Lastekirjandus (0)

Muinasjutt ,muistend,müüt
Muistend- rahvajutt ,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust.
Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline.
Keskendub kindlale episoodile.
Muistendi liigid:

• Mütoloogilised ehk usundilised muistendid
  
• Tekke- ja seletusmuistendid
  
• Ajaloolised muistendid
  
• Kohamuustendid
  
• Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod)
  

F.R Faehlmann

• „Müütilised muistendid“
  
• Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega “
  
• „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „ Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta “ „Vanemuise lahkumine “
  

Müüt ja muinasjutt
Muinasjutt:

• Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus
  
• Sajandeid muutunud, teisenenud
  
• Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele
  
• Räägivad sümbolite keeles
  
• Imepärased sündmused ja tegelased
  

Muinasjuttudes õpetuslik sisu ja moraal .
Müüt:

• On iseäralik ennemuistne jutt
  
• On jutt, mis annab pildi jumalate või sangarite eeskujulikest tegudest maailma algusaegadel
  
• On vanade rahvaste muistend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest, kangelastest
  

Müüt
Muinasjutt
Räägitakse kui tõsilugu
Välja mõeldud
Värssides
proosateos
Kindel aeg ja koht
Pole kindlat aega ja kohta
Lõpp pigem traagiline
Alguse ja lõpu seadus
Vastandite seadus
Vastandite seadus
Nimed konkreetsed, kultuuriomased kangelased
Nimed umbmäärased,tüüpilised

• Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet
  
• Muinasjuttudes arvumaagia
  

Gradatsioon ehk astendus:

• Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses
  
• Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast , ületada mägi ja meri
  

Muinasjuttude tegelased:

• Tegelased on tüübid, mitte karakterid
  
• Tavaliselt vastandlike omadustega: rikas ja vaerna, ilus ja ineti, hea ja kuri jne
  
• Vaesed, aga hea õnnega
  
• Rääkivad loomad
  
• Üleloomulikud võimed
  

Muinasjuttude funktsioon: ülesanne on õpetad ..
Loomamuinasjutud:

• Vanim kihistus eesti muinasjutuloomingus
  
• On seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised
  
• Tegelasteks on isikustatud loomad
  
• 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal VALM
  
• Muinasjutt võib sisaladda tekkemotiivi
  

„Muinasjutt, lapse arendaja ning lohutaja“
Imemuinasjutud:

• Ülsloomulikud võimed
  
• Tegelased kas inimesed või fantaasiaolendid
  
• Kasutatakse imetegevaid esemeid või abilisi
  

Legendilised muinasjutud

• Piibli motiivid, pühakute lood
  
• Õpetlik põhitoon
  

Novellilaadse muinasjutud:

• Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides
  
• Inimene, kes tegutseb, on täiesti tavaprane, tavaliselt vaene
  
• Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis
  
• Terava mõistuse motiiv- targem võidab
  
• Kasu saamisega seotud lõpp
  

Juhan Kunder

• Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“
  
• 53 juttu
  

Matthias Johann Eisen
Ernst peterson Särgava

• „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest “
  

August Jakobson

• „Ööbik ja vaskuss “
  

ERR arhiiv
Muinasjutu poolt ja vastu
Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses

• Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „ imeulme “
  
• Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus
  
• Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga
  
• Seostub maagia , nõiduse jm imepärasega
  
• Autor võib luua omailma
  
• Imeline maa, kuhutegekane satub
  
• Muinasjutuline olevus reaalses maailmas ( naksitrallid )
  
• Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta)
  
• Kõnelev mänguasi (Sipsik)
  
• Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“)
  

Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu
Eno Raud „Sipsik“
Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest
Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus , julgus, vaprus , metsahirm, salapärane lugu
„Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja
Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja , edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga .
Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“
„Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“.
Siiri Laidal „Raamatukogunõid Rosaalie“
Henno Käo „Kusagil mujal“
Astrid Reinla „Lumeelevant. Krooksjalad“
Ajaloofantaasia Henno Käo „Väike Rüütel Rikardo“