riik maksis hüvitist ja nii suudeti tõsta põllumajandussaaduste hindu ning ka põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama). * Tööstuste elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest (töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione). Suur ülemaailme kriis lõppes umbes 1933. aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2
Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning
miljonitele inimestele. Tänu sellele hakkas USA majandus kriisist välja judma. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema, kuigi lõplikult saadi kriisi tagajärgedest üle alles pärast Teist maailmasõda. Suur ülemaailmne majanduskriis oli haaranud ka Prantsusmaad, Suurbritanniat, Saksamaad, Itaaliat. Kriisi kõige väiksem mõju majandusele oli Suurbritannias, sest britid said oma kaupu müüa ka kriisiaastatel. Kõige kauem läks kriisist ülesaamiseks Prantsusmaal, sest seal hakati riiklikult majandust reguleerma alles 1930ndate teisel poolel. Saksamaal taheti tõsta riigi sõjalist võimsust, see andis tööd paljudele, inimeste olukord paranes ja paranes ka majanduslik olukord. Ilmselt oleks majanduskriis piirdunud aasta-paariga, kui koheselt oleks astutud samme riigi poolt majandust toetada. Ka euroopa riigid ei oleks nii palju kannatanud, kui majandus ei oleks sõltunud niipalju USA majandusest
4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised
ehitati ka vee jõul tõõtavaid elektrijaamu. Söetöösturid vähendasid kaevurite palkasid ning sulgesid kaevandusi => streigid. 1920.2.poolel- majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne kriis, kuid see mõjutas suurbitanniat palju vähem kui teisi maid, sest briti tööstusettevõtted kasutasid võõra- maiseid tooraineid, nende hinna langus alandas ka suurbitannias toodetud kaupade hindu ja tänu sellel said briti edukalt oma toodangut müüa ka kriisiaastatel. Seadusi võttis vastu parlament. Liberaalide kõrval teenis ka Tõõerakond. Valitsejad vahetusid tihti. Põhiseaduslik monarhia, kuningas riigipeaks, aga ei osalenud igapäeva elus kuigi palju. Briti rahvaste phendusse kuulusid-Austraalia,Lõuna- Ida Aafrika,India,Uus-Meremaa,Vaikse Ookeani Saared. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liiikmesriik, millel on oma parlament, valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus.Briti valitsus oli hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus ...
aasata. 1932.aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas New Deali majanduskriisist väljatulemiseks. Seda järgides hakkas USA majanduskriisist välja tulema. Prantsusmaal võttis see rohkem aega, sest nad hakkasid New Dealiga sarnaseid seadusi rakendama 1930.aastate teisel poolel. Suurbritanniale avaldas majanduskriid väiksemat mõju kui Prantsusmaale või USA-le, sest Suurbritannial oli palju temast sõltuvaid riike, kuhu nad said oma kaupu müüa ka kriisiaastatel. Lisaks seadsid nad sisse tollimaksud välismaistele kaupadele. Itaalias, Saksamaal jt riikides, kus valitses diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte. Niimoodi hakati majanduskriisist vaikselt välja tulema. Stella-Maria Link 9.klass
Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a
1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kõikidest hädadest hoolimata mõjutas kriis Suurbritanniat siiski vähem kui paljusid teisi maid, kuna Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju kui Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna tihe ning terav, valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Prantsuse majandus arenes 1920. aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma.
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
Puhkenud majanduskriis erines varasematest, sest see: · Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti
Reformimeelsuse kasvu taustal on mitmed Jaapani turule sisenemisega seotud barjäärid taandumas. Otseseid piiranguid Euroopa Liidu kaupade ekspordiks Jaapanisse on vähe järele jäänud. Toimub pidev tehniliste standardite ühtlustamine rahvusvahelistega (seda eriti auto-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses). Tolliformaalsused on muutunud kiiremaks ja lihtsamaks, toimides ööpäevaringselt ning aastaringselt. Kinnisvara- ja tarbekaupade hinnad on viimastel kriisiaastatel alanenud, 2005. aastal on tarbijahinnad püsinud muutumatuna. Jaapan on reforminud oma teenustesektorit, mis soodustab valdkondi, kus Euroopa Liit on konkurentsivõimeline. Nii näiteks võimaldatakse välismaa advokaadibüroodel luua võrdväärseid partnerlussuhteid Jaapani firmadega, mis avab Euroopa firmadele võimaluse osutada oma klientidele samasugust teenust Jaapanis, nagu seda on harjutud tegema teistes õigusruumides. Lisaks sellele on valitsus
Demokraatia säilis aga Suurbritannias ja Prantsusmaal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia, demokraatial oli pikk ajalugu. Sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal. Ka majanduskriis ei olnud Suurbritannias nii terav kui teistes riikides. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Samuti oli Suurbritannia osa Briti impeeriumist, kuhu kuulusid veel asumaad Indias, Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Kõik nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat. Prantsuse majandus oli veelgi paremas seisus kui Suurbritannia oma. Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid (nt. söe ja rauamaagi poolest rikas Elsass-Lotring). Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Varem põllumajandusmaa olnud Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks
mis omakorda tekitas turismi- ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia- ja majanduskriis kiirendas läänes oluliselt üleminekut infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust. Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond. ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal val...
Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid võõramaiseid tooraineid, mis alandas toodetud kaupade hindu ning kaupu müüdi edukalt ka kriisiaastatel. 11. Millised parteid olid võimul Suurbritannias 20.sajandil? Kelle poolt tõrjuti kõrvale liberaalid ja miks? 20.sajandil olid võimul konservatiivid ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Leiboristid tõrjusid liberaalid kõrvale tänu valimisõiguste laiendamisele. 12.Mis moodustasid Briti impeeriumi? Briti impeeriumi moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid
vahendusfirmadega konkureerides nõrgaks. Nõrgad ühistud aga muutusid koormaks niigi raskes seisundis olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini ehk 4,2 miljonit eurot). SAKMAA MAJANDUS Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. Kui USA oli 1929
3.Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise-ja välispoliitika 20-30 aastail. Inglismaa 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kõikidest hädadest hoolimata mõjutas kriis Suurbritanniat siiski vähem kui paljusid teisi maid. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga. Täna valimisõiguste laiendamisele tõusis liberaalide asemele teiseks peamiseks erakonnaks Tööliserakond
Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. 4. Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 5. Tänu maailmasõjas tulnud võidule liideti uusi alasid Elsass- Lotring. Majandust aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka
võrdlusi aastatel 2008-2010 Eesti ja Euroalaga. Joonis 2. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2008-2010. (Allikas: Unemployment rates) Võrreldes Küprost Euroala ja Eestiga polnudki riigi olukord väga hull. Töötuse määra suudeti hoida väiksena, kuid kahjuks majanduskriisi taandumisel see kasvas veelgi, kuna taasumine võtab aega ning taasumise ajal tavaliselt suureneb töötute arv veelgi. Valitsuse võlakoormus SKP-st kasvas kriisiaastatel 12,4% ehk 48,9%-lt 61,3%ni, kuid sellega asi ei lõpenud. Võlakoormus kasvas ka kriisi lõppedes ja see oli aastal 2012 juba 86,6%. Võrdluseks võib tuua selle, et Eesti võlakoormus oli sel ajal 9,8% SKP-st, mis on Euroopa riikide hulgas madalaim (General government gross debt...2013) Joonis 4. Küprose, Türgi, Kreeka ja Eesti võrdlusjoonis valitsuse võlakoormuse osakaalust riigi SKP-st. (Allikas: General government gross debt... 2014) 8 Aastal 2010 oli märgata väikest tõusu
- kiirelt tarbitavad kaubad, - kestuskaubad, b) investeeringud - välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e. e RKP-s), RKP s) - kodumaised erainvesteeringud. Investeeringute osatähtsus SKP ss on väga erinev, kriisiaastatel 22- 4%, tõusuaastatel 12-17%. · Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. · Kui investeeringutest arvestatakse maha amortisatsioon, saadakse kodumaised netoerainvesteeringud. netoerainvesteeringud · Amortisatsioon on sisuliselt ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine. 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz III. Valitsuse ostud NB! Mitte
maailmamajanduses. ( 3 ) Reformimeelsuse kasvu taustal on mitmed Jaapani turule sisenemisega seotud barjäärid taandumas. Otseseid piiranguid Euroopa Liidu kaupade ekspordiks Jaapanisse on vähe järele jäänud. Toimub pidev tehniliste standardite ühtlustamine rahvusvahelistega (seda eriti auto-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses). Tolliformaalsused on muutunud kiiremaks ja lihtsamaks, toimides ööpäevaringselt ning aastaringselt. Kinnisvara- ja tarbekaupade hinnad on viimastel kriisiaastatel alanenud, 2005. aastal on tarbijahinnad püsinud muutumatuna. Jaapan on reforminud oma teenustesektorit, mis soodustab valdkondi, kus Euroopa Liit on konkurentsivõimeline. Nii näiteks võimaldatakse välismaa advokaadibüroodel luua võrdväärseid partnerlussuhteid Jaapani firmadega, mis avab Euroopa firmadele võimaluse osutada oma klientidele samasugust teenust Jaapanis, nagu seda on harjutud tegema teistes õigusruumides. Lisaks sellele on valitsus lihtsustanud ka ettevõtete asutamist
(pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 1. riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 2. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. 3. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). 4. suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. 5
(pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 8* 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). 9* New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 27* riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 28* riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. 29* kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). 30* suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
