Maateaduste eksam-1 (0)

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS  https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?  Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta,  mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.  2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel.   Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese  ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid 
temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?   Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori
suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib 
madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund 
muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), 
lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel.  
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral  Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad  püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa  ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid.  Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele,  jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. 1


Õhurõhk ja valitsev tuule suund LõunaAasia kohal jaanuaris ning juulis on vastupidised 5. Mis on ja kuidas tekib briis?   maa- ja merebriis, põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest rannikul.
Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. ((Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja  püsivam nähtus.)) 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?  2


 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale?   Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi
miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail 
aastail Atlandi ookeani põhjaosas.  Enamasti defineeritakse NAO indeksit kui kahe Atlandi ookeani põhjaosa kohal paikneva 
püsiva õhurõhuala – Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi – normaliseeritud 
õhurõhkude vahet. Õhurõhu meridionaalne võnkumine nende õhurõhualade vahel 
mõjutab tugevasti Euroopa temperatuuri- ja sademete erinevusi, seda eriti talvisel 
poolaastal. Lühivastused (1-2p):   1. Mis on Coriolisi jõud? on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja  lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see  poolustel ning puudub ekvaatoril.  
2. Mis on Rossby lained?  
Troposfääri kõrgemas kihis tekivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained. Need  tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn  polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele  ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena -  tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 
3. Mis on jugavool? 
 Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd  troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja  külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma  esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab  äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli.  
4. Mis on külm front? 
 külm õhk tungib sooja õhu alla, mis toob kaasa temperatuuri kiire languse,  rünksajupilved ja tugevad sademed frondi taga.  5. Mis on oklusioonifront?  
külma ja sooja frondi segunemine. nn liitfront
6. Mis on soe front?   atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Sajab  vihma, sageli on see hoovihm.
7. Mis on inversioon?  
õhutemperatuuri tõus kõrguse kasvamisel.
8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond?  
ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala
9. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond?  
ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.
10. Mis on Islandi miinimum?   püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. 3


12. Mis on Assoori maksimum?  
kõrgrõhuala Assooride kohal.
13. Mis on tornaado ehk tromb? 
õhu tõusev keeriseline liikumine
14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan?  
väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad,  üleujutused Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel.   Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö  konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks ehk laamadeks, mis  üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt  (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. 
konvergentsed laamade piirid -põrkuvad Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika
laam).   Ookeaniline   maakoor   on   raskem   kui   mandriline   maakoor,   seeparast
sukeldub   see   kokkupõrkel   kergema   alla.   Sukeldumise   kohale   tekib   süvik.
Mandrilise   laama   serva   tekib   kurdmäestik.   Tihti   esineb   vulkaane   ning
maavärinaid. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle 
tagajärgi. Tooge näide.   Mandriliste   laamade   põrkumine.   (Näiteks   India   ja   Euraasia   laam).
Kivimmaterjali   kuhjumisel   tekib   kurdmäestik   (Näiteks   Himaalaja,   Kaukasus,
Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna 4


maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste
ookeanide sulgumist. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide.  Mandriliste   laamade  lahknemine.  Tõusev   astenosfäär   võib  õhendada
maakoort,  tekivad  riftiorud   ja   vulkaanid  ning   manner  võib   lõheneda.   Näiteks
Aafrika laama ida osas (Alberti, Tanganjika ja Njassa järvede piirkond). 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil?   6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.  
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär  õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale, moodustades ookeanilisi  saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. Kuumad täpid on tihti  seotud suurte magmaprovintsidega.  7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi.  
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. 1. tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2. vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus (nt veehoidlate surve, maa-alune 
tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu 
plahvatus). 5


Lühivastused (1-2p):   1. Mis on maakoor? - Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa • Mandriline: 20-80 km (mean 40 km), kivimid: happelised (graniit), keskm (dioriit) • Ookeaniline: 3-15 km (mean 7 km), kivimid: aluselised (basalt) 2. Mis on litosfäär?  
Maa väline tahke kivimkest.
• Mandriline : 50-200 km
• Ookeaniline: ~50 km (keskahelikel 3 km)
3. Mis on astenosfäär? 
 osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri all; kiht, mille peal  litosfäärilaamad liiguvad T0 = 1000-13000 C Paksus mandrite kohal kuni 100-200 km ja ookeanide  kohal kuni 50-60 km 4. Mis on vahevöö?  
Maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär
Sügavus:3-80 km kuni 2900 km
5. Mis on D“ kiht?  
vahevöö sügavaim kiht (vahetult tuuma piiril);
Paksus: ~200 km 6. Mis on Maa tuum?
Maa sisemine osa.   Temp:  4000-60000 C
Sügavus: 2900 km kuni 6371 km 
7. Mis on magma? 
Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. 8. Mis on laava?   Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magma
9. Mis on püroklastiline vool?  
kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
10. Mis on tefra?  
vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. Mineraalid, kivimid, muld, sood   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid.  Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga  looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja  vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.  Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis.  Kivimid koosnevad mineraalidest. Erandjuhtudel võib kivim koosneda vaid ühest mineraalist,  näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist. Mineraalid on homogeensed. See tähendab seda, et  mehaaniliselt saab neid jaotada vaid väiksemateks mineraaliteradeks. 6


2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid?
Süvakivimeis (nt graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis 
väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. 
Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (nt pimss).  3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes.
Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite 
ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tardkivimid. Kui kivimeid
Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid 
peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades 
settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid 
kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks.
4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid.  
Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja  organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste  kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. - Põlevkivi, Lubjakivi, Dolomiit, fosforiit 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba).   Lühivastused (1-2p):   1. Mis on mineraal?   kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti
kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine.
Mineraal on aine, mis on:
•looduslik
•tahke
•anorgaanilise koostisega
•kindla keemilise koostisega
•korrastatud sisestruktuuriga
•iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega
2. Mis on kivim?  
looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest 7


koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini
ühest mineraalist. 1) tardkivimid, 2) settekivimid, 3) moondekivimid
3. Mis on Mohsi skaala? (Mineraalide tugevuse skaala)  
etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. 1. Talk, grafiit 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10.Teemant 4. Mis on tardkivim?  
ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel)
tekkinud kivim. nt graniit, basalt
5. Mis on settekivim?  
tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste  ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja  nende setete hilisemal kivistumisel. nt  lubjakivi, põlevkivi
6. Mis on moondekivim?  
kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. nt  gneiss, marmor
7. Mis on rabenemine?  
kivimite peenenemine välisjõudude toimel.  põhjustab: temperatuuri kõikumine
jää
tuul
vesi
soodustab: kuiv ja külm kliima
8. Mis on porsumine?  
kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid.  
mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C).  10. Mis on kamardumine? 
 mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk  mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar.
11. Mis on leetumine?  
mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla  mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja  mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
12. Mis on soo?  
liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub  turbana. 8


Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid  Endogeensed pinnavormid:
vulkaanilised, tektoonilised   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone.  2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi.  Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja 
üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) 
pika aja vältel maakoore suures sügavuses.  - Sümmeetrilised e püstkurrud, asümmeetrilised e kaldkurrud, pööratud e ülekaldunud 
kurrud 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme.   Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi  purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes,  mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht  kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks.  Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks.  Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine.  Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud. Lühivastused (1-2p):   1. Mis on lihtkraater? Too näide.  - Barringeri kraater Arizonas 2. Mis on komplekskraater? Too näide.  - 9


