Edvard Grieg (0)

Helilooja Edvard Grieg

Biograafia
Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse . Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.
Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast 1746 . aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama . Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel  Leipzigi  konservatooriumi, mille lõpetas aastal  1862 . Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit . Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni  luuletusi.  Taanis  jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja  Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal. Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks. 10. aprillil  1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis klaverikontsert a- moll (op. 16). Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris  kohtuma . Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. 1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis ). Kõik need ajaloolised plaadid on vinüül- või CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad vaatamata piiratud salvestuskvaliteedile helilooja kõrget kunstilist taset pianistina. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav. Helilooja suri Bergenis südameatakki. Grieg on valitud ka Oxfordi ja  Cambridge 'i Ülikooli audoktoriks. Ta suri 1907. aastal sügises.

Looming

Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter , südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga
Grieg kui romantik
Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus  Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu – ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid  unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, “kui veab”, avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne , ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid .
Muusika roll ühiskonnas
Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: “See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas – kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et… see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!”. Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju.
Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: “Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan – märkamist, et ma vananen… et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt – ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama , mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid – praegu rohkem kui iial varem.”

Klaverile

• "Klaverikontsert a- moll " (1868)
  

Klaveritsüklid

"Lüürilised palad "

"Albumilehed"

"Humoreskid"

Orkestriteosed

• "Sümfoonilised tantsud"
  
• süit "Holbergi aegadest " keelpilliorkestrile
  

Soolopalad ja muud teosed

• "Pildid rahva elust"
  
• "Norra tantsud"
  
• "Pulmapäev Trolldhaugenis"
  
• "Mööda kaljusid ja fjorde"
  
• "Pöialpoiste rongkäik"
  
• Süit " Peer Gynt”
  
• "Sigurd Jorsalfal"