kõrgemal 2008 aasta kriisieelsele haripunktile). Regiooni 13 % tõus 2010 aastal oli topelt rohkem maailma keskmisest ja seetõttu on Aasia maailma turismis kõige tugevamini kasvav regioon viimase kahe aasta jooksul. 3.3 AMEERIKA 2010 aasta seisuga kasvas Ameerikas 6% võrra rahvusvaheliste turistide külastajate arv. Tervet regiooni külastas 150 miljonit inimest , mis on 9 miljonit rohkem, kui kriisiaastatel ja 2 miljonit rohkem , kui oli kriisieelsel aastal.Majanduskasv Usa majanduses ja Ladina- 7 Ameerika majandus aitasid parandada piirkonna tulemusi tervikuna.Piirkonna kolm juhtivat sihtkohta Ameerika Ühendriigid (+9%), Mehhiko (+4%) ja Kanada (+2%)- kõik lõpetasid aasta positiivsete tulemustega. Lõuna-Ameerika saavutas tugevaimad tulemused Ameerikas, kus külastajate keskmine arv ulatus 11%'ni. Lõuna-Ameerika külastatuim paik oli
Soome 0.9 Rootsi 0.85 0.8 Joonis 3. Eesti valitsussektori hariduskulude taseme baaskasvutempode võrdlus Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Euroopa keskmisega aastatel 2002–2012 (autori koostatud) Jooniselt on näha, et 2008. aastal oli üldine tendents baaskasvutempol tõusta – see on seotud otseselt SKP langemisega kriisiaastatel. Kõige teravam kõikumine oli Leedul, kus see oli 2007. aastal 0,87 ja juba 2009. aastal 1,13. Suuruselt teise kõikumisega oli Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel.
1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932 valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial – keinsianismil (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks oli: - Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. - Riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. - Kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).
See lõppes Pätsi IV valitsusega novembrist 1932 kuni maini 1933, see ei olnud koalitsioonivalitsus,vaid usaldusvalitsus poliitiliselt erapooletu töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aasta. Lõpuks Riigikogu esimees Tõnisson otsustas luua oma valitsuse (Jaan Tõnissoni IV valitsus - maist 1933 kuni 21. oktoobrini 1933, tuli toime. Koalitsiooni siin keskerakond ja asunikud. Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. Oluline on Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu astumine poliitikasse. Jäid V Riigikogu valimistest kõrvale, kuna pole erakond. V Riigikogu Jaanuaris 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus, märtsis kehtestati kaitseseisukord ja Riigikogu tegevus katkestati. V Riigikogusse kuulusid rahvaesindajad kuuest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Ühinenud Põllumeeste Erakond, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
See lõppes Pätsi IV valitsusega novembrist 1932 kuni maini 1933, see ei olnud koalitsioonivalitsus,vaid usaldusvalitsus – poliitiliselt erapooletu töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aasta. Lõpuks Riigikogu esimees Tõnisson otsustas luua oma valitsuse (Jaan Tõnissoni IV valitsus - maist 1933 kuni 21. oktoobrini 1933, tuli toime. Koalitsiooni siin keskerakond ja asunikud. Parlamendi killustatus suurenes. Kriisiaastatel elavnesid ka kommunistid. Ei saavuta aga edu. Oluline on Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu astumine poliitikasse. Jäid V Riigikogu valimistest kõrvale, kuna pole erakond. V Riigikogu Jaanuaris 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus, märtsis kehtestati kaitseseisukord ja Riigikogu tegevus katkestati. V Riigikogusse kuulusid rahvaesindajad kuuest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Ühinenud Põllumeeste Erakond, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
algul? Suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks, see mõjus halvasti söetööstusele. 2. Miks mõjutas majanduskriis Suurbritanniat vähem kui paljusid teisi maid? 5 Sest britid kasutasid võõramaised tooraineid ja nende hinna langus alandas ka Suurbritannias kaupade hindu, tänu sellele said nad edukalt ja odavalt toodangut edasi müüa ka kriisiaastatel. 3. Mis iseloomustas Suurbritannia siseriikliku elu? Seadusi võttis vastu parlament ja nende täitmist korraldas valitsus peaministriga. Teine peamine erakond oli Tööerakond peale Liberaalide. 4. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. 5. Seleta mõistet Briti impeerium? Selle moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. Neil on oma seaduse- ja elukorraldus. 6
Keynes pidas silmas mõõdukat inflatsiooni, mitte hüperinflatsiooni (inflatsioon peab olema kontrolli all). 26) Keinsianistliku poliitika põhiinstrument (nn pehme raha poliitika)? Keynesi välja pakutud poliitika oli mõeldud eelkõige kriisi raviks (kui on juba selged ilmingud puhkevast kriisist). Kui kriisist on juba üle saadud, tuleb taas näidata rohelist tuld vabamajandusele, seda aga mõõduka kontrolliga, et vältida tulevaste kriiside teket. Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma, elavdama kriisi ajal tootmist; selleks tuleb anda ettevõtjatele riiklike tellimusi ja laene. Võib koostada negatiivse eelarve. Makse tõste ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. Raha trükitakse juurde. Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka
taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut 19 soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. (Leetsar 1999:28) Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini). (Tomson 1999: 47) 2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni ajal Kõiki kapitlaistlikke riike mõjutas Suur Depressioon suurel määral, keda rohkem, keda vähem.
ka peab. Vana kindral, marssal (sündinud 1847), oli Saksa armee ülemjuhataja I Maailmasõjas = rahvuskangelane. Hindenburg oli Preisi maaaristokraatia esindaja. Oli suundumustelt konservatiivne monarhist. Absurdne olukord: demokraatlikku Weimari Vabariiki peab kaitsma selle põhimõtteline vastane, konservatiivse preisluse esindaja, veendunud monarhist Hindenburg. Hindenburg koondab järjest rohkem võimu enda kätte (erakorralise seisukorra väljakuulutamine kriisiaastatel: võitlus parem- ja vasakäärmuslaste vastu). Saksamaa poliitiline süsteem areneb presidentaalse süsteemi suunas. Rahvusvahelise majanduskriisi ajal (1930'te alguses) Saksamaa parlamentarism enam ei tööta. Oluline riigimees on Gustav Stresemann (välisminister 1923-1929) Riigipäeva valimised (1920-32) korraldatakse 7 korda, VIII Riigipäev (viimane) märtsis 1933. Riigipäeva delegaatide arv muutus pidevalt: 1919 = 421; 1933 = 647
USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel).1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde
20 aastate keskel ja teisel poolel aga tundus, et kõik läheb ssuurepäraselt. 30 aastate kriisi ajal hakkasid kõikjal langema põllumajandussaaduste hinnad, sissetulekud langesid järsult. Algul püüti väljaveo mahtu suurendada, kuid peamised maad(SB, sa), kuhu eesti kaupa veeti, hakkasid tõstma tollimaksu. Seejärel hakkasid langema ka väljaveetavad kogused. Kaupa üritati realiseerida siseturul, mis viis ka siin hinnad alla. Põllumajsaaduste koguväärtus langes kriisiaastatel 45%. Põllumajanduses hakkasid toimuma oksjonid talude peale (mitukümmend tuhat). Tegemist siiski osaliste oksjonitega, müüdi vaid mingi osa talupidamisest. Põllumajanduse järel tabas kriis ka tööstust, ennekõike seda osa, mis oli orienteeritud välisturgudele. Tõusid tollibarjääris, siina polnud nende kaupadega midagi peale hakata. Siiski parme kui põllumajandusel. Toodangu koguväärtus langes 20%. Tekstiilitööstus aga sai väga ränga hoobi
Tammsaarele) 1930 olid paljud kirjanikud avalikul seisukohal, et demokraatiat tuleb kaitsta, paljud neist toetasid hiljem Pätsi. Ei puudunud ka skeptikud. Kirjandus reageeris üldse poliitilistele muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane. Kriisiaastatel kuivas igasugune kultuuri tarbimine kokku. Kunstnikud, kirjanikud jm üritasid oma tegevusi populiseerida. Muusikal oli aga tugev seos rahvuskultuuriga. Jätkusid laulupeaod, laulupäevad. Muusikaelu mõjutajaks sai Riigi Ringhääling, eriti kui seal hakkas esinema koor „Estonia”. Teatris oli populaarne realistlik mängumaneer. Eelistati rahvatükke. Näideldi ka omaette rahvamajades. Igal parteil oli kindlasti oma häälekandja, ajaleht. 1930 paljud ajalehed muutsid oma suunda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
