setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Ruhiorg ehk troog on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Ruhiorud on kunagised alpiliustike liikumisteed. Ruhiorgude suudmeosa mere poolt üleujutamise tagajärjel on tekkinud fjordid Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Skandinaavia mäestik Karakorami mäestik(Pakistan) Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid, tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud. Tekivad veel jääkündenõod ja kaljuvoored. Firn - ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas Ruhiorg - ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org Moreen - sorteerumata liustikusete
2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21.Missugused on liustike tekkepõhjused? * Sademed ületavad auramise( sademeid peab olema piisavalt) * Temperatuur alla 0oC * Saaojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada 22.Nimetage liustike tüübid. * Mandriliustik - Gröönimaa * Mäeliustik - Alpid 23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud
– Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool
akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen?
– Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik tsirkusorg orvand ruhiorg fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool
3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid 7. Mis on moreen? Liustike tagajärjel tekkinud sete 8. Mis on otsamoreen? Positiivne pinnavorm, mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. 9. Mis on voor? Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest
Mis on firn? ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas. Mis on liustiku toitumisala? Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast. Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest Mis on kaar e orvand? murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Mis on ruhiorg e troog? U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Mis on silekalju e oinapea? piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Mis on moreen? Sorteerimata liustikusete Mis on otsamoreen? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm Mis on voor? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on
pdf; 13_pinnavormid_liustikutekkelised_2017.pdf Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi 2. Mis on liustiku toitumisala? liustikuosa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool 4. Mis on kaar e orvand? liustike tegevuse või murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas süvend mäeaheliku nõlval 5. Mis on ruhiorg e troog? liustiku tegevuse tagajärjel tekkinud U-kujuline org 6. Mis on silekalju e oinapea? piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud 7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos
LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid Mõhnad Moreenkünkad SANDUR - jääkõe deltasse tekkinud liivik MÄELIUSTIK <1> Ruhiorg e. TROOG - U-kujuline <2> Kaarid e. orvandid - liustiku süvendatud väikesed orud GLOBAALPROBLEEMID. ÖKOLOOGILINE KRIIS .LOODUSKAITSE. JOONIS ISE TEHA Miks tekkinud? Tagajärjed Lahendusvõimalused Põhjused. Kus? Maakera ülerahvastatus. Toidupuudus 1. Näiline probleem. Ainult a) P.m.-seks sobiva maa nappus 1. Metsade maharaiumine põllupinna
Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda KARST nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees RUHIORG liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise ristlõikega org UHTORG - ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org SÄLKORG V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks
Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima kohta andmeid. Kionosfäär- atmosfääri osa, kus langeb rohkem sademeid, kui sulab Nivaalne ehk lumekliima- lumepiirist kõrgemal olev kliima Firn ehk sõmerlumi Eksaratsioon- jääpurustus Jääkünne- jää kulutus Sandur- fluvioglatsiaalne liivatasandik Jääjärve abrasioon- jääjärv tasandab järvepõhja Kaar ehk orvand- mäestikuliustiku süvend Ruhiorg ehk troog- liustikupoolt süvendatud sälkorg 13. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Darcy seadus- filtrit läbiva vee hulk on võrdeline veetasemete erinevusega filtri erinevates otstes ning pöördvõrdeline vooluteega. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhuga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel.
annaabi.ee 
