olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika.
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa)
Nad väitsid et feodaal 2) Tööstustoodangu kasv kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. 2)Merk Lääneeur. ja Vene Nad püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid 3) Energia kasutuse suurenemine · Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi aga suhteid, sest seal oli (nende arvates) kapitalism välja 4) Mehhanil.töövahend.,energia kasutamine Venemaal sulasid feodalism ja merkantilism kokku.Ven. kasvanud. Ta ei pooldanud vabakauband. Propag. valmistas teed turumaj., kuid samal ajal tugevdas Nats.ökon.=rahvuse majanduslik kasv ja tööstuse 5) Üldine tööviljakus kasvas (kapitali, töö ja maa parem pärisorjust.Ühisk
Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus
eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks: lihtne, must (füüsiline töö) töö ja suursugune (vaimne töö ülejäänud inimeste päästmise nimel). Aquino Thomas ei öelnud otse välja, kas rikkus on halb või hea, üldiselt ei olnud rikkuses tema hinnangul midagi hukkamõistetavat, kui peetakse kinni mõõdukusest. Ka eraomand kui selline ei olnud vale, vaid selle kasutamise viis võis olla vale, sest eraomanduse õigus on inimesele antud mitte looduse, vaid inimmõistuse poolt. Kaubandus oli Thomase jaoks ebaloomulik tegevus, ent see oli paratamatu paha asi selles ebatäiuslikus maailmas. Kaubandusega tegelemine oli õigustatud, kui see oli vajalik kaupmehe majapidamise säilitamiseks ja maale(riigile) kasulik. Kaubanduse õigustamine sõltus ka sellest, kas see mis anti ja mis
investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal
näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu. Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast. Paberraha väärtus määratakse selle kaubamassi väärtusega, mida ta teenindab. Organiseeritud kapitalismi teooria, mille järgi konkurents, tootmisraha ja majanduskriisid on välditavad monopolide ja riikliku reguleerimisega. Finantskapital(tema arvates)- pankade käsutuses olev kapital, mida kasutavad töösturid. Omistab ringlussfäärile liiga suure tähtsuse ja püüab sellest otsida imperialistlike nähtuste põhjusi. 9. Kautsky imperialismiteooria. Ultraimperialismi teooria väljatöötaja. ,,Imperialism on kõrgesti arenenud tööstuskapitali produkt. Ta seisneb igasuuse kapitalistliku tööstusrahvuse püüdes liita endaga või ahistada agraarpiirkondi, sõltumata sellest, milliste rahvustega need on asustatud
Sellise lähenemise kohaselt luuakse uut väärtust rohkem, kui kõik kasulikult hõivatud tööliste osakaal on suur. 7 RAHVA RIKKUS (tarbitavad hüvised) Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus tööliste arv (spetsialiseerumine) Rahvaarv Kapital Kapital Turu suurus /1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku
a. I 2. Prantsuse Revolutsiooni tähtsus ja mõju Euroopale Prantsuse revolutsiooni loosungist vabadus, võrdsus, vendlus lähtudes tehti lõpp privilegeeritud seisuste eesõigustele. Samuti sai siit alguse inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik - inimesed sünnivad vabade ja õiguslikult võrdsetena, et kõrgema võimu allikas on rahvas, et kõik inimesed on seadus ees võrdsed, et kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast, et eraomand on puutumatu. Paljud põhimõtted olid tuntud juba enne 1789. aastat. Revolutsiooni ideelise aluse oli loonud valgustus. Ameerika lahkulöömine Inglismaast oli nii näiteks vastuhakust isevalitsusele kui õnnestunud katseks rakendada valgustusfilosoofide ideid tegelikkusesse. Kuid just sündmused Prantsusmaal raputasid maailma ja põhjustasid nii omas ajas kui ka hiljem rohkem diskussioone kui ükskõik milline teine ühiskondlik murrang.
partei), kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Süsteemi iseloomustab totalitaarne režiim. Religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine 4) 4. Turumajandus (ehk vabaettevõtlusemajandus) - Otsustajad on üksikostjad ja müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega
80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab muuta oma elu, firmat või ka ühiskonda. 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest 1.2.1. Merkantilistid Tänapäeva majandusteaduse areng sai alguse vastuse otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust ja kolmandad inimtööd üldse. Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks suunaks peale feodaalset tootmisviisi oli merkantilism (pr. mercantilisme, it. mercante 'kaupmees'). Merkantilism -- majanduspoliitika teoreetiline suund valitses 15--18. sajandil (W. Stafford, Th. Mun, A. Serra jt.). Pidasid rikkuseks raha (kulda, hõbedat). Pooldasid riigi aktiivset sekkumist majandusellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Merkantilismi kõrgperiood langes kokku 8 absoluutse monarhiaga, näiteks Louis XIV väljendas seda nii: "Riik -- see olen mina".
hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit: Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd. Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid. Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega. David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam.
