HELME VAREMED! (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

pptx

HELME ORDULINNUS

HELME ORDULINNUS LIIS LEPIK MT-13 KIRJELDUS  Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus.  Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul.  Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest.  Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav.  Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit.

Ajalugu

8

rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga

Ajalugu

36

odt

Liivimaa linnused

Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordulinnus...........................................

Ajalugu

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi ­ Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Ük

Kunstiajalugu

25

docx

Edise linnus

Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

1569. aastal Juhan III püüab parandada  14 suhteid ning saadab saatkonna Moskvasse, Rootsi saadikud võetakse vangi ja jäävad kolmeks aastaks Moskvasse. Tingimused vanglas olid viletsad. Vene-Poola sõda: Viie endise Vana-Liivimaa riigi alad olid nüüd jagatud nelja riigi vahel. Ordu ja peapiiskopkonnad olid kapituleerunud Poolale. Eesti alal jäid Poola valdusse vaid Pärnu, Paide, Karksi ja Helme linnused. Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Vene vägede käes. Varem ordule kuulunud Tallinn lähema ümbruskonnaga oli läinud nüüd Rootsi valdusesse. Saare-Lääne piiskopkond oli Taani võimu all. Taani sõlmis Venemaaga rahu, omavahelist rahu pikendasid ka mõlemad Poola vastased Venemaa ja Rootsi. Sõjategevus Poola ja Venemaa vahel kandus Liivimaalt Valgevene alale, kus venelased said esialgse edu järel rea kaotuste osaliseks

Eesti varauusaeg

32

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �

Ajalugu

39

docx

EESTI VARAUUSAEG

Suvel 1562 läbirääkimiste teel Pärnu. Sigismund II Augustil puudusid lapsed. Selge oli, et võimu pärib üks õdede abikaasadest. Katariina või Anna, aga Anna oli inetu. Katariina vastu tundis esmalt huvi Ivan IV, aga samamoodi tundis huvi ka hertsog Magnus. Esile kerkib tõsiseltvõetava kosilasena Soome hertsog Johan, sest ta oli nõus andma Sigismundile suure laenu. Vastu soovis 7 pandilossi Liivimaalt. Tipnes 4.oktoobril 1562, Johani ja Katariina abielu sõlmimine Vilniuses. Paide, Helme, Karksi asusid seitsmest Eesti alal. Krahv Artz, kes oli nõus hakkama 7 lossi komandandiks, hiljem tuli välja, et tegu on petisega, kes tahtis losse venelastele parseldada. Kui Rootsi kuningas Erik sai teada Johani abielust, siis ta vihastas. Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist. Erik saatis Johani naisega vanglasse. Erik oli sunnitud minema sõjaliselt Turusse, vallutama selle. Paide ja Karksi lossid Rootsile.

Ajalugu

Kommentaarid (0)