Muinasaeg ehk esiaeg (0)

Muinasaeg ehk esiaeg -ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r.
muistis -muinasjäänused(asulakohad, kalmistud ,relvad, ehted jne)
muinasaja uurimine
täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele
dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav
Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid
Etnoloogia -rahvateaduse uurimistulemus
Muinasaja periodiseerimine -Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r.
paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga
Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust .
Neoliitikum -noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r., kasutati edasi kivist,luust ja sarvest esemeid,nüüd olid paremini töödeldud,samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad ,algas keraamika kasutuselevõtuga
Pronksaeg-(II aastatuhande keskpaigast kuni V sajandini e.K.r.)levisid Eestisse pronksesemed.
Rauaaeg -jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks:
1)Varane rauaaeg-V sajandist e.K.r. kuni I sajandini p.K.r.
2)Vanem rauaaeg-ehk roomarauaaeg,sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja- Euroopale ,Isajandist kuni V sajandi keskpaigani
3)Keskmine rauaaeg-V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni
4)noorem rauaaeg-IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni .
Ürgkogukondlik kord-sellega seostati kogu Eesti muinasaeg majanduslike formatsioonide teooria kohaselt
Kiviaeg
Pulli asula- on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis, IX aastatuhande algusest e.K.r.
Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem.
Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust,nimetatakse arheoloogiliseks kultuuriks .
Kunda kultuuri- kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad.
Tulekivi-kasutati kivimitest kõige enam,seejärel kvartsitükke, sest tulekivi leidus Eestis vähe.
Kivikirved- olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt,puuvarre külge kinnitati rihmade abil.
Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil.
Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid.
Jaht - tähtsal kohal oli metsloomade jaht.
Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele .
Matmiskombed - surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid
Kõrge kunstitase -vooliti kujukesi ,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi.
Soomeugrilaste algkodu -keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel.
Venekirveste kultuuriks-
Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.
3
Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks.
Maaviljelus -karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel.
Varane metalliaeg - ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega
Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus
Laevkalmed- kivid olid paigutatud laevakujuliselt
Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised
Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P
hja- Tartumaal ,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi.
Aletamine -täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks.
Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana
Tarandkalmed- kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt.
"aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad ,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt.
"fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal
4
Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
Neemiklinnused -püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.
Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril ,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena.
Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele.
Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall.
Maalinnad -kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena.
Ingvar -rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale.
Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks.
Kääpad- liivast kuhjatud põletusmatused
Tšuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tšuutdideks.
1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks
Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud
5
konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis.
Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis.
Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga.
Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
Metsmesindus- mett tarvitati kui ainsat magusainet.
Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati sadu tonne rauda,millega varustati teisigi piirkondi.
Relvasepad -nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi,ornamenteeritud mõõgapidemeid ning ilmselt mõningaig mõõgateramikke,neil oli silmapaistev toodang.
XI sajandil muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks.
Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu,eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe,pronks,raud,sool,paremad relvad, peenemad riidesordid,mis jöudis siia esmajoones läänest.
Vahenduskaubandus -kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks,tänu soodsale asnedile oli eestlastel just see olulisel kohal.
Varalinnaline asula-kujunes tähtsamate teede ristumiskohtades,kus paiknesid kesksed linnused ja asulad,seal elas ka rohkem käsitöölisi,kes pakkusid oma toodangut,üks selline hakkas kujunema Tartus.
Rehielamu-eestlastele iseloomulik elu-ja tootmishoone
Sumbkülad- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Lääne-,Kesk-ja Põhja-Eestis ning saaremaal.
Ridakülad-Ida-eesti voortel rajati talud ridastikku.
Hajakülad-Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad,kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.
45 kihelkonda-oli Eestis XIII sajandi alguseks.
Vanem-arukamad ja mõjukamad mehed,kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
Malev-põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev,mis koosnes nii ratsa -kui ka jalameestest.
1187.aastal-vallutati ja põletati "Idamere paganate " poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna,mis jäigi varemetesse.
Novgorodi feodaalvabariik-üks suuremaid ja tugevamaid Venemaa osi jäi Eesti naabrusesse,kui tal polnud jõudu eestlaste alistamiseks.
6
Vägi-üheks muinasusu põhimõisteks ja elemndiks oli vägi.Arvati,et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge,väge oli ka teatud objektides,paikades ja taevas.
Targad-inimsed,kes oskasid loitsida,nõiduda ja haigusi ravida,nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata.
Hing-oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
Animism -kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks,on omane kõigile teatud arengutasemel olevatele rahvastele.
Tõnn-koduhaldjas,tuntud pärnu.ja Viljandimaal .
Peko- seisis setudel viljasalves,toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel.
Uku-mitmel pool eestis tuntud.
Pühad puud-peeti eelkõige tammesid ja pärnasid.
Ohvriallikad-neid oli väga mitmesuguste nimetustega:pühad,tervise-,elu-,ilma-,silma- jt.
Ravimaagia-oli tähtsal kohal,eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid .
Hiltinus -1070 aasta paiku määrati Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk hiltinus.
1167 .aasta-paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco .
Adalbert -Bremeni peapiiskop ,kes määras Hiltinuse piiskopiks
Nicolaus -määrati Fulco abiliseks,eestlasest munk