Muistse egiptuse panus maailma ajalukku (0)

„MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU”
Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus , mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku.
Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha primitiivseid asju, nagu maa harimine või niisutussüsteemide rajamine ning asusid alamal ühiskonnaastmel. Aga samad talupojad, kes õppisid kirjutamisoskust, tõstsid ennast astmele ülevale. Või käsitöölised, kes tänu oma oskustele, olid ülemal astmel, kui talupojad. Kõigi ajalugu perioodi ajal ja ka tänapäeval toimub sama süsteem: kes rohkem teab,oskab või omab, seda väärim ühiskonnas see inimene on.
Riigi valistes peamine inimene, „jumala poeg” – vaarao. Ta omas absoluutset võimu, ja vaarao trooni võttis endale uus vaarao poeg. Vaarao aidati preestrid ja järelevaatajad. Teistes uutes riikides tekkis sarnane valimissüsteem. Kuigi tänapäeval on teine valitsemissüsteem, mõtte jäi: on peamine inimene või grupp inimesi (näiteks parlament), kes valitsevad riiki.
Muistsed- egiptlased olid väga uskuvad inimesed. Nende arust kõik, mis nende ümber toimus, on jumalate tegu ja soov (Egiptlastel oli polüteism, s.t. mitu jumalat. Ükst tekst loetleb, et neid oli 740, kuid neid võis olla palju suurem arv). Egiptlased uskusid, et inimene pärast surma elab sama elu allmaailmas. See on mõnede tänapäevaste religioonide mõte.
Üks väga tähtis asi, mida muistsed egiptlased on leitanud, on tekstioskus. Teksti kirjutamiseks kasutasid egiptlased hieroglüüfe, mille arv on umbes 1000. Kirjutamine võttis palju aega, ja selle pärast kirjutati peamiselt dokumendid ja tähtsad sündmused. Ja ainult tänu sellele teame me Muistsest Egiptusest, kuidas seal elasid inimesed, mis juhtus, sõjaretked, teadused ja ajalugu üldse. Kuid egiptlastel oli aega ka kirjandusele. Kuid nad ei loonud mahukaid tekste , peetakse egiptlasi novelližanri loojaiks. See kujunes välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Egiptlased koostasid hümnid jumalatele, püramiiditekstid ja teised religiooniga seotud tekstid (kirjandus ja religioon olid tihedalt põimunud). Koostati ka elutarkust õpetavaid sõnu.
Kõige tähtsam panus minu arust on teadus. Egiptlased kasutasid ainult praktikalisi teadusi. Nad olid esimesed, kes said enam-täpselt aja mõõta - nad leiutasid päikesekalendri. Egiptlased panid tähele, et Niiluse üleujutus toimub samal ajal, kui täht Sirius ilmub taevasse varjust. Iga aasta Siriuse ilmumist lahutab teistest 365 päeva. Aasta jaguti 12 kuuks, igas kuus 30 päeva, pluss 5 päeva. Veel Egiptlased oma ajal juba arvutasid pii arv (umbes 3,14), said leida ringi ja kolmnurga perimeeter ja pindala, silindri ja püramiidi ruumala. Üldiselt ehitasid egiptlased väga täpselt, seda on näha tänapäevani säilinutel ehitustel. Ning kõige arenenud oli egiptlastel arstiteadus. Juba nende ajal osati nad teha väga raskeid kirurgiliseid operatsioone, isegi silmade peal. Nende arust haigust ei aita plavetamine, vaid täpne diagnoos ja kohane ravi.
Mina arvan, et Muistne-Egiptus on suurelt aidanud teiste riikide, tsivilatsioonide ja üldse inimeste teaduse arengut, sest ta andis nendele baasi,kuidas ja millest alustada, edastas meile teadust ning ajalugu sellest riigist, mis on väga tähtis ajaloo uurijatele. Ja kõik need panused on suurelt mõjutanud järgmisi aastatuhandeid ja inimeste elu üldse.