Muinasaeg (0)

AJALUGU
1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad
MUINASAEG
Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg )
Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused , kalmistud ,töö-ja tarberiistad jne.
Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid.
Etnoloogia -rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure.
Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad.
Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm.
Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik , Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
MUINASAJA PERIODISEERIMINE
Muinasaeg hõlmab üüratut ajavahemikku - üheksandast aastatuhandest eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 8. sajandi esimesel veerandil pKr.
Paleoliitikum - vanem kiviaeg , algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne.
Mesoliitikum - keskmine kiviaeg mis kestis eestis 9.aastatuhandest eKr kuni 5. aastatuhandeni eKr. Töö ja tarberiistad valmistati kivist,sarvest ja luust .
Neoliitikum - noorem kiviaeg,mis algas 5.aastatuhandel eKr ja lõppes 2. aastatuhande keskel eKr. Kasutati edasi kivist,luust ja sarvedest esemeid, mis olid nüüd paremini töödeldud. Ilmusid uued täiustatumad töö ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud .
Pronksiaeg - 2. aastatuhande keskpaigast kuni 5. sajandini eKr. Eestisse levisid pronksesemed. Kasutati imporditud prionksriistu ja nende kõrval kivi ja luuesemeid.
Raugaaeg - Jaguneb esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks : 1)varane Rauaaeg - 5. sajandist eKr kuni 1. sajandini. 2)Vanem ehk rooma rauaaeg - 1. sajandist kuni 5. sajandini 3) Keskmine rauaaeg- 5.sajandi teisest poolest kuni 8.sajandi lõpuni 4) noorem rauaaeg 9. sajandist kuni 13 sajandi alguseni .
2. Kiviaeg
Pulli asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatumispaik Eestis
Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsete leidudega muististe rühm,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust .
Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega.
Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged , kalad ( söök )
Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke.
Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt.
Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil.
Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete järgi – surnud sängitati asula territooriumile (vahel ka elamu põranda alla). Surnutele pandi kaasa ehteid ,luust kujukesi ja merevaiku. Kunstitase oli kõrgem – vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena. Arvatakse, et kujukestel olid maagilised omadused,mis kaitsesid ja hoidsid kandjat .Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste (eestlaste,soomlase,liivlaste jm ) otsesteks eelkäijateks - seda kinnitab ka kammkeraamika kalmistute materjal.
Venekirveste kultuur – 3. astatuhande algul eKr. Eestisse jõudsid Lõuna poolt uued hõimud . Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri sedasi. Iseloomulikud olid nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed . Hauda asetati surnud külili ja tugevasti kägarasse, kalmistud paiknesid asulatest eemal. Kaasa pandud esemed olid valmistatud kodulooma luudest, seega tegelesid nad juba algelise loomakasvatusega kasvatades kitsi , lambaid ,veiseid ja sigu . Maaviljeluse algus Eestis.
3. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg
Pronksiaeg – 2. Aastatuhande keskpaik kuni 5. Sajand
Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.Kõige tuntuma, Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab,et siinsed elanikud omasid teatud väärtusi,mis äratas võõrastes saagihimu (nt. Loomakarjad ja pronks ) .Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid,kitsi ja veiseid, vähem ka sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus ,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudes.Elatuslisa andsid ka küttimine ja kalapüük(hülged-saadi liha,vettpidavat karusnahka ja rasva mida kasutati ruumide valgustamiseks). Osati valada ümber pronksi- pronksi oli ilmselt palju,sest valmistati ka ehteid. Arenes ka kaubavahetus.
Varajasel rauaajal toodi sisse küll mõningaid rauast esemeid aga mingit põhjapanevat murrangut aset ei leidnud, sest neid esemeid oli vähe ja need olid kallid.Pronksiaega ja varast rauaaega nimetatakse ühiselt varaseks metalliajaks.
Kivikirstkalmed – Kui varem maeti surnuid maase kaevatud haudadesse siis Läänepoolsete mõjutuste tagajärjel hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8m läbimõõduga ring ja sele keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst ,kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas . Peamiselt maeti kesksesse kirstu perepea ehk mees.
Laevklamed – Neid kivid olid paigutatud laevakujuliselt . Väiksematesse kivikirstudesse maeti surnud põletatult.
Väikeselohulised kultusekivid – Kivid, mille pealispinnale on süvendatud 5-10 cm läbimõõduga korrapärased kausikujulised lohukesed. Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega.
Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse.
Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks.
Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda.
Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks!
Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks.
4. Rahutud aastaajad
5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall.
Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl
Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi
Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng
Ringvall-linnused – iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Nt. Valjala maalinn
Jaroslav Tark – Kroonikate põhjal tegi ta 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud.