2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha
() Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997. a Osmussaare lähedal merepõhjas avastatud Neugrundi meteoriidikraater. () 4 Neugrundi eellugu Enamasti on igal avastusel oma eellugu ja ega olnud selles suhtes erand ka Neugrundi meteoriidikraater. Selle omapärase, meresügavustest kerkiva struktuuri mõju on omal nahal tunnetanud lugematud Soome lahel seilanud meresõitjad juba vähemasti viikingi ja hansa aegadest peale. Otse iidse ja elava liiklusega meretee ääres ootamatult meresügavustest esile
. Kaali kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat). Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraater Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m(22) ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. Kaali kraater
Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel kasutasin üldiselt looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks kasutasin savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise
tolmusambas. 4 Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm ) Väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed, mille pervel võib enamasti jälgida ka nõrka, mõnikord katkendlikku valli. Enamikus kuivjärvedes kasvab sarapuuvõsa. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. KOKKUVÕTE Kaali meteoriidikraater on Eesti üks tähtsamaid loodusharuldusi. Selle kosmiline päritolu tõendati 1937.a. millal sealt koguti esimesed niklisisaldusega meteoriidikillud. Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks
Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km
Suuruselt järgmine meteoriidijälg Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Räpina linna külje all. Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat
Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid..........................................................................
seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada ainult 5% ja 100-meetrise läbimõõduga asteroididest üksnes 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivaid 1-kilomeetriseid ja suuremaid asteroide arvatakse olevat ligikaudu 2000, millest avastatud on 350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Kuulsad meteoriidikaatrid Mehhiko meteoriidikraater Arizona meteoriidikraater Kaali meteoriidikraater Tunguusi meteoriidikraater
Hoba meteoriit Namiibias Raudmeteoriit, leitud Gröönimaalt, massiga 34 tonni. Ahnighito meteoriit 20 00050 000 a tagasi tekkinud kraater läbimõõduga 1,2 km. Meteoriidikraater Arizonas, Barringeri kraater Saksamaal asuv 25 km läbimõõduga meteoriidikraater, tekkis 15 mln aastat tagasi. Sinna on rajatud müüriga ümbritsetud keskaegne Nördlingeni linn. Riesi kraater Quebecis asuv 100 km läbimõõduga meteoriidikraater, vanus üle 200 mln aasta. Manicouagani kraater Tänud kuulamast!
asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest tabas maad Hephaistose suurune asteroid, millele järgnenud looduskatastroofis Maad asustanud dinosaurused hukkusid. See asteroid jättis endast settekihtidesse 180 km suuruse kraatri Chicxulubi, Yucatani poolsaarele. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 300 000 aastat tagasi raksatas maasse umbes 50 000 tonni kaaluv raudmeteoriit, mis oli liikunud kirdest edelasse kiirusega 14,5 km/s. Plahvatuse tagajärgi võib veel näha praegugi "roostetanud" kivist kildpallideks
mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid
kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal küllaga. Juba Hurmiorus tegutseb 31 talu, pakuvad majutust ja toidlustust. Pesa hotell Põlvamaa tuntumad turismitalud..
pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2 km ; Vredeforti meteoriidikraater Lõuna-Aafrikas - läbimõõduga 250-300 km; Sudbury - 250 km; Chicxulub Mehhikos - läbimõõduga 180 km. 5. Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga.
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja kõigest, mis selle ümber tiirleb. Päikesesüsteem on nii suur, et seda on raske ette kujutada. Aga ülejäänud Universumiga võrreldes on ta õige tilluke. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planee...