püsivatesse liitudesse. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist
ja kodanluse vahel. 13) Agraarühiskond. Tunnused. Rahvastik, selle suurenemise ja vähenemise põhjused. Elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest Peamiselt domineeris naturaalmajandus, muutuma hakkas see alles siis kui arenes linnade teke Enamus inimesi olid talupojad, kes pidasid oma maksudega teisi seisuseid üleval Maa kuulus feodaalile. Talupoeg pidi maa kasutamise eest a)maksma renti (ca pool põllusaagist), b) tegema teotööd mõisapõllul. 14. Sajandil lääne euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ning said enamuses isiklikult vabaks. Ida euroopas kestis pärisorjus edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused: Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj
70ndateni, Ida-ja Lõuna-Euroopas 10 a kauem. Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvastik saavutas tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda oli Lääne-Euroopa muutunud väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. 37.Globaalsete identiteetide edenemine 1945-1973. 9 Nii kapitalism, kommunism kui ka III maailm olid ideeliselt pühendunud rassilise ja soolise võrdsuse arendamisele, eri leerides vastandati kollektiivse tegutsemise ja vabaduse ning võrdsete võimaluse olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati
Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni - kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väätust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1
Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja poliitiliste õiguste laienemisele ei olnud ühiskond vabanenud oma hädadest. Oli tekkinud uus klass vabrikutöölised, kes vaevlesid viletsuses ja sõltusid täiesti oma peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli
Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus;
o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu o SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik) Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega joolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi Euroopa tsivilisatsioon juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses
üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse · Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki. · Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu. · Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772)
nende arvu 13-le. Lääne tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks. Tsivilisatsioonid võivad seguneda või hõlmata endasse alljaotusi (Näiteks: Lääne tsivilisatsioon jagunev euroopa ja Põhja-Ameerikaks). Lääne-tsivilisatsioon hõlmab euroopa, põhja-ameerika, austraalia ja Uus- Meremaa. Neid mõjustavad ühised ajaloolised kogemused (näiteks: lääne kristlus, antiik- ja keskaja pärand, renessanss, usupuhastuse ja valgustuse filosoofia, rahvus ja õiglusriiklus, kapitalistlik turumajandus). Tsivilisatsioonide üheks olulisemaks normiks on olnud religioon. Tsivilisatsioonide olemas olu on eriti selgelt tunnetatav nende piirialades (Näiteks Euroopa ja Vene tsivilisatsiooni vaheline piir baltimaades). Rebestatud riigid - selle alla kuuluvate rahvust juures ei ole ühte või teise tsivilisatsiooni kuulumine veel päris lõplik. Näiteks Türgi (euroopa või aasia). Rahvastiku protsessid MAAILMA RAHVASTIKU AJALOOLINE ARENG
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes
3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid 1 rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2
3. Tagasimõju efekt. Kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna. Lõpuks võivad vastumeetmed vähendada ka vaadeldava riigi ekspordivõimalusi; see ongi tagasimõju efekt. 4. Inflatsioon. Nõudlusest põhjustatud inflatsioon tekib, kui majanduses on enam- vähem täielik tööhõive - ülejääk on ergutussüst majandusele. Ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile (kui just vahetuskurss pole vabalt ujuv). 5. Koduse elustandardi langus. Riik, mis praktiseerib märkimisväärset maksebilansi ülejääki, surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta. 2
Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse. Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi.
XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus.
Talupoegade tööst maatükil sõltus läänimehe sissetulek. Kuna talupoegateta polnud maatükid väärtuslikud, siis keelati neil maalt lahkuda ja nad muutusid sunnismaiseks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista Erinevad rendivormid: · mõisahärrus- levinud rohkem ida aladel. Maad olid jaotatud mõisnike ja talupoegade vahel. Talupojad harisid nii enda, kui ka mõisnike põlde. Talupoeg pidi tegema nii teotööd, kui maksma ka makse. · rendihärrus- levinud lääne aladel. Feodaal sai kasud talupojalt, talupojad töötasid feodaali põldudel. Aadlike kasvatus: Noorelt hakati valmistuma rüütliks saamiseks, mis nõudis kohast kasvatust ja sõjalist treeningut. Pojad eemaldati kodust, keelati suhted suguvõsa naistega. Järsk üleminek mehelikesse meelelahutustesse. Nende puhul ei olnud haridus oluline, küll aga sõjaline haridus. Oli
Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele meestega v�
Faktortingimuste põhine (loodusressursid, odav tööjõud, tagada makrostabiilsus ja edasise arengueeldused) Investeeringute põhine (investeeringud infrastruktuuri ja sisseostetavasse tehnoloogiasse, allhanketööd) Innovatsioonipõhine (investeerimine tootearengusse, tootekonkurents, teadmusmahukas tootmine, investeering inimesse koolituse kaudu jne) Rikkusepõhine (kapitalimahukas tootmine,sotsiaalne heaolu, riskide mittevõtmine) Võrgustikud ja sotsiaalne kapital: Sotsiaalkapital: keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel. Ühendav sotsiaalkapital Grupivälised seosed Erinevad kogukonnad; seob algselt suheteta inimesed Tugevad sidemed – abielu või sõprus eri rassist inimeste vahel Nõrgad sidemed – heterogeensed organisatsioonid; mitmekesine naabruskond. Avatud, horisontaalne ja mitteformaalne võrgustik nõrkade sidemetega - ühiskonnale kasuliku koostöö seisukohalt kõige tulusam Majandusklastrid
ümberjaotavate abinõude arvel. · Vaesuse nõiaring - arengumaade vaesus on iseennast võimendav: Enamuses Kolmanda Maailma riikides on madal sissetulek elaniku kohta, mis tingib madala säästude taseme ja madala nõudluse tarbekaupadele. Niisiis on neis riikides väga raske säästa ja investeerida. Madal investeeringute tase füüsikalisse ja inimkapitali väljendub uuesti madalas tööviljakuses riigis tervikuna. Tulemuseks on arengupeetus, tööpuudus ja jätkuvalt madalad sissetulekud. Lisaks on paljudes arengumaades peale Teist maailmasõda olnud probleemiks rahvastiku kiire kasv (demograafiline plahvatus), mis annab oma panuse madalatesse sissetulekutesse, kuna suurendab nõudlust ilma et suureneks pakkumine. · Mahajäämuse paradoks väljendub selles, et kuigi arengumaades võib majanduse kasvutempo olla isegi kiirem kui arenenud riikides ning töö- ja koolikohtade loomine
Euroopa XX sajandil: Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina, Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
