MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ (0)

Q: Millistmilliseid ühiskonnakihti -kihte esindas Saksa ajalooline koolkond?

Vastus leiad õppematerjalist: MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

Q: Kuidas sellest üle saada?

Vastus leiad õppematerjalist: MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

Q: Kui kriisiennetusvahend?

Vastus leiad õppematerjalist: MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandusajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistmilliseid ühiskonnakihti -kihte esindas Saksa ajalooline koolkond?
Kuidas sellest üle saada?
Kui kriisiennetusvahend?

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe)

Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades?
Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism . Merkantilism samastas rikkuse rahaga , pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine.
Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763 . aastal.
Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale.
Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks . Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust.
Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil ( protektsionism ). Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne.
Merkantilismi peamised printsiibid

Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni);

Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu;

Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti);

Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine;

Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu ;

Hoida palgad madalal.

Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal – iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
*Vene merkantilism – erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega , tugevdas neid. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse.
*Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass (ettevõtjad, kaupmehed jt). Nõuti seaduslikult palgataseme kindlaksmääramist ja riigi sekkumist töötülide lahendamisse.
Kolooniatest tuli rikkuse allikas (ressurss).

J. Colbert ’i majanduspoliitika põhijooned?
Colbert:
* pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist
* püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse    üle.
Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu. Asutas kaubandusühinguid. Colberti eesmärgiks oli likvideerida sisemaised tollid , mida ta suures osas ka tegi. Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut. Kanti hoolt, et raha oleks küllalt palju liikvel, see tagas madalad laenuprotsendid ja edendas kaubandust. Võideldi inflatsiooni vastu. Kolbertism lõppes ebaõnnestumisega – ta ei suutnud vabastada riiki suurtest võlgadest, kuid ega seepärast midagi veel seisma ei jäänud.
4)Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse varajaste esindajate suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda!
Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast.
Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust.
      Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma . Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga.

Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus

Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust.

Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale.
5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, „loomuliku korra“ pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega.
Franqois Quesnay (1694-1774) – pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadust, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust.
Jacques Turgot (1727- 1781 ). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma . Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust.
Füsiokraadid:
1.)Pooldasid moderniseeritud monarhiat , mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid .
2.)Kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlusest tootmisele.
3.)Lõid õpetuse sisemajanduse puhasproduktist ehk kasumist.
4.)Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist.
5.)Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav.
6.)Püüdsid esmakordselt uurida ühiskondlikku taastootmist.
7.)Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad.
Füsiokraadid pooldasid vabamajandust ja kaubandust.
Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse põllumajandustoodangu ülejääk pärast põllumajanduse kindlustamist (põllutööliste toitmist jne). Teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel võeti see põllumajandustoodangu ülejääk ning muundati ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks. Neid töönduses ja teistes mittepõllumajanduslikes tootmisharudes töötavaid töölisi pidasid füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene lõppkokkuvõttes mitte nende endi tööst, vaid põllumajandustoodangu ülejäägist.

Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad?
Majandusvaadetele avaldas oma mõju ka 1848 a. kodanlik revolutsioon - see kiirendas kapitalismi arengut. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Selle tagajärjel laienes sotsialistlik liikumine. Selle liikumise vastu ning Saksamaa majandusarengu kapitalistliku tee kindlustamiseks tekkis ajalooline koolkond. Nende professorlikus teoreetitsemises tähendas kapitalismi kaitsmine kapitalismi arengu preisi tee kaitsmist. Kaitsti feodaale. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud.
Oma arengus läbis Saksamaa ajalooline koolkond 2 peamist faasi:
-1840-ndad, seda iseloomustab võitlus klassikalise majandusteaduse seisukohtadega mis tulid Saksamaale seoses tolliliidu moodustamisega. Sellest ajast algas tegelik import Inglise ja Prantsuse majandusteaduse import. Preisi junkrud olid huvitatud põllumajandussaaduste ekspordist ning kaubandusvabadus pidi seda soodustama. Asus ründama utopistlikke sotsialiste – teist äärmust.
- 1870-ndad, Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi.
Klassikalise majandusteaduse ideed oldi vastavalt olukorrale Saksamaal vastu võetud, kuid võitlus vasakpoolse äärmusega jäi endiselt nende eesmärgiks.
            19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas.
            List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks.
            1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstuskaupadega. Farmimajandus – töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad.
           Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt „preisi teega“. Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. „Preisi tee“ üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes.

Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda!
Saksamaa historismi üheks tähtsamaks esindajaks oli 19. Saj algul õigusteaduses tekkinud ajalooline koolkond. Õigusteaduse ajalooline koolkond avaldas suurt mõju poliitilise ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele.
Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga:

Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika

Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine.
Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast , tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku , aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi. Seepärast peetakse muutumatuteks ja igaveseks selliseid kategooriaid nagu kaup, raha , kapital, eraomand . Tähtsad on ajaloolised traditsioonid. Õigustati ka feodalismi, kiriku suurt osatähtsust ning üldist seisuslikku korda Saksamaal. Nii väitis Roscher, et inimene ei olevat saanud kunagi läbi ilma kapitalita.
Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, kuigi ka teistel klassidel, nii töölistel kui ka junkrutel oli oma tähtis roll tugeva rahvusriigi ülesehitamisel. Jõuti järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini, kui nad tegelikult elavad.

Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu!
Ajalooline koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomanduse kaitsel , utopistid aga mõistsid hukka kapitalistliku ühiskonna.
9) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust. Valitsuse tähtsaim ülesanne seisnes tema järgi industrialiseerimise toetamises . Soovitas kaitsetolle. Eristas riigi majanduslikus arengus viit staadiumit:1) metslus või jahindus
2) karjakasvatus , 3)põllumajandus ning manufaktuur , 4) põllundus, 5) põllumajandus, manufaktuur ja kaubandus.
Kui kõik riigid on kõrgeimal arengutasemel, see tähendab, et neis on võrdselt arenenud põllumajandus, tööstus ja kaubandus, on vabakaubandus igati õigustatud. Ta eristas rahvamajanduses sisemist ja maailmamajandusele omast tööjaotust. Soovitas igati arenda sisemist tööjaotust, mis aitab kaasa tootlike jõudude kasvule. Ei pooldanud aga rahvusvahelist tööjaotust, sest see siduvat rahvaid liialt üksteisega ning olevat seetõttu kahjulik natsionaalse majanduse arengule.
Kuid Saksa põllumajandussektori puhul soovitas List :1) metslus või jahindus 2)karjakasvatus 3) põllumajandus 4) põllundus ning manufaktuur 5) põllumajandus, manufaktuur ja kaubandus.
Majandusarengu staadiumid erinevad üksteisest vastavalt sellele, milline majandusharu on rahvamajanduses juhtiv. Tööstus oli Saksamaal tollal mahajäänud ja vajas kaitset, aga põllumajandussektor vajas hoopis turgu oma toodangule – järelikult oli vajalikud kaitsetollid oma toodangule. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane.

Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid?
Koos kapitalistlike suhete ja ideedega tekkis ka merkantilismi kriitika. Seda arendasid utoopilised sotsialistid ehk utopistid. Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse , vaeseid. Utopistid on siiani Hiinas oleva mõjuvõimsa ideoloogia (sotsialismi) eelkäijad.
THOMAS MORUS või MORE ( 1480 -1535)
Põhiteos on “Utoopia” ( 1516 ). Ta kritiseeris 16. sajandi Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist korda. Thomas More nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandit ja raha üleminekul kapitalistlikele suhetele. Thomas More lõi oma mudeli, mis vastandus tegelikule olukorrale. Selle aluseks oli ühiskondlik omand ning isiklike erahuvide ühtsus.
Mudel: maa on jaotatud ringkondadeks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud saadetakse rotatsiooni käigus kaheks aastaks maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondatakse ühisladudesse, kust igaüks saab omale vajaliku. More oli veendunud selle süsteemi võimalikkuses.
Thomas More tegeles poliitika kõrvalt ka humaansete ideede propageerimisega. Tema mõtteid ja ideid jagas ja arendas edasi
TOMASO CAMPANELLA (1568-1639)
Põhiteos on “Päikeselinn” (1623)
Campanella järgi ei ole võrdses ühiskonnas perekonda ega eraomandit. Mudel “Päikeselinn” meenutab kirikuriiki, mille eesotsas seisab paavst . Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema nii terved kui haiged, seda vastavalt oma võimetele.
Thomas More ja Tomaso Campanella panid aluse UTOPISTLIKULE SOTSIALISMILE, mis muutus veel elulähedasemaks ning millest kasvas välja kaasaaegne sotsialism.
17. sajandi keskpaigaks oli Lääne- Euroopas (Inglismaal) tootmine jõudnud tasemele , kus ühiskondlikud suhted hakkasid tootmisprotsessi pidurdama ja takistama. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumisse (silmas peetakse eelkõige Inglismaad, ka Belgiat ja Hollandit). Mujal maailmas toimus areng väikeste eripäradega ja veidi hiljem. Vanad tootmissuhted hakkasid pidurdama arenevat tööstust.
Feodaalide kätte olid tänu ajaloolisele ja ühiskondlikule arengule (traditsioonidele) jäänud tootmisressursid . Neid ressursse kasutasid maarahvas ja linnatöölised kokkuleppe alusel.
Kodanlased kui uue ideoloogia kandjad (tol ajal varatud, kindla eraomandita) toetusid talunikele ja linnatöölistele võitluses feodaalse süsteemi vastu. Kuna kodanlased olid “tegijad”, olid majanduslikud ohjad nende käes, kuid neil puudusid poliitilised õigused.
1647- 1649 /1688 --- kodanlikud revolutsioonid Inglismaal. Nende tulemusena võitis kodanlus endale poliitilised õigused. Revolutsioonide tulemusena vähenes kaubanduse osatähtsus üldises majanduses ja suurenes tööstuskapitali osatähtsus.
Esindajate eesmärgiks oli sotsiaalne teooria, kus esitatakse väärtusi ja tavasid ideaalse riigina või ühiskonnana. More idee oli, kus kõik tootmisvahendid kuuluvad kogu rahvale.
11) Kuidas areneb kapitalistlik ühiskond Karl Marxi käsitluses ja kuhu see areng välja viib?
Marksismi olemus
            Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest:
1.töölised (tööjõud)
2.kapitalistid (tootmisvahendid)
            Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast).
Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel).
Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil.
Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism , kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga. Engels ja Marx ei arvestanud kapitalismi juures vaesusutmise suhtelisuse (ehk et vaesed saavad ka rikkamaks aga mitte nii kiiresti nagu rikkad). Marxile heidetakse ette et ta ei osanud näha võimalust et inimene võib ühiskonnale kasu tuua ka mul viisil kui ainult füüsilist tööd tehes. Samuti töölise areng ja kvalifitseerumine . Marx ja Engels alahindasid kapitalistliku süsteemi kohanemise ja laienemise võimet. Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba , põhja-Korea, Hiina.
            1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine).
            2)tsentraalse juhtimise suund (riigi suur sekkumine).
            Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus.
Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus .
            19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus.
            20 saj lõpus on seis sisuliselt sama.
12) Liberalistliku koolkonna esindajate peamised seisukohad – ühiskondliku arengu nurgakivi ja riigi roll?
Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism . Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj keskpaiga Inglismaal, kust levis mõneks ajaks üle mandrieuroopa. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse .          Rajajad :

17 saj Judley North

18 saj David Hume

Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli .

17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee.
Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus
Liberalistid eirasid ettekirjutusi, nende arvates on majanduslik protsess isereguleeritav. Pidasid piiranguid ( toll , maksud ) protsessi pidurdavaks teguriks. Toetati vabakaubandust. Ühiskonna arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Toetati vabakaubandust.
Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand. Liberalistid pidasid riigi rolli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga:

Eraomandi kaitse (esmane ülesanne)

