Lastekirjandus (0)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

LASTEKIRJANDUS
MUINASJUTUD
Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel.
Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas.
Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi.
Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, autor Kreutswald.
Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma:

Loomamuinasjutt – tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane .
Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes.

Imemuinasjutt – tegelasteks imelised olendid ( haldjad , nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust . Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav .

Lille - ja puu muinasjutud – need lood püüavad tõestada, et nii puud ja lilled on elusolendid . Ülesandeks on õpetada loodust austama ja näitama ka seda, et näiliselt elutu loodus võib inimest karistada , kui teda ei austata.

Tõsielulised ehk olustikud muinasjutud – tegelasteks on arukad ja kavalad lihtrahva esindajad. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut.

Legendilaadsed muinasjutud – tegelased pärinevad enamasti kristlikust kultuurist ( inglid , päkapikud, haldjad). Siia kuuluvad ka Eesti vanast usundist pärit tegelased (nt: kratt, murueit jne). Ülesandeks on õpetada lastele ümbritseva kultuuri ruumi traditsioone.

Muinasjutud rumalast Hiiust, Kuradist, Paganast jne – nendes jutudes naerdakse välja kurjus ja teistel inimestel ebameeldivad iseloomujooned. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut.

Naljakad muinasjutud – nendes muinasjuttude tegelased on enamasti inimesed oma rumaluses (nt: kilplased ). Ülesandeks on õpetada lapsi ära tundma head nalja.
MUISTENDID
Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendi ülesandeks on selgitada, õpetada ja tõestada.
LINNALEGENDID seonduvad kummituste ja vaimudega või muude tegelastega, kellega püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale.
MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS
Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele.
Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia:

Lahutuseni
Lapsed kaugenevad vanematest
Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid
Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel
Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel.

Waldorfi pedagoogika on lugude jutustamine.
Ja eriti oluliseks kasvatusvahendiks peetakse muinasjuttude jutustamist.
Rudolf Steineri sõnul vahendatakse muinasjutude abil inimteunnetust nii nagu seda mingil muul viisil teha ei saa. Kui laps ei kuule muinasjuttu, kujuneb tal välja emotsionaalselt vaene sõnavara. .
3-6 aastane laps võtab maailma nii nagu ta seda näeb. Siis lapse arusaadavalt mingit korda luues , tasub kasutada vastandavust. Nt: ilus-inetu, hea-halb, tark-rumal
Ajalooliselt vanemate muinasjutude tegelased on just sellised must-valged.
Sageli ei oska või ei viitsi vanemad võtta laste hirme tõsiselt. Enam esinevad lastehirmud on järgmised:

Pimeduse kartus
Äike
Võõras suur inimene või loom
Tugev hääl
Üksiolek
Hirm vanemate kaotuse ees

Muinasjutt võtab kõik elulised probleemid tõsiselt kokku ja aitab laste hirme leevendada. Hea muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. Süvendab temas optimismi ja turvatunnet.
FANTAASIA
Fantaseerimisel ei tohi segi ajada hädakaitse või positsiooni valega.
Fantaasia on teatud määral väga kasulik ja seda peetakse laste loomingu alguseks. Fantaasia avaldub kõige enam mängudes. Laste fantaasiat on võimalik arendada alljärgnevate vahenditega:

Fantaasiamängud
Rollimängud
Muinasjutud
Joonistamine
Muusika
Joonisfilmid
Koomiksid
Matkad looduses
Loomaaed , lõbustuspark
LAST KUULATES

MUINASJUTT
LAPSE KUULAMIS JA LUGEMISOSKUSE ARENDAJA

Jutustada tuleks peast ja oma sõnadega (keeleliselt õigelt ja mitmekülgselt, ilmekalt, selgelt hääldatult ja õige tempoga ehk laps peab suutma jälgida).

Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt. Kõik abstraktsed mõtted tuleb näidete varal lahti seletada.

Kõiki jutustuses esinenud uusi mõisteid tuleb korrata. Et aru saada lapse mõistmisest tuleb küsimusi esitada. Vältida tuleb kas küsimust, sest sellele saab laps vastata jah või ei.

Väga tähtis on teha loetust või jutustustest lühi kokkuvõtte.

Puudulik lugemisoskus tekitab raskusi kõikides õppeainetes.

Eesti koolides on emakeele õpetamis osakaal väiksem, kui enamikes Euroopa Liidu riikides.
MUINASJUTUTERAAPIA
ÜLDISED ALUSED
Biblioteraapia on kirandusravi.
Eesmärk on inimese tundeelu tasakaalustamine .
Biblioteraapia sai alguse 18 sajandi lõpus. Kui haiglate juurde hakati rajama raamatukogusi.
Muinasjututeraapia on biblioteraapia üks alaliik.

Esialgu eelisatada piltideta muinasjutu raamatuid.
Laps ei suuda kuulata üle 6-7 minuti. Laps võiks saada kohe küsida
Kui täiskasvanu ei oska vastata, esitada küsimus lapsele tagasi.
Kui laps avaldab soovi lugu enam mitte kuulata, siis kindlasti kohe katkestada.
Soovitatav on lasta lapsel kuuldu põhjal joonistada.
Laps võiks ühte lugu soovida kuulda nädalaid.
Kui lugu loetud või jutustatud võib seda hiljem vaadata ka videot, pilte või muud materjali.

KUNST MUINASJUTUD
Kunst muinasjutud kannavad endas järgmisi ideid:

Meid ümbritsev maailm on elus, see kujundab säästvat suhtumist ümbritsevasse loodusesse .

Ühel põhjusel on harva üks tagajärg. Inimene peaks õppima analüüsima oma käitumist ja selle mõju nii endale ja teistele.