3. Mis on kaldeera?  
Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 
Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid  osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 4. Mis on nekk?  
Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter  kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.
5. Mis on (tektooniline) lõhe?  
Maa siseenergia mõjul tekkinud maakoores paiknev lõhe. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on  toimunud ainult kivimkeha katkemine.
6. Mis on (tektooniline) murrang?  
Rikked, mille puhul kivimiplokid on piki lõhet teineteise suhtes nihkunud kas vertikaalselt või  horisontaalselt
7. Mis on sünklinaal?  
stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
8. Mis on antiklinaal? 
stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised   Vaata lisa: Glatsiaalsed pinnavormid_mõisted.pdf; 13_pinnavormid_liustikutekkelised_2017.pdf   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise  
iseärasused.   
Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad 
valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) 
tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km 
ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m. Glatsiofluviaalsed kulutusvormid on nt- ürgorud, Jääsulamisvee äravooluorud
Glatsiofluviaalsed kuhjevormid on nt-  oosid, sandur 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi)  
pinnavorme (teke, siseehitus, näited).  Glatsiofluviaalsed e jääjõe tekkelised pinnavormid 
a) kulutusvormid- jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud 
b) kuhjevormid- oosid, sandurid, glatsiofluviaalsed deltad, glatsiofluviaalsed mõhnad 
Näide: Manitoba oos, Kanada
Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid  a) kulutusvormid- jääjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud 
b) kuhjevormid- jääjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, limnoglatsiaalsed 
mõhnad
c) kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 
Näide:  10


MÕHNAD
1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad 
põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; 
seljakmõhnad e. oosmõhnad 
2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad 
rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; 
kuppelmõhnad, lavamõhnad 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm,
mis on tekkinud liustiku peal, avalõhedes või jäätunneltes
voolanud jääjõgede setetest.
Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest
liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka
munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja
uhutud.
Voored: on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse
tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate
piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? (mainitud teises küsimuses) 
b) glatsiofluviaalsed mõhnad – tekkinud jääjõgedes
Koosnevad põimkihilistest setetest.
a) limnoglatsiaalsed mõhnad – tekkinud jääjärvedes
Koosnevad rõhtkihilistest setetest. Lühivastused (1-2p):   1. Mis on firn?   e sõmerlumi, omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustikeülaosas 2. Mis on liustiku toitumisala?  
e firnibassein on liustikuosa, mis asub lumepiirist kõrgemal
3. Mis on liustiku ablatsiooniala?  
sulamisala e ablatsiooniala on liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool 4. Mis on kaar e orvand?  
järsuveereline süvend mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub  liustikukeel.
5. Mis on ruhiorg e troog?  
U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille listik on sälkorust kulutanud 6. Mis on silekalju e oinapea?  
piklik kaljurünk või -küngas, millele liustikujää on andnud voolujoonelise kuju
7. Mis on moreen?  
sorteerimata liustikusete, mis koosneb savist, liivast, rahnudest
8. Mis on otsamoreen?  
liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak
(vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem).
a) survelised otsamoreenid 11


b) kuhjelised otsamoreenid
9. Mis on voor?  
mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud  madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad 10. Mis on oos?  
pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustiku peal, avalõhedes või  jäätunneltes voolanud jääjõgede setetest.
11. Mis on sandur?  
lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik,
mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja -ojade
uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases
veekihis. Koosneb peamiselt liivadest
12. Mis on mõhn?  
korrapäratu põhijoonisega künas või lühike künnis, mis on tekkinud liustikul, liustiku servas või
jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest.
Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused  (6-10p):   1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused?  
Karstumine      on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel.
Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide  kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi.
Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid ja (-seened), orud, avalõhed, šahtid,  koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid.
Karstumise eeldused: 
1. Vees lahustuvate kivimite olemasolu (lubjakivi, kips, soolad) Ca ja Mg suhe karbonaatses kivimis  – Ca vähemalt 60% Dolomiit: CaMg(CO3 )2 
2. Vee olemasolu Oluline ka vee happelisus – sademetevee pH~5.7
3. Karstuvad kivimid peavad olema lõhelised, ja asetsema ümbritsevast alast kõrgemal ja piisavalt  paksu lademena.
4. Hõre hüdrograafiline võrk 12


2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“.
Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalaktiidid võivad moodustada  “kardinaid”.  
Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid.
Stalaknaadid on tilkekivi sambad
3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?
Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on  ka hilisemal langatusel.
Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist  kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel.  4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist?  
Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine.
Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu
Soodustab:
• kivimikihtide kallakus nõlva suunas
• kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all
• vett mitteläbilaskvate setete (n savi) lamamine vett läbilaskvate setete (n liiv) all Lühivastused (1-2p):   1. Mis on karrid?   vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne).  2. Mis on alluuvium?  
 e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted  settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 
3. Mis on deluuvium? 
nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete.   4. Mis on delta?  
e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
5. Mis on limaan?  
 jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär  või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 
6. Mis on estuaar?  
 e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas  maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt  tugevad looded.
7. Mis on kanjon?  
piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva
tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad  jõed,sest nende erosioonibaas on madalal.
8. Mis on rannavöönd e randla?   13


 mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 
9. Mis on rand?  
rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist
osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust  osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr?  
meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud  setete ristirände tulemusel. 
11. Mis on abrasioon e murrutus?
maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille  alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad.   
12. Mis on laguun? 
rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult  eraldatud.  13. Mis on maasäär?   (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas  ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 
14. Mis on fjord?  
e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on  üleujutatud ruhiorg e troog.
15. Mis on deflatsioon?
setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e  „kõrbe kõnniteed“ jne.  
16. Mis on barhaan?
e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu.  Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele.   
17. Mis on paraboolluide e mõrdluide?  
n poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud  niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 
18. Mis on korrasioon? 
 e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste  abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne.  
19. Mida nimetatakse badlandiks?  
jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda  taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate  valingutena.  20. Mis on kuesta?
e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm.   
21. Mis on polügonaalpinnas? 
lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast  lõhestavad vertikaalsed jääkiilud.  
22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? 
Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille  tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase  all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades  negatiivse pinnavormi.  
23. Mis on palsasoo?   14


Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga  kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 
24. Mis on solifluktsioon? 
nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad  solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid.   Veeringe, jõed   Põhjalikud vastused (6-10p):   1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu?  15


3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist.    4. Selgita jõeloogete e meandide  tekkimist
Meandid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi  absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. Tekkinud looked  16


muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad n-ö väliskurvis kiiremini ja erodeerivad sealt setteid,  mille tulemusel tekib kõrge kaldaga põrkeveer. Sisekurvis toimub aga aeglase voolu tõttu setete  kuhjumine (jõgi säilitab oma laiuse, kuid muudab asukohta). Seega on tegemist positiivse  tagasisidega – tekkinud jõelooge soodustab enda edasist arenemist. Meandrid ei saa areneda  lõputult, sest ükskord murrab jõgi oma tee sirgemaks ning vanadest meandreist arenevad soodid.
5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid?
Terrass on astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand.
Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi. Lühivastused (1-2p):   1. Mis on evaporatsioon? (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt.   2. Mis on transpiratsioon? 
 aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 
3. Mis on evapotranspiratsioon?  
 summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt.  4. Mis on valgla e valgala? 
ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb  valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks.  
5. Mis on jõe lang?  
 mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 
6. Mis on voolu kiirus?   (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s)
7. Mis on vooluhulk?  
 (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3 /s)
8. Mis on äravool?
veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve,  merre (km3 /a).  
9. Mis on jõe pikiprofiil?  
graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku  horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus.  10. Mis on meander?
jõe looge  
11. Mis on struuga?
 jõega ühenduses olev vana looge.   
12. Mis on soot?  
jõest eraldunud looge. 
13. Mis on põrkeveer?
sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus  
14. Mis on kaldamadal? 
madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 
15. Mis on haudmik?
 jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel)  
16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht?  
jõesängi madalam ala loogete vahel
17. Mis on lamm?
 lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust;   17


18. Mis on sängorg?
 arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist  
19. Mis on sälkorg?  
 V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti  ülemjooksul 20. Mis on moldorg?
U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus
21. Mis on lammorg?  
 lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud
22. Mis on kanjonorg?
väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon.   
23. Mis on juga?  
 järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. 
24. Mis on kosk?  
 suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid.  Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi. 
25. Mis on kärestik?
naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi ebatasane ja  kivisem.   18