RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor
Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku
rahvatarkuse ja hiskondlik normide seisukohalt.Vanasnale on lhedane aforism, vaimukas tlus, milles sisaldub ldistatud mote vi elutde. EESTI RAHVALUULE-eesti rahva vaimne primus, milles on snkreetiliselt hendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. RAHVALUULE-utud, laulud ja teised snakunsti vormid, mis levivad suusnal ning millel puudub kindel autor. Autoriks kogu rahvas. >>RAHVALUULE JAGUNEMINE<< RAHVALUULE ? Rahvajutud Rahvalaul Lhivormid ? ? ? muinasjutud regilaulud vanasnad muistendid lppriimilised mistatused naljandid rahvalaulud kneknud pajatused >>MUINASJUTU LIIGID<< 1. Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, niad, libahundid jne),
2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi vanasõna - Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus ja õpetlikkus.
Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust.
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või v
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele
Kõik kommentaarid