Meid ümbritseva maailma objektid tegutsevad iseseisvalt, see peab andma oskuse mõista teiste tundeid.

Hea ja halva lahutamine. See peaks õpetama headuse ja paremise poole.

Kõige väärtuslikum saavutatakse läbi kannatuste, see õpetab last eesmärgi nimel mõnikord ebameeldivusi taluma.

Meid ümbritsevad abistajad. Kuid nad tulevad appi alles siis, kui me ise enam toime ei tule.

Inimkond suudab hinnata vaid möödunut. Õpetab hindama minevikku . Mingil juhul ei tohiks elada päev korraga, sest see oleks paigalseis, hirm tuleviku ees ja tahtmatus minvikust õppida.

Meie kavandatud seisund võib jääda saavutamata. St. et inimene peab õppima elus ka kaotama.

Looduses on palju tsenaariume. Inimene suudab mõista neist väheseid, st. et kõike ei saa ega pea oskama seletada mõistusega.

Üheski protsessis pole üksik isik määrav jõud .

Elus ja eluta looduse vahel puudub piir.
Peale muinasjutu lugemist või jutustamise tuleks koos lastega leida kõik elulised seosed.
Kunstmuinajutude ülesandeks on püüda lapsele selgitada mõistmatut ja seni avastamatut. Nende muinasjuttude najal peaks ta mõistma, et loodus on meie peremees , mitte vastupidi ning loodust tuleb austada ja hoida.
DIDAKTILISED MUINASJUTUD
Didaktika on õpetamisõpetus.
Didaktilised muinasjutud on pedagoogide loodud õppe otstarbeline materjal, kus abstraktsed (numbrid, tähed) mõisted hakkavad elama.
NÄITEKS: Karu aabits ( Heljo Mänd)
VALE JA TÕDE
LAPSE MAAILMAS
Mika valetatakse?

Oma materjaalsete või vaimsete huvide kaitseks.
Uute materjaalsete ja vaimsete hüvede omandamine.
Oma positsiooni kindlustamine ja parandamine.
Konstruktiivsus ehk endale sobiva vale maailma üles ehitamine.
Destruktiivsus ehk teiste heaolu hävitamine.
Regulatiivsust manipulatsiooni najal (nt: Kui sa ei tee nii siis, mina.....)
Universaalsus (vale päästab alati)

Valetamise põhjused
SISEMISED
VÄLISED
Alaväärsus või hüperegoism
Hirmutatus
Hüperaktiivsus
Lootusetu olukord või põgenemiskatse
Hüsteerilisus
Valed tunnistajad (isikud kelle juures tuleb suu kinni hoida või pigem valetada)
Kasvatamatus
Nõrk vastane
Keskendumatus
Vale aeg
Seesmine sundus
Vähene aeg
Süüdimatus
Vale koht
Jonnakus
Arusaamatud küsimused
Harimatus
Ebakompetentsus
Tüdimus, üleväsimus
Füüsiline nõrkus
Vaimne nõrkus
VALETAMISE PÕHJUSTEGA TULEB ALATI VÕIDELDA.
Vale liigid:

Hirmuvale

Positsioonivale (Soovitus kasvatajatele või vanematele: ÄRA LAHTERDA LAPSE KUULDES KEDAGI TEISTEST HALVEMAKS, VAESEMAKS, HULLEMAKS JNE.

Manipulatsioon – kellegi tunnetega mängimine, ärakasutamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Materjal sisaldab enamasti muinasjutu olemusest ja selle liikidest ning kuidas need mõjuvad lastele.
Lisaks on veel natuke muistendi tähtsusest, linnalegendist ning vales ja tõest lapse maailmas.

muinasjutt tõsielulised muinajutud legendilaadsed muinasjutud naljakad muinasjutud muistendid linnalegendid fantaasia valetamine minasjutu tähtsus lapse arengus muinasjututeraapia biblioteraapia kunst muinasjutud didaktilised muinasjutud

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

docx

Laste- ja noortekirjandus

Lastekirjandust on iseloomustatud ka huvidominendi kaudu – muinasjutu-, seiklus- ja realismiiga. Kõik need liigitused on üksnes tinglikud ning nende piirid pole kunagi absoluutsed, vaid sujuvad. Suures plaanis tehakse vahet laste- ja noortekirjanduse vahel, kusjuures ealised piirid on siingi ajas muutuvad. Sellele viitab ka eri maade kirjanduskäsitluses kasutatav terminoloogia. Inglise, prantsuse, vene ja rootsi kirjandusteadlased kasutavad mõistet lastekirjandus (vastavalt children’s literature, litérature enfantine, detskaja literatura ja barnlitteratur), kuid saksa uurijad peavad üsna järjekindlalt kinni laste- ja noortkekirjanduse mõistest (Kinder- und Jugendliteratur), rõhutamaks kummagi mõistepoole suhtelist iseseisvust ning samaaegset kokkukuuluvust. Soomes on aga kokku lepitud kasutada suurema hõlmavusega nimetust nuorisokirjallisuus (noortekirjandus), mis mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on...

Laste- ja noortekirjandus

docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus

Laste- ja noortekirjandus

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007) 10. Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11. Nimetage nn

Lastekirjandus

docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Animalistid : animal-loom, animaalne- loomadele omane,loomne, animalist-kunstnik, loomade kujutaja. Kolm võimalust : · Loom kui muinasjutuline olend · Loom käitub inimpsüühikast lähtuvalt · Loom käitub liigiomaselt Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice'iga ning lõpetatakse A.A. Milne'i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11

Maailmakirjandus ii

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

104

docx

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldj

Ühiskond

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson..................................................................................

Alusharidus

Rohkem sarnaseid