Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad erinevate vööndite juur...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui m...
Piirkonna iseloomustus Iirimaa Tallinna Reaalkool Carmel Kuusk 2013 Asend, suurus, ulatus Asub Euroopa looderanniku lähedal Suurbritanniast idas Ümbritsetud Atlandi ookeani, Iiri mere, Keldi mere ja Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on t...
Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne? Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii loodusele kui ka inimestele laastavad. Laava voolamisel kraatrist alla hävitab ta kõik, mis ta teele ette jääb, hävitades nii inimasutusi ja keskkonda. Lahaarideks nimetatakse vulkaanilisi mudavoole, mis mööda vulkaani nõlve a...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus...
Angeli juga! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Angeli juga on Hispaania keeles Salto Angel. See on maailma kõige kõrgem juga, see on 979 meetrit. Ta on tunutud kui ka maailma pikima vee vavalangemisega, takistuseta langus on 807 meetrit. Angeli juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas ehk Veneetsuelas Bolivani osariigis Caroni lisajõel Churunil. Asetseb see veel Canaima Rahvuspargi territooriumil, mis on umbes kolmveerand Eestit, seal elab ainult kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Nime sai juga oma avastaja järgi. Jimmie Angel oli USA kullaotsija, seikleja ja lendur, kes avastas joa 14. septembril 1933. Alla tuleb Auyantepui mäest. Kuna vesi langeb nii kiirelt, siis suur hulk sellest piserdub laiali või lihtsalt lendab ära enne alla jõudmist. Osa veest j...
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta. Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas, sest seda saab toota kohalikus toorainest, see aitab säilitad...
Maria-Julia Järv Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös. HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) on rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on arendada ilmaennustusmudelit liikmesmaade operatiivse ilmaprognoosimise tarbeks. Huvi liitumise vastu on üles näidanud ka Läti ja Leedu ilmateenistuse...
Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas setti...
1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedos...
a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-...
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu...
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavu...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Ma...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja ra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
