Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalugu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

muistis -kõik
muistsed jäänused( ehted ,relvad jne) Esimesed
asulad Eestis
-
Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad
arheoloogiline kultuur-
ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala
elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi . Kunda
kultuur
- eesti
mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et
püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused
mööda jõge) Tööriistad
Eesti ajalugu #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriztyyy Õppematerjali autor
spikker

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk-

Ajalugu
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

1.MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted)

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Eesti Muinasaeg

2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks.

Ajalugu




Kommentaarid (2)

rohupoiss profiilipilt
rohupoiss: Asjalik kokkuvõte Eesti ajaloost
17:25 21-12-2009
kebaza profiilipilt
kebaza: hea!!!!
23:49 14-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun