Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks (0)

Q: Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Millised olid aastal 1000 AD maailma kõige jõukamad piirkonnad?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Milline oli toonase I aastatuhande vahetuse Euroopa ühiskond Saksamaa näitel kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Millistmilliseid ühiskonnakihti -kihte esindas Saksa ajalooline koolkond?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Q: Mida kujutab endast Adam Smithi järgi nähtamatu käsi ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus individualistide ühiskonnas korra?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandusajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus?
Millised olid aastal 1000 AD maailma kõige jõukamad piirkonnad?
Milline oli toonase I aastatuhande vahetuse Euroopa ühiskond Saksamaa näitel kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu?
Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
Millistmilliseid ühiskonnakihti -kihte esindas Saksa ajalooline koolkond?
Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist?
Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele?
Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus?
Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus?
Mida kujutab endast Adam Smithi järgi nähtamatu käsi ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus individualistide ühiskonnas korra?
Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib?
Milles seisnesid K Marxi õpetuse põhilised vead?
Kuidas tekib J M Keynesi järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada?
Kuidas hindas J M Keynes artikli kirjutamise ajaks 1930 kujunenud olukorda maailma majanduses?
Milles nägi J M Keynes maailmamajanduse kaugema arengu suurimat probleemi?
Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas?
Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis?
Millised riigidpiirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated?
Milles näed Euroopa peatse 18 saj keskpaigaks esiletõusu peamisi põhjuseid?
Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk?
Milles seisneb põllumajanduspöörepõllumajandusrevolutsioon?
Milles seisnes 14 sajandi majanduskriis Euroopas?
Keskaegse majanduskriisi erinev mõju Lääne- ja Ida-Euroopa ühiskondadele kirjelda peamisi toimunud muutusi?
Mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule?
Mitmetes linnades 45 Millised olid Hansa liidu languse peamised põhjused?
Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal?
Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööretööstusrevolutsioon?
Millal algas Eesti alal tööstuspööre ja millal me võiksime lugeda selle toimunuks?
Keskvalitsuse tööstuspoliitika 1890 aastatel ja selle mõju Eestile?

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS

Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus?
Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia . Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas.

Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega?
Väike – Aasia , Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala)
Kolm suurimat linna:

Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.
Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud , paraadväljakud.
Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel. Oskasid ära kasutada vett, kasvatasid mitu saaki aastas, viljakas maa.

Milline oli toonase (I aastatuhande vahetuse) Euroopa ühiskond Saksamaa näitel – kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu?
Ühiskond koosnes talupoegadest, kes olid vaesed ning aadlikest (mõisnikest) ja kuningast, kes olid rikkad. Suurem osa inimestest umbes 80% olid talupojad, kellel ei olnud õigusi ning, kes elasid riigi metsade ja soode keskel. Nende peamine eesmärk oli kasvatada suur saak oma põllul, seega pidid nad tegema paju tööd, mis oli kurnav. Talupojad elasid väikestes onnides, mis oli peamiselt tehtud savist ja puust, ning katus oli õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra .

Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades?
Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne . Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut.

Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
*Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad .
*Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass , kodanlus ning maa eraomand . Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka.

J. Colbert ’i majanduspoliitika põhijooned ?
Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis , et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle. Õige ekspordi ja impordi suhe. Manufaktuuri ja kodutööstuse arendamine. Kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid, välismaa laevadelt tollimaks . Laevanduse suurendamine, täiendas ja tugevdas sadamaid – sõjandus ja majandusbaasid. (riik tagas kaubalaevade julgeoleku)Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu. Asutas kaubandusühinguid. Colberti eesmärgiks oli likvideerida sisemaised tollid , mida ta suures osas ka tegi. Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut. Kanti hoolt, et raha oleks küllalt palju liikvel, see tagas madalad laenuprotsendid ja edendas kaubandust. Võideldi inflatsiooni vastu.

Vene merkantilismi omapära?
L-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid, valmistas teed ette turumajandusele. Venemaa merkantilism sulas kokku pärisorjuslike suhetega , tugevdas neid. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Rohkem müüa ja vähem osta. Peeter 1 laiendas põhja sõja käigus vene piire . Venemaal algas 17 saj lõpp ja 18 saj. Venemaal toimus ka tööstusareng (manufaktuuride teke – kus töötasid pärisorjad). Ekspordi ja impordi suhe, et vähendada oma sõltuvust välismaast. Rikkus kogunes imperaatori ning teda ümbritseva (väikese osa) seltskonna kätte.

Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes ) ja negatiivne (A. Smith) kriitika?
Keynes- maalis pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid rahvusvahelised kontrollid ja monopoli piirangud. Nõustus sellega, et ekspordi ja impordi suhe peab olema positiivne. See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks. Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja.

Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid.

Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad .
Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid .
Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist.
Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav.

Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog ). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele .
F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad.

Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid?
Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse , vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine , mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus.

Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel?
T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine.
T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Kõiki tööliike hinnatakse ühesuguselt.

Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus – peamine eesmärk ja selle saavutamise vahendid?
1834 loodi Tolliliit . Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi ( suurbritannia kaubad ), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust.

Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad?
Arengufaasid:

1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende vastu, tahtis just eraomandit.
1870, Bishmark – oli poliitik sks-l – provotseeris sõda, toimus saksamaa poliitiline ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi , sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist.

Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda !
Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse.

Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu!
Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel , utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond.

Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid.
Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt.
Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud.
Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane.

Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus?
Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand. Liberalistid pidasid riigi rolli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga:
Eraomandi kaitse (esmane ülesanne)

Riik peab tegelema seaduslikkuse tagamisega

Riik peab tagama kodanike kaitse ( riigikaitse )

Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus?
Riigi roll ühiskonna arengus: kaitsta eraomandit; seadusliku korra tagamine (sisemise korra säilimine); riigikaitse (välisturvalisus); vabakonkurentsi toetamine , kuid samas peab riik majandusse sekkuma võimalikult vähe.

Mida kujutab endast Adam Smithi järgi ‘nähtamatu käsi’ ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus (individualistide) ühiskonnas korra?
Nähtamatu käsi sümboliseerib vabaturumajandust – hind kujunes turu tingimustes, inimeste tegevusala kujuneb välja selle järgi, mida teised inimesed vajavad ja mida turg nõuab. Tööjaotus võimaldab ka inimeste andeid paremini kasutada.

Thomas Malthus ’e rahvastatuseteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/ stsenaarium ? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)?
Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös. Malthus järeldas, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga.
Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat kui palgafondi probleemi.
Vastavalt T.Malthuse rahvastusseadusele toob rahvastiku kasv kaasa suurenenud nõudmise toiduainete järele. See sunnib omakorda kasutusele võtma järjest vähem viljakaid maid, kus tootmiskulud on suuremad. See toob kaasa hinnatõusu. Vastavalt sellele peavad ettevõtjad tõstma tööliste palka, sest minimaalne elatustase tuleb kindlustada. Kuna väiksem kasum jätab vähem tulusid ettevõtjale, siis ei saa enam investeerida. Ricardo arvas , et majandus krahhist päästab see, kui vabastada majandus igasugustest piirangutest, mis võiks vähendada tema võimet saada kasumit. Annab riigile raha juurde, siis voetakse kasutusele uued tehnoloogiad ja maj kasv suureneb. Rahvastiku kasv on kiirem kui ressursside arv.

Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond K. Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib?
Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass . Töölistele makstakse nii vähe kui võimalik. Nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism , kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed).
19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama.

Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus
Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest:
1.töölised ( tööjõud )
2.kapitalistid ( tootmisvahendid )
Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast).
Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel).

Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead?
Marxi maailmakirjelduse kõige ilmsem viga puudutab klasse. Marx ei näinud ette seda, mida ei näinud ette ka keegi teine ja mida mu arvates ei olnudki võimalik ette näha, nimelt kapitalismivormide tulevast mitmekesisust. Me kõneleme kapitalismist, nagu oleks see mingi üks asi, kuid kapitalismil on palju erinevaid teisendeid, mille taga on eri mudelid.
Marx kõneles inimeste või pigem klasside jagunemisest töölisteks ja tootmisvahendite omanikeks, ning tunnistas mõningal määral ka tõika, et me oleme nende rollide ―kandjad ja et eri puhkudel võivad avalduda nende rollide eri aspektid.

Kirjelda 1930ndate aastate USA Suure Depressiooni tähtsamaid aspekte.
Börsikrahh- Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas
suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud
neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja, vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid.

Kuidas tekib J. M. Keynes’i järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada?
Skeem:
Inimesed, kes kardavad raskeid aegu, koguvad raha (kappi, sukasäärde)raha ringluses vähenebkahaneb tootminesuureneb tööpuudusväheneb inimeste ostujõudkahaneb kogunõudlus kaupade järgi. Mida suurem on tööpuudus, seda enam väheneb rahva ostujõudlangeb tootmine. Seega pidas Keynes peamiseks süüdlaseks tööpuudust. Keynes käis välja oma retsepti kuidas ravida ühiskonna majandust sellises olukorras:
Keskenduda tuleb tootmise languse peatamisele, eriti aga tööpuuduse vähendamisele. Keynes soovitas majanduskriisist üle saamiseks kasutada INFLATSIOONI; devalveerida raha (raha trükitakse juurde, tekitatakse kunstlik inflatsioon ), mille tulemusena suureneb raha mass, raha muutub odavamaks.
Põhimõte:
Kui inimestele tuleb rohkem odavat raha, ostetakse rohkem kaupatootmine elavnebtööpuudus väheneb. Keynes pidas silmas mõõdukat inflatsiooni, mitte hüperinflatsiooni (inflatsioon peab olema kontrolli all).

Keinsianistliku poliitika põhiinstrument (nn pehme raha poliitika)?
Keynesi välja pakutud poliitika oli mõeldud eelkõige kriisi raviks (kui on juba selged ilmingud puhkevast kriisist). Kui kriisist on juba üle saadud, tuleb taas näidata rohelist tuld vabamajandusele, seda aga mõõduka kontrolliga, et vältida tulevaste kriiside teket.
Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma, elavdama kriisi ajal tootmist; selleks tuleb anda ettevõtjatele riiklike tellimusi ja laene . Võib koostada negatiivse eelarve. Makse tõste ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. Raha trükitakse juurde. Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse – teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha , aga riigi kontrolli all teatud ulatuses – seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. Avalik sektor suurenes, sest riiklik sekkumine suurenes.
Keynes pidas kapitalismi jõuetuks. Kapitalism ei saa endaga ise hakkama. Sotsiaalpoliitika suureneb, kulutused sellele.

New Deal’i poliitika USAs?
Lubati mõõdukas inflatsioon. Tõsteti makse. Suurendati riigivõlga. Kehtestati miinimum töötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.

Keinsianistliku lähenemise ammendumise põhjused ja üleminek monetarismi?
Süsteem nägi ette üksnes riigipoolset pidevat rahatrükki ning laenude võtmist, mis viib usalduse kaotuseni ning laenude kallinemiseni. Sest miks peaks laenuandja soovima riigile laenu anda, kui on teada, et riik plaanib inflatsiooni abiga laenu väärtust vähendada ja tegelikult tagasimakstav summa ei ole esialgsega võrdne. (siit see peamine probleem ju välja kasvaski – teatud ajal ei suudetud maailmamajanduse laienemist ja rahamassi tohutust juurdekasvust lähtuvalt inflatsiooni enam kontrollida)
Kõva raha poliitika ( monetarism )- raha revalveerimine. Liigse raha käibelt kõrvaldamine. Kui Keynes pidas kapitalismi elujõuetuks ja pooldas riigi sekkumist (st suuremat avalikku sektorit jne), siis monetaristlik lähenemine oli vastupidine : võimalikult vähene riiklik sekkumine, võimalikult rohkem anda majandusharusid erakätesse ja piirduda ainult regulatsiooni ja järelevalvega.

Kuidas hindas J. M. Keynes artikli kirjutamise ajaks (1930) kujunenud olukorda maailma majanduses?
Rahvas kannatab liigkiiretest muutustest tingitud kasvuvalude all, majandusperioodide vaheldumisega kaasneva valulise kohanemise käes. elatustaseme paranemine on olnud natuke liiga kiire; maailma pangandus- ja rahandussüsteem ei ole lasknud intressimääradel langeda nii kiiresti, kui tasakaal nõuaks. Ta ei pidanud seisu heaks, aga ka ei dramatiseerinud seda üle.

Milles nägi J. M. Keynes maailmamajanduse kaugema arengu suurimat probleemi?
Tehnoloogiline tööpuudus. See on tööpuudus, mida põhjustab tööjõu kokkuhoiu vahendite avastamine kiiremini kui tööjõule uute rakenduste leidmine. Arvas, et inimestel hakkab igav. Majandust tuleb hoida tasakaalus.

Monetaristliku poliitika (nn kõva raha poliitika) põhisisu ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost?
Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Inimesed on motiveeritud rohkem tööd tegema ja teenima, koguma. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Monetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises.
Raha vähendatakse ja sellega tõstetakse raha väärtust.
Näide: 1970-80. Lõuna-Ameerikas. Suurbritannia ( Margaret ). Usas.

Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda!
Algus: Madalmaade ja Inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon (kui käivitati esimesed vabrikud e kui võeti kasutusele aurumasinad tööstuslikus tootmises). Algus varieerub sõltuvalt erinevatest riikidest ja piirkondadest, ent igal pool tähendab see tööstusliku revolutsiooni algust.
Moderniseerimisaja lõpp langeb kokku tööstusliku pöörde lõpuga e kui masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud/mil põhiline osa toodangust tuleb vabrikutest.
Kõige varem kujuneb masstoodang välja tekstiilitööstuses, sest seal on nõudlus masstoodangu järele suurim. Seega on ka esimesed manufaktuurid ja vabrikud seotud just tekstiilitööstusega. Nt 1890. Eesti kogu tööstusektorist moodustas 90% tekstiilitööstus. Kui Suurbritannias jõuti moderniseerimisaja lõppu 19. sajandi keskpooles, siis tekstiilitööstuse puhul toimus see varem.
NL/UK 1750-1850 (algas varem, sest tööstus oli arenenum ning toodang olid hea kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise )
FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle)
GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud)
RU – 1820/1830 – 1930 (algas hiljem, sest Venemaal oli nõrk töölisklass)

Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis? Põhjenda!
Tööstuspööre alguseks loetakse aega, kui tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene masin (Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas), ja lõpuks seda, kui enamik tööstustoodangust tuleb vabrikutest.

Maailma jõukeskused 1500. aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated?
Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida. Hiina ja Euroopa taotlesid võimu toonases maailmas. Hiina lõpetas Hiina reisid ja kaubavahetused kaugete maadega, Euroopa tegutses vastupidi.

Milles näed Euroopa peatse (18. saj keskpaigaks) esiletõusu peamisi põhjuseid?
Euroopas toimus rahvastiku arvu kiire tõus, mis langes kokku ka tööstuspöörde algusega. Rahvastik on ju tööjõuallikas ja samas ka toodetavate kaupade ostja. Seetõttu toimus ka esiletõus.

Atlandi majandusruumi kujunemise kaks etappi (16. saj ja 17./18. saj) – iseloomusta neid laevakaravanide tüübi ja majanduspoliitilise korralduse järgi?
I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik
Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks.
II faas (17. 18.sajand) – kujuneb välja riigi ja erasektori koostöö
Suurenes kaubavahetus Ameerika ja Euroopa vahel, vahendati suhkrut ja orje. 17. sajandi lõpuks suurenes suhkrulaevade tihedus meeletult, 1760-1800 suundus Aafrikast Kesk-Ameerikasse umbes 300 orjalaeva aastas. Ühel laeval 250 orja. Sellega seoses tekkisid uued majandus institutsioonid , mis kujundasid ümber kogu maailma. See oli aluseks tšarterkompaniide tekkele.

Selgita tšarterkompaniide olemust ja tegevuse põhimõtteid?
Need olid riigi ja erasektori ühiseks ettevõtteks – millele riik oli andnud eesõiguskirja, et ainult tema tohib kuskil üksi tegutseda. Tšarterkompaniid aitasid hajutada riigi riske. Kompaniid tegutsesid riigi julgeoleku garantii ja erakapitali baasil. Riik pani oma osa ning tagas sõjalise ja poliitilise kaitse. Erasektor pani suure osa rahast.

Kuidas on tööjõu paigutus peamistes majandusharudes (tööstuses ja põllumajanduses) moderniseerimisajastul seotud riigi üldise ühiskondliku/majandusliku arengutasemega?
18. sajandil oli 95% rahvast põllumajanduses. 20. sajandil tööstuse osakaal oli suurenenud industrialiseerimise tõttu põllumajanduse arvelt. Mida suurem osakaal rahvast elab linnades, seda kaasaegsem riik on. Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid.

Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk?
Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajanduse saadusi riigi äratoitmiseks.

Kirjelda põlise rendi süsteemi (feodalismi) olemust?
Maa oli killustunud, puudus kindel omanik, kes oleks efektiivsest kasutamisest huvitatud. Nii rentnikul kui pärisorjal puudus stiimul kasutuses oleva maa parandamiseks ja sellesse investeerimiseks. Feodaalil puudus huvi maatüki ülestöötamise vastu, sest tal oli piiratud õigusega omanik. Maad kasutati kollektiivselt, seega puudus arenguperspektiiv ja huvi midagi paremini teha.

Milles seisneb põllumajanduspööre/põllumajandusrevolutsioon?
Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)- põllumajanduspöörde tagajärjel hakkas maaelanikkond kiiresti vähenema - üha väiksem arv inimesi sai hakkama üha suurema hulga toiduainete tootmisega. Vabanev maaelanikkond suundus tavaliselt linnadesse - seega kasvas linnarahvastik; põllumajandustoodangu järsk areng- pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu; ning kiire kapitalistlik areng, oli see eelduseks tööstuspöördele.

Milles seisnes 14. sajandi majanduskriis Euroopas?
Kriisi olemus seisnes senise majandusmudeli katkemises, mudel oli kestnud Rooma keisririigi (ca 100 aastat hiljem) lagunemisest kuni 14. sajandini.
1) klimaatilised tingimused (Ida-Euroopa talved külmad ja pikad, mis mõjutas põlluharimist ja tõi kaasa ikalduse ja nälja), kliimaolud halvenesid 14. saj, mil talved muutusid Ida-Euroopas külmemaks ja pikemak.
2) muhkkatku epideemia (Must Surm, pärines tõenäoliselt Kagu-Aasiast) – mida tihedamini asustatud piirkond, seda laastavam hävitustöö oli (hinnanguliselt hävis 1/3 Euroopa elanikkonnast)
3) Mässud , sõjad – talupoegade ülestõusmised (kaudsel kujul kuulub siia ka linna pagemine); probleeme püüti lahendada n-ö naabritelt mati võtmisega e vallutustega. Pidevad sõjad arendasid aga Euroopas tormiliselt sõjatehnikat, mis lõi aluse ka Euroopa-välisteks vallutusteks/hõivamisteks.

Keskaegse majanduskriisi erinev mõju Lääne- ja Ida-Euroopa ühiskondadele – kirjelda peamisi toimunud muutusi?
Eelnevalt ei olnud erilisi põhjusi majanduslikeks muudatusteks, sest olukord oli suurmaaomanike jaoks stabiilne. Ent säärased vapustused ( tõõjõu hulga vähenemine, keerulisemad tingimused) lõid aluse muutuste tekeks.
Lääne-Euroopas oli ühiskondlik areng kiirem (mingil määral oli tekkinud keskklass ning arenema hakkasid turusuhted ), mistõttu pidid sealsed suurmaaomanikud leidma moodsamaid lahendusi tulu saamiseks. Hakati tegelema põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, uute põlluharimistehnikatega, -tehnoloogiaga ning karjakasvatusega (nt lambakasvatusega pandi alus villatootmisele ning sellest tulenevalt hiljem ka tekstiilitööstusele). Domineerima hakkasid turusuhted ning tugevnema hakkas keskklass. Kujunesid rendisuhted kaasaegsemas võtmes , mis andis talupoegadele kindluse oma maad arendada pikemat perspektiivi silmas pidades. Lääne-Euroopas ei suudetud raskuskeset täielikult töölisrahvale asetada. Oli selgeks saanud, et talupoegi enam endisel moel alistada ei saa. Kujunes välja olukord, kus oli kõige tõhusam kasutada palgatööjõudu.
Ida-Euroopas oli olukord teistsugune, kuigi Must Surm häiris Ida-Euroopat vähem, ent kliimamuutused ja mässud, sõjad olid viinud majandusmudeli tasakaalust välja. Rahvastik oli aga tunduvalt hõredam, linnade areng mahajäänum (linnad olid väiksemad) ning linn ei olnud talupoegadele alternatiivne võimalus (neil ei olnud võimalik maaharimisest loobuda ega suunduda linna). Ida-Euroopa sarnases Vara-Keskaegsele Euroopale , kus turusuhted olid pea olematud. Ida-Euroopas kehtestati talupoegadele sunnimaisus (Lääne-Euroopas ei tuntud seda pärast 9. sajandit).

Nimeta vähemalt kaks asjaolu, mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule? Põhjenda!
Esiteks mängis rolli Läänemere ruumi üha laialdasem kaasamine Lääne- ja Kesk-Euroopa kaubandusvõrku, mis toimus alates esimese aastatuhande vahetusest.
Teiseks kaubanõudluse märgatav suurenemine, mille oli esile kutsunud elanikkonna kiire kasv ja majanduselu areng 1100. aastast alates.
Kolmandaks linnade majanduslik toimimine tootmis- ja kaubanduskeskustena ning linnakogukondade moodustumine - viimased vajasid nii põllumajandussaadusi toiduks, kuna ise nende kasvatamisega ei tegeletud, kui ka tooraineid, millest valmistada erinevaid tooteid, mida tuli aga jällegi omakorda eksportida. Võõrsil äriga tegelevad kaupmehed liitusid enda huvide kaitseks seltsideks ehk hansadeks.
Hansakaupmeeste äri õitses seetõttu, et nad olid oluliseks vahelüliks Lääne-Euroopa alade vahel.Lisaks nende prominentne positsioon Läänemere äärde rajatud õitsevates linnades, kus nad kuulusid raadidesse, ning hansasse liitunud kaupmeeste ühised pingutused enda majanduslike eesmärkide saavutamisel. Lisaks tulid neile kasuks perekondlikud ning muud isiklikud sidemed mitmetes linnades.

Millised olid Hansa liidu languse peamised põhjused? Nimeta vähemalt kahte neist!
16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidul ei olnud uues olukorras enam kohta.
Ka aadlikkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid nad seda oma vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansakaubandus keskendus siis pigem siseriiklikule kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim reas Euroopa riikides ning manufaktuuritööstus sai oma alguse.

Milles seisnes Hollandi majanduslik fenomen hilisel keskajal ja varasel uusajal?
Hollandi piirkonna suhteliselt hiline (taas)asustamine 11.- 13. sajandil lõi tugeva talupoegadest maaomanikkonna, millega kaasnes feodaalide nõrk mõjuvõim ( weak feudal legacy).
Suhteliselt hiline linnastumine ei toonud kaasa kunstlikke sidemeid linna ja maa vahel – linnades olid mittemajanduslikud mõjud nõrgad ja gildide mõju väike ning see andis hulgaliselt ruumi majanduslikele reformidele ja muudatustele.
Mainitud hiline asustus võimaldas võtta kasutusele tööjõumahukate tehnoloogiate asemel kapitalimahukad tehnoloogiad ( kapital - intensive technologies).
Musta Surma mõõdukas (palju väiksem mõju, kui mujal) mõju tõstis tööjõukulusid palju vähem kui mujal, sest töökäte puudust ei tekkinud.

Milliseid ühiskondlikke-majanduslikke muutusi tõi kaasa üleminek tsunftidelt manufaktuuritööstusele. Kirjelda vähemalt kahte muutust!

Sunnismaisuse/pärisorjuse kujunemine Eestis 13. kuni 16. sajandil – kirjelda vähemalt kahte aspekti?
Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus , kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas – mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 15. Sajandi teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
Kuna ilma talupoja toota polnud maal vaartust, keelati neil maalt lahkuda.

Kirjelda Rootsi ja Vene agraarpoliitika põhimõtteid (sh reduktsiooni ja restitutsiooni ) Balti kubermangudes?
Reduktsioon- Mõisnikele kingitud maade tagasivõtmine. Mis anti rendile nende endistele omanikele. Nüüd pidid nad osa tuludest andma riigile. Riigi sissetulekud suurenesid.
Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigile võetud mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele ehk mõisnikele.

Eesti- ja Liivimaa 1802/1804 talurahva seaduste põhisisu? Kirjelda nende seaduste tähtsust põllumajanduspöörde ettevalmistamisel Balti kubermangudes?
1802- Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talupojal omandiõigus vallasvarale. Jätkusuutlikul talupidamisel, said talukoha põlise kasutamise õiguse.
1802- Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid keelatakse nende müük ja pant . Loodi vallakohtud ( kohtunikud talupojad ise). Anti õigus talupojale oma talu pärandada; normeeriti koormisi (pidi vastama maa pindalale ja kvaliteedile); lubati maad osta. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust. Koostati vakuraamatud ( dokumendid talupoegade kohustustega).
Pööre põllumajanduses sai võimalikuks, kui kehtestati maa eraomandus (maa sai omale omaniku). Mõisad ja talud muutusid selle tagajärjel üksteisest sõltumatuteks ja omavahel konkureerivateks majanditeks. Vahe oli selles, et mõisad olid taludest palju suuremad ning enamasti nad kas müüsid oma maa talunikele või hakkasid palgatööjõudu kasutama – talunikud ei maksnud enam renti ega teinud mõisategu . Pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu.

Eesti- ja Liivimaa 1816/1819 talurahvaseaduste põhisisu?
1816; 1819- Pärisorjuse kaotamine, koormisenormid kaotati. Talupoeg sai isikliku vabaduse ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talupoeg rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talupoeg võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine.

Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu?
1849- Talude järk- järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid).

1919. a maaseadus Eesti Vabariigis? Selle põhisisu?
Selle käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine.

Eesti Vabariigi maareformi põhijooned kahe maailmasõja vahel?
Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud.

Millega algab ja millal lõpeb tööstuspööre/tööstusrevolutsioon?
Tööstuspööre – vormiliseks alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin. Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga (kehtib ainult eesrindlike riikide puhul, teistes riikides jääb algus hilisemasse aega).
Tööstusrevolutsiooni lõpuks võib pidada aega, mil enamik toodetud kaubast pärineb vabrikutest.

Millal algas Eesti alal tööstuspööre ja millal me võiksime lugeda selle toimunuks? Põhjenda!
Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas. Eestis on tinglikult märgitud tööstuspöörde lõpuks 1890.ndad. Siis küll loodi väga suuri ja tähtsaid tööstusettevõtteid ning statistika järgi olime me nagu arenenud tööstusühiskond (tööstustes-maal elanud elanikkonna suht ejärgi), kuid sisuliselt olid paljud töölised välismaalt sisse toodud ning see ei näidanud riigi tegelikku arengut.

Rahvusvahelise vabakaubandussüsteemi väljakujunemine Euroopas? Cobden- Chevalier ’ leping?
Cobden – Chevalier’ leping: tühistati kõik Prantsuse ja UK vahelised kaubanduskeelud ja alandati kõigi kaubaartiklite tollitariife, lisandus enamsoodustusklauslit, mis mõjutas liberaliseerumisele ka teisi riike. 1870ndate kriisi tulemusena arvamus, et vabakaubandus soosib ühteisd(varem industrialiseerunud) , ei meeldinud ka tõusvale rahvuslusele – taaselustus protektsionism. 1892 – Meline’i tariif , võeti kasutusele tollitariifi miinimum – ja maksmimummäära põhimõte. 20.saj alguses taas liberaliseerumistendents. Esimesel üleilmastumisperioodil valitsuse roll väike(võrreldes tänapvaga) Fiskaalpoliitika eelarve tasakaalustamisele ning peamine majanduspoliitiline instrument - keskpanga intressimäär . Rahvusvaheline koostöö valdavalt kahepoolne.

