Eesti ajalugu (2)

muistis -kõik muistsed jäänused( ehted ,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad
arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi . Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi, kvarts ), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus .Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus- keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad - eesti, soome,liivi, karjala , vepslased, isurid , vadjalased
venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud , keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed- hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna, kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega( kitsed , lambad , veised ,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad
Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama( paekivist laotud tara , palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal- karjakasvatus , maaviljelus , küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren .) Varane rauaaeg -üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid - surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse . –suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst .kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik.
laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega.
Varsti õpiti ise rauda tootma . esimesed kohad- Tindimurru põhja- tartumaal , u 2000a tagasi. Põllunduse edusammud- metallist tööriistad, hakkas levima aletamine(mets raiuti maha, puud põletati,saadud tuhk oli heaks väetiseks). söödiviljelus-haritud maa jäeti sööti, kasutati vahepeal karjamaana, loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti üles harida. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks. Rooma rauaaeg - vanem rauaaeg,,sest sel ajal avas hiiglasuur Rooma impeerium uksed Euroopale ,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda-Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall .(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik -ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused - rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks.
Kalmed ja peidetud varandused- maeti tarandkalmetesse, hakati matma ka relvi , ehteid , tööriistu+ hõbeaardeid, kullatud ja kullast esemed. Ehted ja relvad peideti maasse esmajoones hädaohu korral. Kõik see- peitmine ,linnuste rajamine viitab üldisele sõjakuse tõusule. Sündmused lõunaaladel keskmisel rauaajal.-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid ,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- „Jutustus möödunud aegadest“- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tšuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.- Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid -eestlaste nimetus.
Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid . Elatusalad- maaharimine -. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader (kaheharuline).Kolmeväljasüsteem- põllu üks osa talivili, teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel. Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine.rauatootmiskeskused-virumaal ja põhja-saaremaal.relvasepad.hõbe ja pronksehted.,savinõud( potikeder ) Kaubavahetus-tihedam liivlaste,soomlaste,karjalastega. Vahetuskaubandus.vahenduskaubandus-kaup ka edasimüügiks.kaubeldi hõbemüntidega. Elamud ja külad- rehielamu . Sumbküla-kõik tihedasti koos, ridakülad-, hajakülad-üksteisest kaugemal. Kihel -ja maakonnad - 45 kihelkonda, 8 maakonda -Virumaa,Rävala,Järvamaa, Harjumaa ,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega - üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev-põhiline väeüksus maakonnas , koosnes ratsa -ja jalameestest.rajati suuremaid linnuseid,väravaid,kaitsetornid,.Odad, mõõgad, sõjakirved,nuiad, vibud ,kilbid,rõngassärk. 1187-purustati rootsi tähtsaim linn Sigtuna . Eestlaste muinasusund -polnud ühte kindlat usku. Vägi-muinasusu põhimõiste, arvati, et inimesed omavad väge ja jõudu.väga oli ka objektides, sõnades.Targad,nõiad-väega inimesed..Hing- arvati, et magamise ajal hing lahkub kehast(teise olendi sisse). usuti hauatagusesse ellu, surnutele pandi kaasa esemeid.Hingede aeg- surnute hinged liiguvad ringi.Suhtumine loodusesse-arvati, et looduse osadel on ka hing- animism .Vaimud, haldjad ,jumalad-hoidsid loodust(metsaisad,veevaimud jne.)Tõnn-koduhaldjas, Peko-viljahaldjas.Tarapitha,Uku-põhijumalad. Ohvripaigad- hiied ja üksikud puud,allikad,kivid,mäed,järved,jõed .Pühad puud-tammed,pärnad. Ennustamine ,nõidumine, maagia -ennustati sõjaretki, mõjutada seda püüti ohverdustega.Ravimaagia. Ristiusu mõjud-mõjusid võib näha kommete muutumises(laibamatus, pea suunatud lääne poole, kabelid , ristikesed.) Fulco - pühitseti eestimaa piiskopiks. Hiltinus -oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi.
Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard- augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi. Theoderich -algselt Meinhardi abiline ,hiljem piiskop. Albert - 1201-ehitati tema eestvedamisel Riia linn ja mõõgavendade ordu-preestervennad,sõjamehed,teenijad.Sissetungi eestisse põhjused-seda põhjendati eestlaste rüüsteretkedega.Võnnu piiramine- 1210 -eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt., eestlased põgenesid.Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks.Viljandi piiramine1211- sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid taganema, katku tõttu oli kõigil vaja puhkust ja asuti läbi rääkima. Sõlmiti Toreida vaherahu 3 aastaks.Suhted venkudega olid halvad
. 2periood-rüüsteretked ridalasse ja sakalasse, sakslased rikkusid rahu. Tungiti Lõhavere linnusesse,mis kuulus Lembitule, sakslased alistasid nad,pääseti ristimisest tänu rüüstajatele. Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine.Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220.
3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama, saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku, Varbola linnus võideti tagasi;Viljandi linnus samuti;vabastati ka otepää ja tartu,,hävitati kõik ristiusuga seonduv ; kindlustati linnuseid.vastased kogunesid viljandi linnuse alla, eestlased pidid alistuma ja osaliselt võeti vastu jälle ristiusk .Koostöö venelastega-saadeti abivägesi., said peksa tallinna all, lahkuti. peale seda tuli vürst vjatško venemaalt-sisuliselt oli see eestlaste ründamine.Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve eesti mandriosa vallutatud sakslaste poolt.Lõppvaatus Saaremaal 1227.-sakslased kogusid suure väe, mindi Muhu linnuse alla,paljud eestlased tapeti ,sakslased tungisid linnusesse;edasi liiguti Valjala alla,eestlasid asusid läbirääkima,ristiti kogu Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti täiendasid nad vägesid pidevalt,lisaks pidid eestlased võitlema taani ja rootsiga,vallutajate taga seisis ,rooma-katoliku kirik ;eestlaste ühistegevus ja sõjaväekorraldus oli nõrk, eestlastel polnud ühtne riik väljakujunend+koostöö puudumine naaberrahvastega.