Majandusajalugu KT kordamisküsimused (0)

MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS
1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus?
Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia . Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas.
2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega?
Väike – Aasia , Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala)
Kolm suurimat linna:

• Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.
  
• Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud , paraadväljakud.
  
• Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel. Oskasid ära kasutada vett, kasvatasid mitu saaki aastas, viljakas maa.
  

3) Milline oli toonase Euroopa ühiskond Saksamaa näitel – kellest see koosnes ja milline oli nende eluolu?
Ühiskond koosnes talupoegadest, kes olid vaesed ning aadlikest (mõisnikest) ja kuningast, kes olid rikkad. Suurem osa inimestest umbes 80% olid talupojad, kellel ei olnud õigusi ning, kes elasid riigi metsade ja soode keskel. Nende peamine eesmärk oli kasvatada suur saak oma põllul, seega pidid nad tegema paju tööd, mis oli kurnav. Talupojad elasid väikestes onnides, mis oli peamiselt tehtud savist ja puust, ning katus oli õlgedest. Hurtsikutes oli väga must, muld põrand. Domineeris põllumajandus. Pidupäevadel söögi isegi surnuks end, siis saadi liha ja muud paremat. Põllutöid tegid talupojad käsitsi, olid sunnismaised – ei tohtinud oma maalt lahkuda, erinevad tegevused olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra .
4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades?
Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne . Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut.
5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal – iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku?
*Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad .
*Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid  ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass , kodanlus ning maa eraomand . Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka.
6) J. Colbert ’i majanduspoliitika põhijooned ?
Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis , et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle. Õige ekspordi ja impordi suhe. Manufaktuuri ja kodutööstuse arendamine. Kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid, välismaa laevadelt tollimaks . Laevanduse suurendamine, täiendas ja tugevdas sadamaid – sõjandus ja majandusbaasid. (riik tagas kaubalaevade julgeoleku)Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu. Asutas kaubandusühinguid. Colberti eesmärgiks oli likvideerida sisemaised tollid , mida ta suures osas ka tegi. Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut.  Kanti hoolt, et raha oleks küllalt palju liikvel, see tagas madalad laenuprotsendid ja edendas kaubandust. Võideldi inflatsiooni vastu.
7) Vene merkantilismi omapära?
L-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid, valmistas teed ette turumajandusele. Venemaa merkantilism sulas kokku pärisorjuslike suhetega , tugevdas neid. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Rohkem müüa ja vähem osta. Peeter 1 laiendas põhja sõja käigus vene piire . Venemaal algas 17 saj lõpp ja 18 saj. Venemaal toimus ka tööstusareng (manufaktuuride teke – kus töötasid pärisorjad). Ekspordi ja impordi suhe, et vähendada oma sõltuvust välismaast. Rikkus kogunes imperaatori ning teda ümbritseva (väikese osa) seltskonna kätte.
8) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes ) ja negatiivne (A. Smith) kriitika?
Keynes- maalis pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid rahvusvahelised kontrollid ja monopoli piirangud. Nõustus sellega, et ekspordi ja impordi suhe peab olema positiivne. See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks.
Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja.
9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid.

• Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad .
  
• Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid .
  
• Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist.
  
• Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav.
  

Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog ). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele .
F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad.
10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid?
Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse , vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima merkantilismi kapitalismi, just ebavõrdsust, mida need kaasa tõid. Eesmärgiks oli ühiskonna ümberkujundamine , mis rajaneks võrdsusel. Valitseja otsustas ja jagas. Oli vaja ära kaotada eraomand – kellelgi ei tohtinud olla oma. Täielik ühiskondlik omand ja poliitiline, majanduslik võrdsus.
11) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel?
T. More- Nägi rahva viletsuse põhjusena eraomandi puudumist. Tema pooldas ühiskondliku omandit ja isiklike erahuvide ühtsust. Linnaelanikud saadeti kaheks aastakse maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondati ühistesse ladudesse, kust igaüks sai omale vajaliku koguse. Jõukuse aluseks on riigi nimel töö tegemine.
T. Campanella- Võrdses ühiskonnas ei ole perekonda ega eraomandit. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Kõiki tööliike hinnatakse ühesuguselt.
12) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus – peamine eesmärk ja selle saavutamise vahendid?
1834 loodi Tolliliit . Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi ( suurbritannia kaubad ), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust.
13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad?
Arengufaasid:

• 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele sotsialistidele, sest siis kui nad tahtsid eraomandit ära kaotada, siis Saksamaa oli nende vastu, tahtis just eraomandit.
  
• 1870, Bishmark – oli poliitik sks-l – provotseeris sõda, toimus saksamaa poliitiline ühendamine. Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi , sest nad taotlesid ka eraomandi kaotamist. Marksismi suhtuti tõsisemalt, sest marksism taotles eraomandi ja seni kehtiva korra kaotamist.
  

14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda !
Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse.
15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu!
Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel , utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond.
16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda!
Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid.
Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt.
Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud.
Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane.
17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus?
Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand. Liberalistid pidasid riigi rolli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga:

Eraomandi kaitse (esmane ülesanne)

Riik peab tegelema seaduslikkuse tagamisega

Riik peab tagama kodanike kaitse ( riigikaitse )
18) Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus?
Riigi roll ühiskonna arengus: kaitsta eraomandit; seadusliku korra tagamine (sisemise korra säilimine); riigikaitse (välisturvalisus); vabakonkurentsi toetamine , kuid samas peab riik majandusse sekkuma võimalikult vähe.
19) Võrdle Adam Smithi ühiskonnamudelit (ühiskonna ülesehitust ) David Ricardo ühiskondliku mudeliga ? Milles seisneb nende peamine erinevus?
Adam Smith’i arvates moodustavad ühiskonna 3 klassi: maaomanikud, ettevõtjad ja töölised – ühtse harmoonilise pere. Leidis, et klassid täiendavad üksteist.
Ricardo luges nende huvisid vastukäivateks: mida suurem palk ja maarent , seda väiksemaks jääb kasum.
Riigi majanduslikust olukorrast tuli nende erinevus, 40 aastat oli nende vahe. Majandusareng on teistsugune. Nende maailmavaade oli erinev. Smithi ajal oli valdav töönduslik väljund, tegijad olid väike ettevõtjad/kodanlus, sellest tema lihtsustatud suhtumine.
20) Mida kujutab endast Adam Smithi järgi ‘nähtamatu käsi’ ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus (individualistide) ühiskonnas korra?
Nähtamatu käsi sümboliseerib vabaturumajandust – hind kujunes turu tingimustes, inimeste tegevusala kujuneb välja selle järgi, mida teised inimesed vajavad ja mida turg nõuab. Tööjaotus võimaldab ka inimeste andeid paremini kasutada.
21) Millel põhineb Adam Smithi järgi rahvaste rikkus?
Rahvaste rikkus põhines sotsiaalne õiglusel ja turumehhanismi vabal toimimisel. Riik ei tohiks sekkuda ning kõik oleneb turul konkurentsist ja hind kujuneb vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorrale.
22) Rikkuse kolm allikat?

• Töö peab olema selline, mis loob väärtuse ning on tootlik, see toodab kaupa, mis on mõõdetav rahas.
  
• Kapital paneb liikuma töö ja mida tootlikum on töö, seda suurem on kapitalistlik rikkus (kasum).
  
• Maa on looduse produkt ning maad saab maaomanik rentida.
  

