Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) Palitu- jope Kirs – säde Interniit- eterniit Tonger – piirivalvur taherberi - lahja õlu Öördama – manguma timmerjaan – pune (maitsetaim)
Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge su...
Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi -
14 Mis on luide? Tuule kuhjab rannaliiva pikkadeks hunnikuteks 15 Mis on laid? Mõnesajameetrise läbimõõduga saar 16 Mis on rahud? Laidudest veel väiksemad saared 17 Mis on karid? Kivised merepõhja kõrgendikud, mis vee alt välja ei paista. 18 Mis on leetseljak? Veealused liiva ja kruusakuhjatised. 19 Mis on meremärk? Meremeestele hoiatuseks, et tegemist on meres madala kohaga 20 Kui palju kerkib Eesti maapind aastas? 2-5 mm aastas 21 Miks Eesti maapind kerkib? Sest varem oli siin raske mandrijää peal, mis surus maapinna kokku
Hispaania, Iirimaa LAGUUNRANNIK a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared. b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ja laugrannikut Järskrannik Laugrannik Kus ranniku osas Lahesopis Poolsaare tipus esineb? Kulutus/kuhjamine Kulutus Kuhjav Pinnavormid murrutuskulbas, leetseljak, rannabarrid, murrutustasandik, rannavallid, maasääred võlvkaar, jäänukkaljud 19.Millest tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1. Inglismaa 4. Suurbritannia 2. Prantsusmaa 5. USA 3. Kanada kaugrannik 21
soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all
voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega
erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13
tavaliselt maasäär või barr 6. Mis on estuaar? sügav, mere poole laienev lehtrikujuline jõe suue. 7. Mis on kanjon? kitsas ja sügav org, mis on tekkinud vooluvee uuristava tegevuse toimel kergesti kuluvates kivimites 8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus 9. Mis on rand? merd või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus 10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15
annaabi.ee 
