Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus ?
  • Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad ?
  • Milline oli toonase (I aastatuhande vahetuse) Euroopa ühiskond Saksamaa näitel – kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu ?
  • Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse ?
  • Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond ?
  • Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist ?
  • Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele ?
  • Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus ?
  • Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus ?
  • Mida kujutab endast Adam Smithi järgi ‘nähtamatu käsi’ ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus (individualistide) ühiskonnas korra ?
  • Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K. Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib ?
  • Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead ?
  • Kuidas tekib J. M. Keynes’i järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada ?
  • Kuidas hindas J. M. Keynes artikli kirjutamise ajaks (1930) kujunenud olukorda maailma majanduses ?
  • Milles nägi J. M. Keynes maailmamajanduse kaugema arengu suurimat probleemi ?
  • Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas ?
  • Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis ?
  • Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated ?
  • Milles näed Euroopa peatse (18. saj keskpaigaks) esiletõusu peamisi põhjuseid ?
  • Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk ?
  • Milles seisneb põllumajanduspööre/põllumajandusrevolutsioon ?
  • Milles seisnes 14. sajandi majanduskriis Euroopas ?
  • Keskaegse majanduskriisi erinev mõju Lääne- ja Ida-Euroopa ühiskondadele – kirjelda peamisi toimunud muutusi ?
  • Mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule ?
  • Mitmetes linnades. 45) Millised olid Hansa liidu languse peamised põhjused ?
  • Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal ?
  • Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon ?
  • Millal algas Eesti alal tööstuspööre ja millal me võiksime lugeda selle toimunuks ?
  • Keskvalitsuse tööstuspoliitika 1890. aastatel ja selle mõju Eestile ?
 
Säutsu twitteris
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS
  • Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus?
    Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia . Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas.
  • Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega?
    Väike – Aasia , Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala)
    Kolm suurimat linna:
    • Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.
    • Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud , paraadväljakud.
    • Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel. Oskasid ära kasutada vett, kasvatasid mitu saaki aastas, viljakas maa.

  • Milline oli toonase (I aastatuhande vahetuse) Euroopa ühiskond Saksamaa näitel – kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu?
    Ühiskond koosnes talupoegadest, kes olid vaesed ning aadlikest (mõisnikest) ja kuningast, kes olid rikkad. Suurem osa inimestest umbes 80% olid talupojad, kellel ei olnud õigusi ning, kes elasid riigi metsade ja soode keskel. Nende peamine eesmärk oli kasvatada suur saak oma põllul, seega pidid nad tegema paju tööd, mis oli kurnav. Talupojad elasid väikestes onnides, mis oli peamiselt tehtud savist ja puust, ning katus oli õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaisedei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra .
  • Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades?
    Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne . Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut.
  • Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
    *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad .
    *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid  ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass , kodanlus ning maa eraomand . Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka.
  • J. Colbert ’i majanduspoliitika põhijooned ?
    Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis , et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle. Õige ekspordi ja impordi suhe. Manufaktuuri ja kodutööstuse arendamine. Kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid, välismaa laevadelt tollimaks . Laevanduse suurendamine, täiendas ja tugevdas sadamaid – sõjandus ja majandusbaasid. (riik tagas kaubalaevade julgeoleku)Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu. Asutas kaubandusühinguid. Colberti eesmärgiks oli likvideerida sisemaised tollid , mida ta suures osas ka tegi. Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut.  Kanti hoolt, et raha oleks küllalt palju liikvel, see tagas madalad laenuprotsendid ja edendas kaubandust. Võideldi inflatsiooni vastu.
  • Vene merkantilismi omapära?
    L-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid, valmistas teed ette turumajandusele. Venemaa merkantilism sulas kokku pärisorjuslike suhetega , tugevdas neid. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Rohkem müüa ja vähem osta. Peeter 1 laiendas põhja sõja käigus vene piire . Venemaal algas 17 saj lõpp ja 18 saj. Venemaal toimus ka tööstusareng (manufaktuuride teke – kus töötasid pärisorjad). Ekspordi ja impordi suhe, et vähendada oma sõltuvust välismaast. Rikkus kogunes imperaatori ning teda ümbritseva (väikese osa) seltskonna kätte.
  • Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes ) ja negatiivne (A. Smith) kriitika?
    Keynes- maalis pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid rahvusvahelised kontrollid ja monopoli piirangud. Nõustus sellega, et ekspordi ja impordi suhe peab olema positiivne. See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks. Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja.
  • Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
    Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid.
    • Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad .
    • Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid .
    • Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist.
    • Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav.

    Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog ). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele .
    F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad.
  • Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid?
    Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse , vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine , mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomandkellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus.
  • Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel?
    T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #1 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #2 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #3 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #4 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #5 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #6 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #7 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #8 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #9 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #10 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #11 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #12 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #13 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #14 Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lotatimmu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    docx
    Majandusajalugu KT kordamisküsimused
    9
    docx
    MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ
    12
    doc
    Majandusajaloo arvestus
    27
    doc
    Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
    64
    docx
    Majandusajaloo kontrolltöö
    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    27
    docx
    Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
    68
    pdf
    VARAUUSAEG



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun