Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi.
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K
Inimesest, kes avastab uusi viise ettekirjutustest möödahiilimiseks, peavad kreeklased väga lugu. Kreeklase identiteeti tavatsetakse määratleda kahe peamise tunnuse põhjal: kreeka keele kõnelemine ja kuuluvus (kreeka) õigeusu kirikusse. Kreeka tähestik on ladina tähestikust sootuks erinev. Kreeklased ise peavad õigeusu kirikusse kuulumist oma identiteedi üheks põhieelduseks. Ka kreeka kultuur on määrav tunnus. 6 4. Politiika Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega
leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti energeetika alasete arengukavade, Euroopa Liidus vastu võetus strateegiliste plaanide, valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja ministeeriumide kodulehekülede ning erialase kirjanduse uurimine. Töö koosneb kolmest põhilisest osast. Esimene annab ülevaate energiastrateegia ja politiika põhimõistetest, selle olemusest ning Eesti energeetilisest olukorrast. Teises peatükis pakutakse valikuline ülevaade teguritest, mis Eesti energiastrateegiat mõjutavad. Kolmas peatükk on pühendatud Eesti energiastrateegia eesmärkide uurimisele. Vaadeldakse senis langetatud valikuid, kui ka planeeritud eesmärkide täitmist. 1. VALDKONNA ÜLEVAADE Igasuguse strateegia ja poliitika mõistmiseks tuleb algatuseks lähtuda käsitletavate mõistete defineerimisest
Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Loranzo kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Tasuta kaassõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.
kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis
poliitika algus. Samuti jagavad Euroopa riigid ülejäänud maailma enda vahel. Saksamaa poliitika muutub oluliselt Wilhelm II ajal, kes esindab agressiivset maru- rahvuslust. Teiste riikide julgeolek satub ohtu ning vastukaaluks Saksamaale tekivad mitmed liidud. Euroopas ei ole suuri sõdu perioodil 1815 1914. Hakkab toimuma palavikuline ettevalmistumine tulevaseks sõjaks. 1871 1890 on rahulikum politiika Euroopas, kuid peale Bismarcki tagandamist tekivad pinged Euroopas. Tekib Antant e Saksa-vastane koalitsioon (Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa). Vastukaaluks tekib Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). Antandi aluseks on Venemaa-Prantusmaa pol liit 1892, millega on lõdvalt seotud Suurbritannia. Saksamaa satub isolatsiooni ning teda ähvardab sõda kahel rindel. 1870 1914 on imperialismiajastu. Ilmuvad uued suurriigid: Jaapan, USA.
Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus Kaugkaubandus- Balti erikorra järgi oli balti provintside ja vene sisekubermangude vahel oli toll. Sisekubermangudes tollipiirid kaotati. Asehalduskorraga see tollipiir kaotati. Põhjasõda andis suure hoobi majanduse ja linnadele. Peamine väljaveo artikkel oli teravili, selle olemasolu kahanes aga tunduvalt. 18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia. Politiika pöhijoon oli, et edendada eelkõige Peterburi sadamt (narva, tallinna ja pärnu sadama asemel). Riia linna kaubanduslik tagamaa oli Väina jõgi oma lisajõgedega, mille kaudu Riiast siis kaubavahetus pmst toimus. Kauabavahetus toimus 18 sajandil erafirmade ehk "kaubamajade" kauda, kes 18saj löpuks kogu selle süstemei pmst enda alla haarasid. Kõige rohkem veeti sisse soola, metalli, soolaheeringat ja tubakat. Selle kõrval toodi ka
annaabi.ee 
