Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kompositsioon on lause ülesehitus.
Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring.
Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus.
Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon , reklaam , veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust.
Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus -, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal -, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks.
Näitekirjanduse žanrid on komöödia, draama ja tragöödia.
Rütm – silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine
Riim – häälikute kokkukõla värsiridade lõpus
Stroof ehk salm – luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja
Värss ehk luulerida – kujunemise aluseks on rütm
Muistendrahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks.
Stsenaarium – on näidendite või filmide käsikiri, tekst, mille järgi toimub lavastamine
Epiteet – lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont
Võrdlus – nähtust kõrvutamine sarnasuse alusel, võrdused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu
Kõnekäänd – rahvapärane väljend, mis on mõistetav ainult lauses , annab lühidalt ja piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse
Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika.
Dialoog – kahekõne
Draama – üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend
Dramaatika – näidekirjandus, üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval
Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale
Kulminatsioon – haripunkt
Puäntvaimukas üllatuslik koht lühijutus, anekdoodis vms.
Sõnum – teade
Mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor
Mõned kirjanduse põhimõisted.

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse põhimõistete seletused
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus

Kirjandus
Ilukirjanduse põhiliigid
6
doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

Kirjandus
Kirjanduse põhimõisted
3
doc

Kirjanduse põhimõisted

Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants ­ algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit ­ tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus ­ kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm,

Kirjandus
Mõisted kirjanduses
2
doc

Mõisted kirjanduses

Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti

Kirjandus
9 klassi kirjanduse mõisted
3
doc

9.klassi kirjanduse mõisted

1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal ­ sügav, alustama ­ lõpetama, vähe ­ palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüürili

Kirjandus
Mõisted
2
docx

Mõisted

MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ­ ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan ­ värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan ­ epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell ­ tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus ­ novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt ­ usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegela

Kirjandus
Kirjanduse eksamiks kordamine
3
doc

Kirjanduse eksamiks kordamine

KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINA

Kirjandus
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Lühendid vt ÕS-i lühendite lisa. Veaohtlikud käändevormid: nt küüs, kaas, palitu, vilu ilma, kümmekonna, sadakonna, viit, kuut, kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2

Eesti keel




Kommentaarid (1)

pauljj profiilipilt
pauljj: aitäh
19:13 24-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun