mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
See jagatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi mäestikuks. Mäestiku tekkepõhjus on laamade eemaldumine. Kesk-Atlandi mäestikul on palju vulkaane, sealhulgas vulkaanitekkelised saared (Island, Jan Mayen, Assoorid, Sāo-Paulo saar, Ascension, Tristan da Cunha saared, Bouvet' saar ja teised). Piirkonnas toimub tihti nõrku maavärinaid. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna- Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid
terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju:
terrassid veetaimi. Üleujutused tekivad 40. Orgude, kärestike, jugade kujunemine Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi olevad joad moodustavad kaskaadi. Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspinnalt pehmele aluspinnale. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem 41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus
äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid)
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel
teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). -on tingitud ma pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike, temep langus. Sajab frondi taga. -kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe tõuseb külma peale. SOE FRONT peale tungib soe õhumass
Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3-15 km paksune 20-80 km paksune Moodustab maailmamere põhja Vana, enamasti üle 1,5mld aasta Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune Koosneb tard-, moonde- ja Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest Saab sukelduda vahevöösse Hõredam tihedus
Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
+ kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö.
2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4
puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda-
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks
7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina
Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad.
on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e.
Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogus troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam.
asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted Moreen- liustiku poolt kuhjatud, erineva suurusega osakestest koosnev segipaisatud sete Rändrahn- mandrijää esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi Sete- kivimite murendist või organismide jäänustest koosnev pude aines, mis võib
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär
Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. 6) Kvaternaan: Viimased 1,8 miljonit aastat. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime. Litosfäär Maa siseehitus: Maakoor: Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat
toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum:
tippu pahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite(lubjakivi,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Kasvuhooneefekt-temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte(klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojukiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
