Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta t...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal...
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Ke...
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved j...
Piirkonna iseloomustus Iirimaa Tallinna Reaalkool Carmel Kuusk 2013 Asend, suurus, ulatus Asub Euroopa looderanniku lähedal Suurbritanniast idas Ümbritsetud At...
Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee j...
Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eest...
Angeli juga! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Angeli juga on Hispaania keeles Salto Angel. See on maailma kõige kõrgem juga, see on 979 meetrit. Ta on tunutud kui ka maailma pikima vee vavalangemisega, takistuseta langus on 807 meetrit. Angeli juga asub Lõuna- Ameerika põ...
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, ku...
Maria-Julia Järv Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi...
Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad;...
1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja...
a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 inkm² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti klii...
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus...
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullae...
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib ainerin...
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonosso...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmet...