Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20
KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära
Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega
Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot. Jõelamm jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse Delta jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa kus koos veega on kivimites ka õhku Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.
kõikumine · Mereline kliima: niiske, soe, väike temperatuuri kõikumine 19. Jõgede toitumine ja üleujutused · Jõgede toitumine: sademed, lume sulamivesi, liustikujää, põhjavesi · Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20. Nimeta jõesängi protsessid! · Ülemjooks- põhjaerosioon · Keskjooks- küljeerosioon (soot, põrkvee, koolmekoht) · Alamjooks- tasandik Üleujutused tekivad kesk- ja alamjooksul 21. Põhjavee tekkimine ja millest see sõltub? · Kivimite veejuhtivus · Veekihi langus · Kivimite poorsus · Sõltub kivimite vee juhitavusest ja pinnase langusest 22. Kuidas inimene võib kahjustada põhjavett? Kaevandused, karjäärid, liigtarbimine, reoveed
Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, 7 . Mis on tulv? ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine. Vesi tõuseb ja alaneb kiiresti. Sageli kaasnevad ka inimohvrid,sest tulv on ootamatu. Mis on koolmekoht? Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. '8 . Kuidas liustikud tekivad? V6rdle mandri- ja miigiliustikku. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks
Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse
· Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel. · Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel. Mussoonkliima - suurvesi suvel. Mägijõed - suurvesi suvel. 26) Voolava vee reljeefi kujundav tegevus - kulutus e. erosioon; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon. Mida kiiremini vesi voolab, seda intensiivsemalt kulutab. 27) Jõe sängiprotsessid: · Jõe looklemine e. meandreerumine · Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu) · Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. · Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest.
Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. 2. Mis on veebilanss? Millest ta sõltub? Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul.
Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine,
Planeeritud teetõke Teetõke paigaldatud, esimene valmisoleku aste (ohutu) Teetõke paigaldatud, teine valmisoleku aste (õhkimiseks valmis, kuid läbitav) Teetõke (tõkestatud) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Veetakistuse ületuskoht On võimalik ületada veetakistust kasutades amfiibmasinaid ja paate. Dessandi ületuskoht Sild või ülepääs Praam /parvlaev Koolmekoht Koolmekoht (raskesti ületatav) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Lahingu teenistustoetus Esmased vajadused,funktsioonid, tegevused ja ülesanded mis on vajalikud täita , toetamaks lahinguüksuste tegevust. Peamine varustustee (MSR) Varustustee (SR) Tagavara varustustee (ASR) Ühesuunaline tee Kahesuunaline tee Evakuatsiooni tee Liikumistee Taktikalised tingmärgid
edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus Denutatsioon abrasioon ja erosioon koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängi - Lammi - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? - Mis on saltatsioon? - Mis on denutatsioon? - Mida tähistab erosioonibaas? - Mis on jõe tasakaaluprofiil?
uurdeliseks.kivimite poorsus-kivimis olevate pooride maht; väljendatakse protsentides või osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev
Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg?
üleeuroopaliku tootmis/kaubandusvõrgustiku. 2) naturaalmajanduslike suurmajapidamiste kadumisega tekkis vajadus toodangu müümiseks. Linnad kujunesid: 1) Rooma ja Marseilles antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt 2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale. Kogu maa kuulus maaisandale, kes üldjuhul soosis linnade teket, lootes nende kasvava elanikkonna arvelt rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks lepetega, mis sätestasid linnaelanike
Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Inversioon olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus
Kuulsin ta hingamist kähedat, leeklevat, lainlevat, vöötlevat valgust nägin ta fööniksisabas. Siis tiivalöök tabas. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. Koolmekoht. Päev langes. Üle silla nad läksid paljapäi. Ja viies, kõige väiksem, jõe äärde maha jäi. Neil olid laiad seljad. Päev loojus, verine. Ta tõusis pikkamisi, põsk porine. Jõeveega uhtus nägu ja peoga jõi. Siis hingas sügavasti taas valu lõi -, ei või! Üks liblikas kui unelm sääl lehvis üle vee. Liisk langes, kivi veeres.
10. Mis on meander? Meander – jõe looge. 11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge. 12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge. 13. Mis on põrkeveer? põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine; 15. Mis on haudmik? haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel); 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel; 17. Mis on lamm? lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust; 18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg?
Toimub nii õhus kui ka vees Suspensioon - Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus Denutatsioon abrasiooni ja erosiooni koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängialluuvium - Lammialuuvium - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond Orgude tüübid: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? Sängi põhjas kõige aeglasem, sest
9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on kõver, mis näitab voolusängi kallakust. 10. Mis on meander? jõe looge 11. Mis on struuga? Jõega ühenduses olev vana looge 12. Mis on soot? Jõest eraldunud looge 13. Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org
kuid see kõik rajanes jõukusel, mida Itaalia kaubalinnad olid teeninud. Keskaegne Linn Varakeskajal kadus linnaelu. Linna kui käsitöö keskust ei olnud. Linn kui usukeskus, piiskopi elukeskus. Linn kui valitsuskeskus, valitseja residents. Linnad hakkasid uuesti tekkima 11 .saj. kui käsitöö ja kaubanduskeskused. Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus. Linna tunnused: 1. Soodsas kauplemiskohas. Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht. 2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele. Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada
Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus. Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild, jõesuue, koolmekoht, sadam jne Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest Linna juhtis linna nõukogu = rat(saksak. nõukogu) = raa Kildid + sunftid Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja hind Sunfti kooslusel põhinev seltskonnaelu toimus tollajal linnades Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger Linnad tekkisid feodaali maale Senjöör andis linnale linnaõiguse
j. Kohtumise tulemused (kui oli kontakt) Koht Aeg Märkmed (hulk, relvastus, varustus, tegevus) Vaatluse kokkupuude vastase varustuse veokiga; 766 120930SEP08 julgestus puudus. Auto ZIL 130 (kohandatud ini- 120 meste veoks), jätkas sõitu itta. k. Kaardi parandused Koordinaadid Parandused 764 119 raiesmik 765 118 Ojal koolmekoht. 765 118 Metsatee ei ole sõidetav. l. Mitmesugune info: 767118 hoonestatud alal umbes 10 tsiviilisikut ja sõiduauto. 3 naist ja seitse kuni viis aastast last 114 m. Patrulli seis: HAAVATUID 0 KADUNUID 0 SURNUID 0 VANGILANGENUID 0 MUUTUSTETA n. Järeldused ja soovitused: PUUDUVAD. Allkiri Nimi Auaste Üksus o. Hiljem instrueerinud ohvitseri märkmed: Allkiri Nimi Auaste Üksus
annaabi.ee 
