kummardav ühiskond, kes peab lugu oma kultuuriloost.
KASUTATUD MATERJALID
Calligraphy Hsu Wei: Poem... Hsu Wei: Poem in Running Script
URL= http://nigensha.co.jp/kokyu/en/index.ht m 24.02.2008
Ceramics in the park... Ceramics in the park authority collections
URL= http://www.fairfaxcounty.gov/parks/collections/exhibits/ceramics/ 24.02.2008
Drawing: Ink... URL= http://gallery.sjsu.edu/arth198/painting/ink.html 24.02.2008
Foster, D. 2002. Aasia riikide etikett ja tavad. Tln: Ersen.
Kelder, P. 1988. Lehekülgi Hiina filosoofilise mõtte pärandist. Vikerkaar, 6, 53-56
Kelder, P. 1988. Lehekülgi Hiina filosoofilise mõtte pärandist. Vikerkaar, 7, 63-66
Kiljunen, K. 2005. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS.
Konrad, N. 1987. Ajaloo mõttest. Tln: Eesti Raamat
Markus, A. Shindo Sissejuhatus Idamaise... Shindo URL= http://www.zone.ee/taisport/shindo.html 23.02.2008
Masso, S. 1975. Rahvaste toite. Tln: Valgus.
Reisiblogi Hiina: Terrakota... Hiina: Terrakota sõdalased
URL= http://reisiblog.lhconcept.ee/index.php?m=02&y=03&entry=entry030215-163040 23.02.2008
Religioon Hiinas Hiinlased... Religioon Hiinas URL=3. maaime14-2.htm
SL Õhtuleht. Millega ravib hiina... Millega ravib hiina meditsiin? URL= http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=88258&d=20000121&a=1 23.02.2008
Struve , V. V. 1949. Vana- Idamaade ajalugu. Tartu
Vikipeedia. Hiina köök... Hiina köök URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_k%C3%B6%C3%B6k 23.02.2008
Vikipeedia. Image: Liuhe Pagoda... URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Liuhe_Pagoda.jpg 24.02.2008
Vikipeedia. Image: Yin and Yang... URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Yin_and_Yang.svg 23.02.2008
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 91 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aret0412 Õppematerjali autor

budism konfutsianism taoism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hiina

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7

Ajalugu

ppt

Slide show Hiina kohta

HIINA Merlyn & Mariin Asukoht Asub Huang He ja Jangtse alamil ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavat Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. AJALUGU U.5000 e.Kr. Arenes Huang He orus põllumajandus kultuur. 1766-1066 e.Kr. Shang-Yini dünastia 1066-256 e.Kr. Zhou dünastia. 221-210 e.Kr. Keiser Shi Huangdi ühendas Hiina ja hävitas feodalismi, alustati hiina müüri ehitamist. 206 e.Kr.-220 p.Kr. Hani dünastia ajal oli riigi hiigelaeg. 13.saj. Vallutasid mongolid Tsingis-khaani juhtimisel Hiina. 1839-1842 avati Hiina eurooplastele,Hong Kong loovutati Suurbritanniale. 1912 sai Hiina vabariigiks. 1949 kuulutati Mao Zedongi juhtimisel välja Hiina Rahvavabariik. 1989 purustati Pekingis dem. liikumine Taevase Rahu väljakul relva jõul. 1997 tagastati Hiinale Hong Kong. Hiina lipp Hiina vapp Valitsemine

Ajalugu

docx

Budism-hinduism-Hiina usundid

3) Kannatusest ja janust on võimalik vabaneda 4) Kannatusest vabanemiseni viib 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, toimimine, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine) Mahajana ja Theravada budismi peamised erinevused. Mahajana ehk “suur sõiduk”, budismi üks suundadest, kuhu võivad kuuluda kõik inimesed, nende õpetuse järgi võivad paljud virguda. See on avatud uutele õpetustele ning praktikale - avatud koolkond. Levinud Kesk- Aasias, sealhulgas Korea, Hiina, Jaapan. Liberaalsem (Euroopa ja muu) Theravada ehk “väike sõiduk”, kuhu kuuluvad mungad, nunnad, askeedid; nad on teistest eraldatud ning väidavad, et Buddha õpetus on täiuslik ning seda pole vaja muuta. Traditsionaalne budism. Levinud Kagu- Aasias (Sri Lanka, Vietnam) Tiibeti Budism. Budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. Mitmetahuline õpetus ja praktika, mis kasutab vadžrajaana (tantrismi) kõrval hinajaana, mahajaana ja dzogtšeni tehnikaid.

Usundiõpetus

doc

Ida-Aasia etnilised religioonid (peamiselt Hiina, Jaapan)

vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga. Taoism: NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump. 1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas). Kujunes välja vaimulikuseisus preestrid, nunnad, mungad. 2. Oletatav rajaja: Hiina õpetlane Lao-Zi (vana poiss). Tema peamine teos on ,,Daodejing" (kulgemise väe raamat). 3. Kasutatakse DAO (TAO) mõisteid. Taeva Dao maailma kõiksus, tasakaalutud maailm. Inimese Dao yin ja yang toimivad võrdse jõuga. Taeva Dao peab olema kooskõlas Inimese Daoga, sellisel juhul on inimeses harmoonia, tasakaal. 4. Ühinemisele Taeva Daoga viib sisemine intuitsioon, mitte õppimine. Tees: Wu Wei! (Toimi toimimata!). 5. Inimene on eelkõige loodusolend, ta on üks osa loodusest

Religioon

docx

Hiina ja Jaapani kunst

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik

Kunstiajalugu

pptx

TAOISM

TAOISM (DAOISM) KristelMerit, Jaana, Margarita Hiina usundid  Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism.  Taoism, budaism ja konfutsianism- need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest.  Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi  Esialgu oli see filosoofiline süsteem.  Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid.  Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks.  Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata.  Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Mis on tao

Usundiõpetus

docx

Taoism

11. Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus Minu referaat räägib Vana-Hiinast alguse saanud filosoofilisest ja religioosest õpetusest- taoismist. Referaadis saab teada taoismi ajaloost, mis on daodejing, jumalatest ning mida taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142

Eetika

doc

Hiina

Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on

Ajalugu

Rohkem sarnaseid