Riik peab tegelema seaduslikkuse tagamisega

Riik peab tagama kodanike kaitse (riigikaitse)
13) T. Malthus ’e rahvastusteooria (Principle of Population) peamised seisukohad?
1. Rahvastik on paratamatult seotud elatusvahenditega. See on selge ja sellega Malthus ka opereerib.
2. Rahavastik suureneb paratamatult seal, kus kasvab elatusvahendite hulk. Takistada saavad seda vaid erandlikud asjaolud .
3. Neid erandlikke tegureid saavat jaotada kahte liiki: moraalne ohjeldus, pahed ja õnnetused.
See teooria ignoreerib tegelikkust : ülerahvastatus pole absoluutne, vaid suhteline.
Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16) ja nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5).
* Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthus arvas esimesena, et ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme. Toetas maaomanike kõrget rendinõudlust
Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil.
14) T. Malthus’e rahvastusteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)?
Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös. Malthus järeldas, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga.
Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat kui palgafondi probleemi.
Vastavalt T.Malthuse rahvastusseadusele toob rahvastiku kasv kaasa suurenenud nõudmise toiduainete järele. See sunnib omakorda kasutusele võtma järjest vähem viljakaid maid, kus tootmiskulud on suuremad. See toob kaasa hinnatõusu. Vastavalt sellele peavad ettevõtjad tõstma tööliste palka, sest minimaalne elatustase tuleb kindlustada. Kuna väiksem kasum jätab vähem tulusid ettevõtjale, siis ei saa enam investeerida. Ricardo arvas, et majandus krahhist päästab see, kui vabastada majandus igasugustest piirangutest, mis võiks vähendada tema võimet saada kasumit.
15) Keinsianstlik kriisiraviprogramm – kuidas tekib J. M. Keynes’i järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada?
Majanduskriisi põhjus on suur tööpuudus. Lahendusena pakkus ta välja riigi poolt tekitatud inflatsiooni. Inimesed hakkavad sel juhul kiiresti odavnevat raha kulutama (kaupu ostma, teenuseid tarbima). Suurenev nõudlus ajendab tootjaid rohkem tootma , see loob aga omakorda uusi töökohti. Nii likvideeritakse majanduskriisi põhjus - tööpuudus. Sellise majandusteadusliku suuna ehe näide on F.D. Roosevelti "uus kurss ."
Uus keynisianismi pooldajad soovitavad kunstlikku inflatsiooni ka siis, kui majanduskriisi ei ole, et vähendada maksukoormust ja stimuleerida majandust.
Keynisianism ei aita kriisist välja tulla, kui see on põhjustatud kütuse- ja energiakriisist ( nafta kriis) või on automatiseerimine ja arvutite levik.
Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse – teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha , aga riigi kontrolli all teatud ulatuses – seda raha saab kasutada abiraha andmiseks.
16) Monetarism kui kriisiennetusvahend? Monetaristliku poliitika põhisisu (nn kõva raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost?
Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat.
* vähendada makse – väiksem maksukoormus
*suurem säästmine
*vaba raha investeeringuteks
* uued investeeringud = tootmise kasv
* tootmise kasv = uued töökohad
Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb. Moetaristlikku majanduspoliitikat ajavad valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Riigieelarve tulude ja kulude pool püüti iga hinna eest tasakaalu viia. Madalama konkurentsiga ettevõtete toetamine lõpetati või vähendati. Ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma.
Monetarismi teostasid mitmed 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses võimule tulnud parempoolsed valitsused (USA-s Ronald Reagan, Suurbritannias Margaret Tacher, Tšiilis Augusto Pinchet jne).
Eesti valitsused on kinnipidanud monetaristlikest põhimõtetest. Arvatakse, et sotsialismi järgsetele maadele sobib monetarism rohkem kui keynesianism . Peamiseks probleemiks ida-euroopas ei ole mitte tööpuudus vaid inflatsiooni kõrge tase.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 37 allalaadimist

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #1

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #2

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #3

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #4

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #5

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #6

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #7

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #8

MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

christine55 Õppematerjali autor

merkantilism poliitika ajalooline koolkond kapitalism vabakaubandus malthus manufaktuur ricardo füsiokraadid revolutsioon kodanlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandusajaloo arvestus

Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kok

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna:  Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. 

Majandusajalugu

docx

Majandusajalugu KT kordamisküsimused

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna:  Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.  Bagdad (Iraak) – teede lõikum

Majandusajalugu

rtf

Majandusajalugu 2. seminar

Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige

Majandusajalugu

doc

Majandusajaloolased ja koolkonnad

Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk

Majandus

docx

Majandusmo�te ajalugu

Kordamisküsimused kontrolltööks Majandusmõtte ajalugu Merkantilismi baaskontseptsioonid  1600 kuni ,,Rahvaste rikkus,, 1776.  Rikkuse samastamine kulla- ja hõberaha varudega.  Tootmine on rikkuse loomise eeldus ehk rahategemise eeldus.  Ringlus on kasumi allikas, täpsemalt riikidevaheline ringlus on rikkuse allikas.  Aktiivne väliskaubandus (impordi piiramine, ekspordi suurendamine).  Kasum tekib kaubavahetuses, sest inimene ei müü asju üldjuhul odavamalt ehk kaubandus on ülioluline.  Madalate palgatasemete hoidmine.  Saksa versioon rõhutas enam rahvastikupoliitikat ja korrapärast finantspoliitikat (“Kameralismus”).  Colbert - püüdis edendada finantsministrina Prantsusmaal väliskaubandust.  Mun - Briti merkantilist, peab transiitkaubandust kasumlikuks. W. Petty, J.Locke, J. Law ja R.

Majandusajalugu

doc

MAJANDUSTEADUSE AJALUGU

TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12

Majandusajalugu

docx

Majandusajaloo kontrolltöö

1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v

Majandusajalugu

Rohkem sarnaseid