Majandusajalugu 1.seminar (0)

Majandusajalugu , I seminar
1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks
erinevates maades?
2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas
ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades
pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
3) J. Colbert ’i majanduspoliitika põhijooned ?
4) Vene merkantilismi omapära?
5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes ) ja negatiivne (A. Smith) kriitika?
6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty,
( Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut?
Põhjenda !
Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust.
1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss).
Ühtsed põhimõtted erinevates maades:
a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import
b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus)
c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist
d) Sisetootmist ergutati
e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport
2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass . Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega , tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad).
Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine.
Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus. Maa- feodaalsüsteemi alus on maa olemasolu. (Feoodisüsteem)
Merkantilismi ajal maad liideti, et ühe isiku maad asetseksid ühes kohas. Merkantilism lammutas feodalismi.
Keskklass ei kujunenud päris vaid lainenes inimeste hulk, kes kasutasid hüvesid.
Üksik kuningas ei otsustanud, mida rahaga teha, vaid laiem inimeste seltskond otsustas.
3) Jean Colbert majanduspoliitika põhijooned: vähendas rahva maksukoormust ja valvas karmilt ametnike üle, et need ei varastaks riiki. Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu (asutas kaubandusühingud). Valvas ametnike üle, et ei oleks korruptsiooni, hindade ja kvaliteedi kontroll, välismaa spetsialistide värbamine.
Lihtsustas sissevedu ja väljaveole pani maksud peale, tähtsustas/väärtustas põlumajandust, soodustas manufaktuuride tööd (riikliku tootmise).
Väliskaubanduse arendamine: laevanduse arendamine, sadamate ehitamine, välismaalt tulevate laevadele suured maksud. Kaubandusühingud, riikliku garantiiga ja erakapitaliga kompanii (Ida-India kompanii).
Colbert tegutses 17. saj Prantusmaal, maailma riik oli sel ajal Holland , Colbert soovis seda olukorda päästa.
4) Vene merkantilismi tähtsaimaks erisuseks on see, et ta ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhete arenemise peamiseks takistuseks ( Pärisorjus e. sunnimaisus takistas) Vene manufaktuurid kasutasid pärisorje töölistena aga Lääne-Euroopas kasutasid palgatöölisi. Kui Lääne-Euroopas lammjutas merkantilism feodalismi siis Venemaal sulasid need kokku.
5) Adam Smith näiteks väidab oma raamatus „Rahvaste rikkus“, et riigi jõukus ei kasva mitte selle kaudu, kui palju kulda ja hõbedat riik omab, vaid selle kaudu kui palju on riigil kapitali ja kui palju kaupu on tal võimalik osta. Tema arvates võib merkantilism viia inflatsioonini. Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus.
Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne (poistiivne). Keynes arvas , et kapitalistlik süsteem on nõrk.
6) 17. saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli turuhind . Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandusteaduste objektiivset iseloomu. Inglismaal lepiti merkantilismiga.
Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, oli teel absolutisimi, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust. Jäljed ulatuvad tänapäeva. Prantsusmaal oli merkantilismi vasti. Talupojad e rentnikud olid põhilised maksumaksjad.