23) Adam Smithi suhtumine nn progrressiivsesse maksustamisse?
Smith pooldas progressiivset maksustamist. Iga üks peaks panustama riigivõimu nii palju, kui see on nende võimuses/võimalustes. Nad peaksid andma riigile vastavalt sellele palju nad saavad tulu ehk rikkad peaksid panustama rohkem.
24) Miks ei saa Adam Smithi teooriat/dogmasid kanda üle tänapäeva, st analüüsida kaasaegset olukorda tema lähenemise abil?
Tänapäeval nõuab majandusteadus palju rohkem teadmisi kui ainult üldtõed. Majandus on läinud palju keerulisemaks, sest erinevad teadusharud on nii palju edasi arenenud ning majandust mõjutavad ka paljud teised teadusharud (nt. psühholoogia, poliitika jne). Seetõttu ei ole võimalik Smithi dogmasid/teooriat võimalik kasutada tänapäeval, sest neid on liiga vähe.
25) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda!
Moderniseerimisaja algus langeb kokku tööstuspöörde algusega. Madalmaade ja inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon .
Tööstusperioodi lõpuks peetakse 1850. aastat, kui enamus tekstiilitööstusest oli üle viidud vabrikutesse. Masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud.
26) Maailma jõukeskused 1500. Aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated?
Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida. Hiina ja Euroopa taotlesid võimu toonases maailmas. Hiina lõpetas Hiina reisid ja kaubavahetused kaugete maadega, Euroopa tegutses vastupidi.
27) Milles näed Euroopa esiletõusu peamisi põhjuseid (18. Saj keskpaigaks) – miks sai Euroopast maailma juhtiv piirkond? Esita vähemalt 2 argumenti ja seleta need lahti!
Euroopas toimus rahvastiku arvu kiire tõus, mis langes kokku ka tööstuspöörde algusega. Rahvastik on ju tööjõuallikas ja samas ka toodetavate kaupade ostja. Seetõttu toimus ka esiletõus.
28) Atlandi majandusruumi kujunemise kaks etappi (16. Saj ja 17./18. Saj) – iseloomusta neid laevakaravanide tüübi ja majanduspoliitilise korralduse järgi?
I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik
Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks.
II faas (17. 18.sajand) – kujuneb välja riigi ja erasektori koostöö
Suurenes kaubavahetus Ameerika ja Euroopa vahel, vahendati suhkrut ja orje. 17. sajandi lõpuks suurenes suhkrulaevade tihedus meeletult, 1760 -1800 suundus Aafrikast Kesk-Ameerikasse umbes 300 orjalaeva aastas. Ühel laeval 250 orja. Sellega seoses tekkisid uued majandus institutsioonid , mis kujundasid ümber kogu maailma. See oli aluseks tšarterkompaniide tekkele.
29) Selgita tšarterkompaniide olemust ja tegevuse põhimõtteid?
Need olid riigi ja erasektori ühiseks ettevõtteks – millele riik oli andnud eesõiguskirja, et ainult tema tohib kuskil üksi tegutseda. Tšarterkompaniid aitasid hajutada riigi riske. Kompaniid tegutsesid riigi julgeoleku garantii ja erakapitali baasil. Riik pani oma osa ning tagas sõjalise ja poliitilise kaitse. Erasektor pani suure osa rahast.
30) Kuidas on tööjõu paigutus peamistes majandusharudes (tööstuses ja põllumajanduses) moderniseerimisajastul seotud riigi üldise ühiskondliku/majandusliku arengutasemega?
18. sajandil oli 95% rahvast põllumajanduses. 20. sajandil tööstuse osakaal oli suurenenud industrialiseerimise tõttu põllumajanduse arvelt. Mida suurem osakaal rahvast elab linnades, seda kaasaegsem riik on. Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid.
31) Kuidas olid moderniseerimisaegse ja eelse – Euroopa rahvastiku paiknemistihedus ja täiskasvanute kirjaoskus seotud riigi/piirkonna majandusliku arenguga?
Kuna rahva seas oli tarku inimesi ning rahvas elas lähestikku, oli kirjaoskuse levik hea. Seetõttu oli ka see piirkond arenenud, kuna inimesed oskasid rohkem, kuna tarku oli rohkem.
32) Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk?
Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku kätte, kes suudaks saada sealt põllumajanduse saadusi riigi äratoitmiseks.
33) Põlise rendi süsteemi (feodalismi) ja pärisorjusliku süsteemi peamised puudused?
Maa oli killustunud, puudus kindel omanik, kes oleks efektiivsest kasutamisest huvitatud. Nii rentnikul kui pärisorjal puudus stiimul kasutuses oleva maa parandamiseks ja sellesse investeerimiseks. Feodaalil puudus huvi maatüki ülestöötamise vastu, sest tal oli piiratud õigusega omanik. Maad kasutati kollektiivselt, seega puudus arenguperspektiiv ja huvi midagi paremini teha.
34) Kellele kuulus maa varasel keskajal e kuidas kasutati maad enne kaasaegsete maaomandisuhete väljakujunemist?
Varasel keskajal valitses naturaalmajandus . Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond,  kogukond , mõis) piires ning ka tarbitakse.
35) Miks ei saanud tööstuslik pööre e üleminek vabrikutööstusele toimuda ilma, et oleks toimunud põllumajanduslik pööre e maasuhete üleviimine vabrikutööstusele toimuda ilma, et oleks toimunud põllumajanduslik pööre e maasuhete üleviimine kaasaegsetele turumajanduslikele alustele ? Too vähemalt kaks põhjust koos selgitustega!
Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)- põllumajanduspöörde tagajärjel hakkas maaelanikkond kiiresti vähenema - üha väiksem arv inimesi sai hakkama üha suurema hulga toiduainete tootmisega. Vabanev maaelanikkond suundus tavaliselt linnadesse - seega kasvas linnarahvastik; põllumajandustoodangu järsk areng- pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu; ning kiire kapitalistlik areng, oli see eelduseks tööstuspöördele.
36) Milles seisnes tööstuspöörde/revolutsiooni olemus ja mida võib pidada selle pöörde alguseks ja lõpuks?
Tööstuspööre –olemus: manufaktuuridelt mindi üle vabrikutööstusele. Alguseks loetakse aega, mil tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene aurumasin . Tööstuspöörde algus langeb kokku moderniseerimiseajaga. Tööstusrevolutsiooni lõpuks võib pidada aega, mil enamik toodetud kaubast pärineb vabrikutest.