Venemaa keskvalitsuse tööstuspoliitika 1890. aastatel ja selle mõju Eestile?
Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas, mis toimus aastatel 1853 -1856, moodustati lüüasaamise põhjuseid uuriv komisjon . 19. sajandu kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel asus Venemaa keskvalitsus järgima eelkõige Suurbritannia liberaalset majanduspoliitikat. Venemaal oli keskkond siiski erinev ning selle tegevuse ebaõnnestumise põhjused olid alljärgnevad.
Kultuuritus, eelkõige madal tööviljakus, mis pidurdas loodusrikkuste kiiret kasutuselevõtmist.
Tööstuse halb organisatsioon . Pikk tööpäev, madal palk, kartlik ja harimatu tööline.
Vene kapitali aeglane akumulatsioon . Witte ütles, et ilma väliskapitalita pole võimalik tagada Venemaa industrialiseerimist.
Vene ühiskonna eripära ehk asiaatlus. Puudub usaldusväärne majanduslik kliima.
Talurahva pärisorjusest vabastamisel pärisorjuslike sidemete faktiline säilimine.
Kapitalistliku ettevõtlikkuse, võimekate firmajuhtide, kvalifitseeritud kaadri puudumine.
Sergei Witte oli Venemaa rahandusminister aastatel 1892-1903. Muutis industrialiseerimise valitsuse majanduspoliitika prioriteediks. Tema eeskujuks oli List, kes pidas valitsuse tähtsaimaks ülesandeks industrialiseerimise tagamist, ilma milleta oli võimatu saavutada õitsvat põllumajandust ning kaubandust. Witte mõistis , et rahvusliku tööstuseta ei saa ükski riik poliitiliselt mõjukas olla. Tööstuse arengu kiirendamiseks vägi kahte teed.
1890. aastatel oli tööstustoodangu kasv väga kiire, 20. sajandi alguses aga tagasihoidlik seoses majandussurutisega. Vahetult enne I maailmasõda oli taas tõusuperiood. Esimest ja teist kohta jagasid tekstiili- ja toiduainetetööstu, kolmandal kohal oli metallitööstus . I maailmasõjale eelnenud kümnendil toimus tööstuses põhjalik ümberstruktureerumine. Rauatööstuse ja metallurgia osatähtsus kasvas. Tööstuse kiire areng toimus piirkonniti. Arenenumad olid Balti kubermangud , Poola ja Ukraina . Soome oli autonoomne, teda ei saa käsitleda antud kontekstis. Piirkondliku arengu üks põhjus peitus selles, et Põhjamaade keskel ei saanud olla vaesussaart.

Sõjatööstuse rajamine Eestisse I maailmasõja eelõhtul?

Eesti Vabariigi majanduspoliitika peamised suunad 1918-1940?
Kärbiti riiklike kulutusi. Piirati importi. Eksporti suurendati. Ebakindlaid laene ei antu. Lõpetati tööstuse eelisarendamine.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 10 allalaadimist

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #1

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #2

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #3

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #4

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #5

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #6

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #7

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #8

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #9

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #10

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #11

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #12

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #13

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #14

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks a.kasesalu poliitik eraomand talupoeg toll keynes kapitalism merkantilism tööpuudus talud peamine eesmärk maaomanik majanduspoliitika sektor

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusajalugu KT kordamisküsimused

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna:  Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.  Bagdad (Iraak) – teede lõikum

Majandusajalugu

docx

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloo arvestus

Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kok

Majandusajalugu

docx

Majandusajalugu - spikker

1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. all.,kasu toob liikuv raha)

Majandusajalugu

docx

Majandusajalugu 1.seminar

Majandusajalugu, I seminar 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressu

Majandusajalugu

docx

Majandusajaloo kontrolltöö

1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v

Majandusajalugu

rtf

Majandusajalugu 2. seminar

Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige

Majandusajalugu

docx

Majandusmo�te ajalugu

Kordamisküsimused kontrolltööks Majandusmõtte ajalugu Merkantilismi baaskontseptsioonid  1600 kuni ,,Rahvaste rikkus,, 1776.  Rikkuse samastamine kulla- ja hõberaha varudega.  Tootmine on rikkuse loomise eeldus ehk rahategemise eeldus.  Ringlus on kasumi allikas, täpsemalt riikidevaheline ringlus on rikkuse allikas.  Aktiivne väliskaubandus (impordi piiramine, ekspordi suurendamine).  Kasum tekib kaubavahetuses, sest inimene ei müü asju üldjuhul odavamalt ehk kaubandus on ülioluline.  Madalate palgatasemete hoidmine.  Saksa versioon rõhutas enam rahvastikupoliitikat ja korrapärast finantspoliitikat (“Kameralismus”).  Colbert - püüdis edendada finantsministrina Prantsusmaal väliskaubandust.  Mun - Briti merkantilist, peab transiitkaubandust kasumlikuks. W. Petty, J.Locke, J. Law ja R.

Majandusajalugu

Rohkem sarnaseid