Majandusajaloo arvestus (2)

Teema 1 Merkantilismi põhiolemus
15 saj tekkis varane merkantilism . 17 saj algas merkantilismi lagunemine . Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline – kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus . Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu.
Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal.
Vene merkantilism – hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid.
Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad).
Merkantilismi peamine eesmärk oli rahvariigi võimalikult suur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkuse allikas (ressurss).
Teema 3 Merkantilismi pos ja neg kriitika
Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust ning sobivust üksikute riikide puhul. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne. (positiivne)
Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus.

Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke

17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldand senised tootmis ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu.
Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele.
William Petty – tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu ( turuhind ). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Tähtsus: rõhutas esimese majandusteadlasena majandustaduste objektiivset iseloomu.
Teema 5 Klassikalise majandusteaduse teke Prantsusmaal
Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Rõhutati põllumajandust. Jäljed ulatuvad tänapäeva. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Pierre Boisguillebert nimetas end põllumeeste advokaadiks. Riigi rikkuse ja võimu aluseks pidas põllumajandust. Peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti naturaalmajanduse ideoloog. Leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. (prantsuse klassikalise majandusteaduse eripära).
Asutati kaubandusühinguid ( Charter comp ) – põhiline merkantilismi olemusele. Asutati manufaktuure. Käsitöö samuti prioriteediks. Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda.
Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus

Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust.

Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale.
Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot .
Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, „loomuliku korra“ pooldajad . Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega.
Franqois Quesnay (1694-1774) – pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust.
Jacques Turgot (1727- 1781 ). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele . Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma . Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust.
Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad
Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Šokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid . Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella .
Morus – kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda.
Campanella – räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst . Kesksel kohal on töökasvatys. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Rõhutab ühiskondlikku tööd.
Teema 9 Liberalistid
Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism . Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse .
Rajajad:

17 saj Judley North

18 saj David Hume

Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli .

17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee.
Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus.
Teema 10 ja 11 Adam Smith ja David Ricardo +
Smithi „nähtamatu käsi“.
Smithi turumajandust rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas. Kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurendamisele. Näitas, et üksikisiku ja ühiskonna huvide ning kasu vahel pole vastuolu. „Nähtamatu käsi“ ( vabaturumajandus ) sümboliseerib ühiskondlikku kooskõla loovat vaba turusüsteemi. Turg ja turukonkurents paneb omakasu taotleva inimese paika, mida ta toodab, kui palju ja millise hinnaga.
Smith seisis kompromissi positsioonil. Ricardo ei tunnistanud mingit kompromissi, väitis, et ühiskonna kolme põhiklassi huvid on vastukäivad, sisemiselt lõhestatud leer . Eelistas tööstuskodanluse huve. Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis.
Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith.
Peamine erinevus Smithi ja Ricardo ühiskonna mudelite juures oli, et Ricardo pidas ühiskonda täielikult lõhestatud süsteemiks, kuid Smith pidas ühiskonda harmoniseerituks, sõbralik pere.
Teema 12 Thomas Malthus rahvastatusteooria
Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat (“Rahvastusseadus” – iha sugupoolte vahel põhjustab elanikkonna kasvu geomeetrilises progressioonis, kuid toiduainete varud suurenevad vaid aritmeetilises progressioonis. Tasakaalustavat süsteemi näeb epideemiates ja sõdades. Malthus pidas eelkõige silmas USAd, ei näinud ette arenenud riikide tehnoloogiahüpet.) kui palgafondi probleemi. Palgafondi suurenemine või vähenemine kutsub esile rahvastiku suurenemise või vähenemise.
Võtab rahvastusteooria oma majandusteooriasse : rahvastiku kasv A suureneb nõudlus toiduainete järele A väheviljakate maade kasutuselevõtt A tootmiskulude kasv A hinnatõus A ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast . Töötas välja suhtelise eelise seaduse.
Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx

Marksismi olemus

Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest:
1.töölised (tööjõud)
2.kapitalistid ( tootmisvahendid )
Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast).
Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel).
Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil.
Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism , kus kõigile antakse vastavalt vajadustele(klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga. Engels ja Marx ei arvestanud kapitalismi juures vaesustumise suhtelisuse (ehk et vaesed saavad ka rikkamaks aga mitte nii kiiresti nagu rikkad). Marxile heidetakse ette et ta ei osanud näha võimalust et inimene võib ühiskonnale kasu tuua ka mul viisil kui ainult füüsilist tööd tehes. Samuti töölise areng ja kvalifitseerumine . Marx ja Engels alahindasid kapitalistliku süsteemi kohanemise ja laienemise võimet. Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba , põhja-Korea, Hiina.
1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine).
2)tsentraalse juhtimise suund(riigi suur sekkumine).
Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus .
Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus .
19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus.
20 saj lõpus on seis sisuliselt sama.
Teema 16 Majandusteaduse areng pärast Smithi ja Ricardot – kaks põhisuunda.
Kaks põhisuunda: 1) turumajandusteooriad
2) majanduse tsentraalse juhtimise suund
teema 18 võrdle majandusliku mõtlemise eripära 19 saj USA-s ja Saksamaal
Saksamaa ja USA olid mõlemad vähe arenenud tollel ajal. Olid maj. vähearenenud võrreldes Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Silmas peetud eelkõige tööstust. Tollidega kaitsesid oma turgu ja tootjaid. Usa-le valmistas põhiliselt peavalu Suurbritannia. Endine emamaa ja nüüdne majanduslik, sõjaline ja poliitiline vastane. Usa ja Saksamaa olid hilised industrialiseerujad, oma tootjat ja turgu püüti igati kaitsta. 19. saj I poolest jutt.
Junkrute mõisamajandus oli Saksamaal, pooldasid vabakaubandust, sest turgutas eksporti.
Usa-s li arenenum põhjapool (industr) ja lõuna pool oli vähem arenenud( agraar).
Saksas oli agraarne ida pool ja tööstuslik lääne pool.
Istanduste omanikud USA-s Lõuna-Ameerikas tulid hästi toime ja pooldasid vabakaubandusst. See oli algusest peale turule orienteeritud tootmine(soodne kliima jne).
Istanduste põhiline turg peale USA siseturu oli Kesk- ja Lõuna-Ameerika kuni tehnilise progressini (st laevanduse arenguni, siis euroopasse eksportima).
Preisi junkrute põhiturg oli Lääne-Euroopa (seal hulgas Lääne-Saksa ja sealt edasi, mööda Läänemerd)
Hiljem muutus kui Saksamaa ühines, enam ei pooldand junkrud vabakaubandust. Usa-s jäi situatsioon samaks.
Teema 19 Ajalooline koolkond Saksamaal, Friedrich List
Ajalooline koolkond. Majandusteadust peeti eelkõige normatiivseks teaduseks. Arvasid, et väär on tegeleda väärtus- raha – palga – kasumi – maaomandi jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses pole. Eitasid. Kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Tugev natsionalism.
19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas.
List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks.
1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstukaupadega. Farmimajandus – töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad.
19 saj alguses olid nii Saksamaa kui Inglismaa vabakaubandusest huvitatud. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt „preisi teega “. Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. „Preisi tee“ üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. ( siin sees ka teemat 20)…
Rami jutt - Keskendusid sellele et kritiseerisid klassikalist koolkonda. See koolkond tekkis 19 saj keskel.
Koolkond jagunes 3ks etapiks:
1)kritiseerisid vabaturumajandust. Kritiseerisid kuna tol hetkel ei olnud nende huvides see. Tahtsid oma tööstust üles aidata.
2) ajaloolisele ei meeldinud et ei kaasatud ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte .
3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära.
Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt).
1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi . Plaan luua tugev rahvusriik .
List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks.
Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle. Põllumajandus, kaubandus ja tööstus pidid jõudma kõige kõrgemasse faasi.
Preisi tee
Üleminek kapitalismi(saksa idaosa üleminek kapitalismi).
Erines Lääne-Euroopa arengust sellega et feodaalne süsteem Lääne-Euroopas lagunes
Teemad 22 ja 23 on puudu
Teema 24 Moderniseerimisaja üldiseloomustus
Suurte maadeavastuste algus (1500), üleminekuaeg – aeg, kus kujunesid välja institutsioonid ning elukorraldus, peale seda olid muutused, mida enne ei olnud, tööstuspöörde algus (Inglismaa, Madalmaad). Moderniseerimisperiood ehk tööstuspöörde ajajärk.
1) majandus struktuurid :

• Urbaniseerumise kõrgem tase
  
• Tööstustoodangu suurem osakaal
  
• Mehhaaniliste töövahendite laienev kasv
  

2) üldine tööviljakuse tõus, mille taga on inimtööjõu, kapitali ja maa produktiivsuse tõus
3) organisatsioonilised muutused, mis hakkasid üha rohkem sõltuma turumehhanismist. Laienes tööjõud, eraldus töölisklass.
Tööstuspööre Inglismaal/Madalmaades sai alguse umbes 1750 aastal ja kestis umbes 1850 aastani (domineerivaks oli muutunud vabrikutööstus, eriti arenenud oli tekstiilitööstus, mis oli 19 saj keskpaigaks üle viidud vabrikutesse).
Prantsusmaal toimus tööstusrevolutsioon 1760 -1860. samuti oli kõige tähtsam haru tekstiilitööstus.
Saksamaa 19 saj algul. Hiline industrialiseerimine 1880 lõpp,
USA 19 saj algul ja lõppes 1850. Protsess toimus väga kiirelt. Manufaktuurid vabrikustati.
Venemaa 1820(30) arenumates piirkondades, üksikutes kohtades. Lõpp kuskil 1930-40. lõpu eelduseks on põllumajandus revolutsioon, mis tähendab, et maa oleks erastatud, kuulub omanikule, kes saab seda arendada. Enamik inimesi elas maal. 1929-1936 vidi NSVL sund kollektiviseerimine , mille käigus püüti tagasi teha protsess, mis toimus L-Euroopas 18,19 sajand.
Teema 25 Maailma jõukeskused 1500a. paiku.
Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas ning Hiinas, Jaapanis olid koondunud maailma rikkused ja jõud. Enne 1000a. polnud Euroopa domineeriv. 13 saj algul oli Hiina rahvastik 2 korda suurem kui Euroopa. 14 saj oli see võrdne. Inimfaktor oli riigi potensiaali koha pealt väga oluline. 18 saj teisel poolel ja 19 saj alguses oli Euroopa laevatööstuses tohutu areng. 15 saj lõpus lõpetas Hiina reisid ja kaubavahetused kaugete maadega. Euroopa tegutses vastupidi. 16 saj algul olid Hiina ja Euroopa veel võrdsed, kuid 18 saj keskel olid domineeriv kogu maailmas.
Teema 26 Atlandi majandusruumi kujunemine
Euroopa on tihedalt seotud Atlandi majandusruumi välja kujunemisega. Aluseks olid: (kolooniad), esimesena alustasid Portugal , uued partnerlussuhted Euroopa investorite vahel. uued partnerlussuhted Euroopa ja Aafrika kaupmeeste vahel.
Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel Tordessillas 1494. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20-60 laevast koosnev karavan Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel. alus tulevaseks majandus hüppeks.
Uue kapitali tulek uutest koloniaalaladest oli eelduseks uute majandus investorite tekkeks ja uue majandus korra tekkeks (16 saj).
I faas – (tegevust kontrollis riik),
II faas – (kujuneb välja riigi ja erasektroi koostöö)
17-18 saj. suurenes kaubavahetus Ameerika ja Euroopa vahel. viidi toorsuhkrut Euroopa tööstustesse. Teiseks viidi orje. 17 saj lõpuks suhkrulaevade tihedus Barbaloselt kujunenud 4-10 kordselt kuskil 260 laeva aastas. 1760-1800 suundus Aafrikast Kesk-Ameerikasse umbes 300 orjalaeva aastas. Ühel laeval 250 orja. Sellega seoses tekkisid uued majandus institutsioonid, mis kujundasid ümber kogu maailma.
Eksimuseks riigi ja erasektori ühiseks ettevõtteks oli Chartered kompaniid ( companies ). Ettevõte, millele riik oli andnud eesõiguskirja, et ainult ainult tema tohib kuskil üksi tegutseda. 1602 andis Holland välja eesõiguskirja Holland, Ida-India kompaniile. Seaudslik monopol, mis tegutseb India ookeanis. Charter kompaniid aitasid hajutada riigi riske.
1621 loodi teine Hollandi eesõiguskiri, Hollandi Lääne compani. Hakati looma ka teistes riikides. Esimesed omanäolised. 1652 -1678 hakkasid riigid vähendama monopoolseid seisundeid. 1698 avas Inglismaa kõigile oma kompanii koloonia keskused. Kõik inglise kaupmehed said võrdselt konkureerida. Hakati ka piirangutega ja tollibarjääridega kaitsma oma riigi kaupmehi teiste eest. Charter comp. Lõpuga kujuneb välja merkantilistlik suund. Atlandi ookeani majandus tõusu taga olid Charter companiid, kui eelduseks sellele olid:
1) suutlikus juhtida suuri rahasi läbi süsteemi, mida kaasajal nimetati kapitalismiks
2) merkantilistlik poliitika, riik kaitses oma riigi ettevõtjaid piirangute ja sõjalise jõuga.
1530 loodi Amsterdami börs.
Teema 27 Atlandi kaubandussüsteemi peamised kaubandusartiklid
Atlandi majandussüsteemi peamised artiklid Atlandi ookeani kaubandussüsteemis olid jõudnud käibe poolest samasse järku, kus oli India ookeani bassein.
Middle Pasaage – L-Aafrika ja Kesk-Ameerika vehl olev orjalaevade tee, suur käive. Euroopast veeti Aafrikasse valmistoodangut (metalli ja puidutooteid, ka India puuvillatooteid). Ameerikast veeti Euroopasse tagasi Ameerika kolooniate istanduste tooted.
Atlandi majandusruumis domineerisid Euroopa huvid. 1700-1750-1800. Ameerikas oli Aafrika orjatööjõud. Kuni aastani 1650 veeti Aafrikast Ameerikasse 0,8 miljonit, siis edasi 1650-1800 7,5 miljonit orja. Omaette spetsialiseeritud majandusharu. Atlandi majandsuruum kujunes välja tänu orjakaubandusele. Suuremad kaubitsejad: Portugal (30%), Prantsusmaa (20%), Holland (6%), Ameerika (3%). 1760-1800 orjakaubanduse tippaeg.
Teema 28 Tööjõu paigutus peamistes majandusharudes, urbaniseerumine
1776 paiku oli 19:1 inimesi põllumajanduses (95% rahvast). 1950 aastal 1:20.
Mida suurem osakaal rahvast elab linnades seda kaasaegsem riik on. Mõeldud on moderniseerimisprioodi alates 1750. linnaks peetakse asualt, kus on vähemalt 2000 elanikku. Näiteks Suur-Britannias elas linnades aastal 1800 30% kogu elanikkonnast, aastal 1850 50% ja aastal 1900 12,5%.
Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid.
Teema 29 Üleminek tsunftidelt manufaktuuritööstusele.
Tsunft – väiketööstus, spetsialiseerunud ühe asja tootmise peale. Valitses täielik monopoolsus. Asusid linnades ning lähtusid reglemendist, kus oli kõik tootmise ja müügi kohta kirjas. Müüdi otse, ilma vahendajateta, see tagas ka toote kõrge kvaliteedi. Kvaliteedi tagas veel ka järelevalve, pikk õpe meistriks. Meister oli oma ala professionaal . Õpipoisssellmeister. Tsunft oli käsitööline ettevõte, kus üks inimene tegi toote ise otsast lõpuni valmis. Tsunftis olid suhted perekondlikud.
Üleminekul manufaktuurtööstusele tekkisid endistest meistritest ja sellidest omanikud ja palgatöölised, kus kadusid soojad suhted. Lagunemise põhjuseks olid ärivaim ja kasuminälg. 14 saj tabas must katk arenenumaid piirkondi. Tohutu rahvastikukaotus. Lünk elukorralduses. Võis olla eelduseks tsunftisüsteemi lagunemisele .
Manufaktuurid kujutasid endast senisega võrreldes suurettevõtteid. Tehti ikka käsitsi. Palju töölisi. Töö jaotus. Lood valdkondades, kus oli vajalik masstoodang. Riidetööstused. Loodi ka spetsiifilistes valdkondades. Näiteks Eestis Hiiumaal Hüti klaaskoda 1628. Narvas vase ja saeveski 1650. Tallinnas paberiveski 1664 . manufaktuur oli ka vaesemates perekondades, kus töötasid pärisorjad. Kvaliteet madalam, puudus motivatsioon. Kapitalistliku põllumajanduse kujunemine.
Teema 30 Põlise rendi süsteem
Põllumajandus peab suutma varustada linnad toiduga. Suutma osta tööstusektori valmis ja pooltooteid. Põllumajandus sektor peab suutma varustada tööstust toormaterjalidega. Põllumajandus sektor peab suutma mehitada kiireid arenevaid mitte põllumajandus alasid. Ennem peab toimuma põllumajandus revolutsioon, et toimuks töösturevolutsioon. Maal valitses kaks süsteemi:

põlise rendi süsteem (feodaal) – hakkas ennem lagunema . 1646 kaotati rüütli läänid ehk feodaalid . Maa muutus kaubaks, eraomand , sai osta ja müüa. Saksamaalt jooksis piir. Põlise rendi süsteem põhja ja lääne Euroopas.

Pärisorjuslik süsteem – hakkas lagunema 100 aastat hiljem. Ida-ja Lõuna-Euroopa.
Teema 31 Tarastamine .
Lääne-Euroopas oli feodaalne ja Ida-Euroopas pärisorjuslik kord. Feoodsus hakkas lagunema 1646a. Maa tuuakse turule. Pikaajaline protsess. Tarastamine – uued maaüksused piiratakse ( hekk , müür jne). Lihtinimesele arusaamatu. Külaelamise vahele ära jaotatud peenra-, heina ja karjamaad.
Inglismaal algas tarastamine juba 12 saj, kuid üldine tarastamine 15 saj. Kestis 19 saj keskpaigani. 18 saj teine pool riik sekkus aktiivselt (Inglismaa). Seadusandlikult jälgiti tarastamise protsesse. 1660 – maa tootlikkus suur, põllumajandus. Rahvaarv jõudis aga järgi ning põllumajandus tooteid ei jätkunud ning riik pidi sekkuma. Maatükkide suurused 100-300 ac. (1ac=4046m2).
Skandinaavia tarastamise protsess oli leebem, sama eesmärk – kaotada maade killustamine (tekkis tervik). Erinevus Inglismaaga oli see, et tegevuse viis läbi riik. Ametnikud, kes järgisid riigi huve. Inglismaal aga tekkisid suuremad maatükid. Peamine eesmärk oli mõlemal maade killustamise kaotamine. Et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajandus saadusi riigi äratoitmiseks.
Teema 32 Pärisorjuse kaotamine
Preisimaa (üks Saksa riikidest) kasutas pärisorjuslikku süsteemi. 18 saj teisel poolel valitseja Friedrich II Suur(1740- 1786 ) muutis talupoegade rendimäära päritavaks. Mõisnik pidi ise tundma palju talupojad renti maksavad. Talupoegade eluolu muutus kindlamaks. 1807 pärisorjuse kaotamine Preisimaal . Napoleoni väed vallutasid Preisimaa. Oli tõukeks pärisorjuse likvideerimiseks Balti kubermangus. 1816 Eestis. Ei toimunud mingeid tormilisi muutusi. Makstes ette aasta rendi võisid omandada maatüki.
Pärisorjuse kaotamine Venemaal.
Pärisorjuslik kord hakkas lagunema:
1) Austria 1781
2) Preisi 1807 ( talupoeg vabanes)
3) Eesti/Liivi 18191849 (said alles talu osta); 1819 1856
4) Venemaa 1861 1905/1906
5) Rumeenia 1864
Konkreetseks ajendiks talupoegade vabastamiseks oli Venemaa hävitav kaotus, kus ta sai türklastelt ja tema liitlastelt (Prantsusmaa, Inglismaa) lüüa Krimmi sõjas 1853 -1855(56).
Aleksander II hakkas reformima maaelu. Venemaa kubermangud jagunesid mustmulla ja mitte mustmulla vööndi aladeks. Kaks kubermangu.
1861 veebruaris 19.02 anti välja manifest, mis loeti enne hommikupalvust välja kirikus. Manifest: Mõisa talupoegi ei tohtinud enam müüa, osta, kinkida , ümber asutada mõisniku suva järgi. Kuulutas talupojad vabadeks kodanikeks, kellel on kodaniku õigused (abielluda, osta kinnisvara, ajada kohtuasju jne). kogu maa, kaasa arvatud talupoja maa kuulutati mõisnike omandiks. Selle eest pidid maksma, kas raha, teo tööga, natuuras .
Teema 32 Külakommuun MIR
Peale reformi olid erinevused mustmulla ja mitte mustmulla vööndi vahel. mustmulla vööndi talupoeg sai enda kasutusse väiksema maa. Mindi üle kapitalistlikele suhetele nagu Euroopas. Hingemaa eest pidi talupoeg kohe maksma 1/5 ülejäänud 4/5 laenas protsentidega 49a. riik. Talupoegadele mitte mustmulla vööndis oli maksukoorem liiga suur ning mõisnikele liiga väike sissetulek.
Vene külakommuun mir, kus küla kogukond vastutas liikmete eest. Juhtis külavanem. Kollektiivne eluviis. 1861a. reformil oli mitu põhjust. Peamiseks võis olla riigi hirm talupoegade ülestõusude ees. Julgeolekukaalutlustel säilitati miri süsteem. Pärast reformi 20 aastat saab rääkida ühest etapist. Volga tagune ja Põhja- Kaukaasia piirkond sai põhiliseks vilja ekspordi alaks. Seal olid optimaalsed tingimused leiva vilja kasvatamiseks. 20 a peale reformi oli üleminek turusuhetele vältimatu. Teoorjuselt kapitalistlikele suhetele. Töökohustussüsteem erines teoorjusest, kuna nüüd haris talupoeg mõisniku maad. Talupoegadel sundolukord, et maksta maa rendi eest, kus kasvatatakse perele süüa. Kuid nüüd oli turusüsteemi baasil nn. poolteoorjuslik kord. Laenuorjuslikud mõisad elatusid peamiselt talupoegadele maa välja rentimisest. Talupojad hakkasid kihistuma. Olid ka kapitalistliku korda omaksvõtvad mõisnikud, kes suurendasid oma inventori ja andsid juurde loomi.
1861-1900 suur sünnibuum, rahvaarv kahekordistus. Mitte mustamulla vööndi talupojad käisid linnades tööd tegemas, et ära elada (tööstuslinnades). Samuti oli juures töökäsi. 1880-1900 suur areng mitte mustamulla vööndis.
Mustmulla vööndise linnad olid orienteeritud kaubandusele. Kuid rahvastiku juurdekasvu tõttu ei suutnud maa tagada enam kõigile toitu. Kuid tehnika arenedes langes viljahind Euroopa turul, mis oli rängaks löögiks vene talupoegadele. (viljahinnad langesid , maa juurderent, hinnad üles).
Teema 33 Stolõpini maareform
1905. 17 okt. revolutsioon. Tulid põranda alt välja erinevad poliitilised liikumised. 1905. 3 nov hingedemaa maks vähenes poole võrra.
1907. 1 jan. Hingedemaa maks kaob. 1906 aprill Pjotr Stolõpin sai siseministriks. Suur reformija, venestaja, vähemuste allasuruja. Aastal 1906 9-s november võeti vastu seadus, mis lubas talupojal lahkuda kommuunist. Stolõpini ajal jõuti Venemaal tarastamise protsessini. Stolõpin tegi sellised suured reformid kuna arvas, et kommuunis talupoeg hakkab tegelema revolutsiooniga. Ühiskondlikus vinklis tahtis luua tugeva tsaaririigi keskklassi.
Stolõpini reformi tulemusena hakkasid kujunema lahktalundid (umbes 60 ha.). majandas ennast paremini ära. Stolõpin oma reformidega toetas igati talupoegade ümberasutamist toidunappuse ja ülerahvastatuse eest Siberisse, kes ehitas sinna oma majapidamise.
Stolõpin lammutas Miri süsteemi. Mõisnikud olid oma hiiglaslike maavalduste otsas. Maa põud. Vilja hinna langus, mis oli omakorda seotud ülemaailmse tehnoloogilise protsessiga. 20 saj algul oli keskvalitsuse seisukoht muutunud vastupidiseks. Andes talupojale maad, harib ta seda ja ei hakka mässama. Stolõpin nägi keskklassi alustalaks üksiktalusid. Soodustused. Näiteks kes olid nõus kommuunist ümber asuma Kaug-Itta või Uuralitesse vabastati 5 aastaks maksudest + uus maatükk ja rahaline toetus perekonnale.
1906-1914 asustati ümber umbes 3040000. neist naases kodukohta tagasi ainult 17%. 1929-1936 hävitati igasugune eramajandus NSVL-is. Natsionaliseerimine ( Stalin ).
Teema 34 Põllumajanduspööre
Põllumajanduspööre loetakse lõppenuks (toimunuks) siis kui maale on kehtestatud selge eraomand. Talu ja mõis muutuvad konkureerivateks majapidamisüksusteks. Eelduseks olid näiteks tehnoloogia areng, põllupidamise viis. Põllumajandus revolutsiooni tulemuseks maa jõudmine turule. Eesti konkreetsem tõuge 1849-1856.Pärisorjuse kaotamine oli protsessi algus. Põllumajandusrevolutsioon loetakse toimunuks, kui maa on leidnud endale kindla omaniku, on kehtestatud maa eraomandus. Maaomanikuks hakkasid need, kes hakkasid juurutama kapitalistlikku põllumajandust. Ülejäänud rahvas pidi minema linnadesse. Inglismaal ja Hollandis toimus põllumajanduspööre 17.-18. sajandil, Prantsusmaal ja Rootsis 18. sajandi lõpus, Lääne- ja Lõuna-Saksamaal 19. sajandi esimesel poolel, Preisimaal oli kodanlik revolutsioon aastatel 1848-1849, see andis põllumajandusrevolutsioonile rohelise tee. Eestis algas põllumajanduspööre 1849-1856 talurahvaseadustega, Venemaal lõppes 20. sajandi lõpus. Ida-Euroopas jäi põllumajanduspööre poolikuks, samuti Balti kubermangudes ja Poolas. Tänu sellele viidi läbi maareformid. Eestis lõppes põllumajanduspööre pärast maareformi läbiviimist 10. okoobril 1919.
Põllumajanduspöörde poolikuks jäämine Vahe-Euroopas oli seotud vastava seadusandluse hilise väljaandmisega. I maailmasõja eelõhtuks polnud põllumajanduspööre veel lõplikult toimunud. Maareform Vahe-Euroopas viidi läbi Vahemerest Läänemereni.
Teema 35 Tööstuspööre
Tööstupööre loetakse toimunuks siis kui tsunfti käsitöö ja manufaktuurid on suuremalt jaolt asendunud vabrikutega. Üleminek toimus kõige varem seal, kus oli kõige rohkem vaja masstoodangut. Esimesena tekstiilitööstus. Teise tähtsa haruna läks masinatööstusele üle rauatööstus. Seotud raudtee ehitusega. Eelduseks tehnika areng, mis võimaldaks tootmise mehhaniseerumist. Põllumajanduspööre mille tulemusena liikus tööjõud maalt linna. Põllumajanduspöörde tulemusena tekib tööstuskaupadele suur ostjaskond. Transpordi areng (töösturevolutsiooni eelduseks).
Raudteede välja ehitamine. Samuti veetransport .eestis kerkisid tööstused vee lähedusse (Narva, Kärdla, Pärnu). Tsunfti sunni ja muude monopoolsete ettevõtete asendamine vaba ettevõtlusega.
Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui

tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga;

linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastiku osakaaluga.
Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad . Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse, oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu.
Teemad 39,40 Suurbritannia turu avamine vabakaubandusele, võitlus viljaseaduse üle, rahvusvahelise vabakaubandussüsteemi kujunemine
19 saj kujunes suureks kaubavahetus ajaks, eriti 1840-1873. looduslikuks takistuseks olid nõrgad transpordihinnad. Kunstlikuks takistuseks olid impordi, ekspordi tariifid ja ka otsesed piirangud mitmetele kaupadele. Salakaubandus ja piraatlus sundisid alandama tariife. Robert Peel koos teiste kaubanduskoja liikmetega 1820 nõudis parlamendilt rahvavah. piirangute vaatamist. Richard Cobden moodustas 1839 vilja seaduste vastase liiga. See tähendab kaotada piirangud vilja ja suhkru veo puhul - Corn Laws League. Võitlus ekspordi maksude kaotamise ja importide maksude vähendamise eest.
1845 Iirimaal suur näljahäda. Näljahäda tulemusena esitas Peel viljaseaduste tühistamise eelnõu. 1846 kaotatigi. Suureks sammuks vabakaubandusele üleminekuks. 1849 navigatsioonisüsteemi tühistamine, mis tühistas briti kaupmeeste monopoli. Avas Suur-Britanniale turu vabakaubandusele. 1842 olid piirangud veel äärmiselt suured, kuid 1860 S-B turg oli avatud kõigile (välja arvatud luks kaup) ning tulud olid suurenenud kaubandusest. Parim näide vabakaubanduse süsteemi edust .
Teema 49 Maareform Eestis ja eellugu
Eellugu:
Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangus. 1801 Paul I määrati Aleksander I troonile. Paljud Balti-Saksa mõisnikud oli pärit Saksamaalt. Keskvalitsus tahtis katsetada maareformi mõju Balti kubermangude peal. 1802 kevad koostati seaduseelnõu, mille kohaselt fikseeriti senised koormised – talupoegadel õigus omada vallasvara ning pärandada nende kasutuses olevat maad.
I Keriser eraldas riigi kassast võetud laenu krediidi kassade loomise uuenduste …..pooleli