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
läbimõõtumbes50meetrit.) Tsõõrimäekraater(läbimõõton3840m) Simunakraater(8,5m) Kärdlakraater(läbimõõtligi4kmvallkuni 250mkõrgejakilomeeterlai) Neugrundikraater(vallirõngaste välisläbimõõtonumbes9km) Arizona Vredefort Sudbury Chicxulub onüksmaailmakuulsaimaid meteoriidikraatreid tekkinud45000aastattagasi täbimõõt1,2km arvatavmeteoriidisuurusläbimõõt40m, liikuskiirusegakuni20km/s Onmaailmasuurimtõestatud meteoriidikraater asubLõunaAafrikas sainimesealselinnajärgi Asteroidoliumbes10kmsuurune Kraatriläbimõõt250300km Vanusarvatakseolevat2miljargitaastat asubKanadas suuruseltIIkohalmaailmas läbimõõt250km asubMexicos suuruseltIIImaailmas läbimõõt180 65miljonitaastatvana http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit http://www.geoeducation.info/ meteoriidikraatrid.php http://en.wikipedia.org/wiki/ List_of_impact_craters_on_Earth
Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri, kuid suuruselt on nad valdavalt väikevormid. Mitmel meteoriidikomisjoni töörühmal on tulnud teha mitmeid väljasõite lohkvormide identifitseerimiseks. Paljud neist pole kahjuks meteoriitide poolt tekitatud augud aga on leitud ka palju põnevaid leide. Tsõõrikmäe ja Simuna kraatrid ongi just nii leitud. Eesti meteoriidikraatrid saavad anda palju ka teadusele. Kaali meteoriidikraater on palju huvi pakkunud ka välismaale, kuna tal on lihtne geoloogiline ehitus väikekraatrite seas. Põnevust on pakkunud ka hästi säilinud vanaaegkonna selfimere aegne meteoriidikraater Kärdlas ning 1997. aastal Osmussaare lähedal merepõhjast avastatud Neugrundi kraater. 7 Pilt 2. Meteoriidiplahvatuse jäljed Eestis: varjatud struktuurid maapõues (Kärdla) ja mere all (Neugrund), maastikus nähtavad kraatrigrupid (Kaali
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk
meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. . Kaali peakraater. Neugrundi kraater Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus
meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn
2. Tallinna Raekoda 3. Tallinna Teletorn 4. Toompea loss 5. Pokumaa 6. Elistvere loomapark 7. Kadrioru park 8. Kiek in de Kök 9. Suure Munamäe vaatetorn 10. Pikk Hermann 11. Rakvere linnus 12. Tuhala Nõiakaev 13. Vabaduse väljak Tallinnas 14. Jääaja Keskus 15. Barclay de Tolly mausoleum 16. Norra allikajärv 17. Emumägi 18. Eesti Lennundusmuuseum 19. Lennusadam 20. Ahhaa Keskus 21. Kuursaal 22. Hiiumaa Eiffel 23. Jägala juga 24. Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik 25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all. Vaatab Elistveres tibu ja Munamäel valge tall. On pokumaal ju lõbus, seal pokut näha saab. Ahhaa seal hoopis on ju kõbus. See asub põlvamaal. Mul meeldib Endla rada. Seal sa ei maga.
(Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 5. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on Maast 50 000 100 000 km kaugel. Oorti pilv koosneb triljonitest komeetidest, mis sattusid sinna kui meie Päikesesüsteem tekkis. Selle siseosa (kauguseni u 1000 a. ü
3300 kg/m3, sellest võib järeldada, et raske tuum puudub. Kuul on väga hõre atmosfäär- pole pilvi, pole häält. Päikeseenergia jõuab Kuu pinnale takistusteta. Päikesepoolne temp 120´kraadi ja varjupoolne 170 kraadi. Me näeme Kuu ühte poolt. Sellel on näha tumedamad piirkonnad. Need on tasased piirkonnad, neid nim meredeks. Lisaks on heledad pinnad. Seal on näha kõrgeid mägesid- moodustavad mäestikke. Kuna atmosfäär puudub, siis levinud pinnavormiks on meteoriidikraater. Tasased piirkonnad koosnevad kivi- ja tolmukõrbetest. Kuu teine külm on rohkem täis mäestikke ja kraatreid- puuduvad tasased alad. Päike-Merkuur-Veenus-Maa-Marss-Jupiter-Saturn-Uraan-Neptuun. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. väikesed mõõtmed, väike mass, suur tihedus, aeglane ümbertelje pöörlemine, suhteliselt hõre atmosfäär, vähe kaaslasi. Merkuur: Kuus veidi suurem, kuid tihedus on sarnane nagu Maal. Kuna asub kõige
lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi. Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid. Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas. TÄHTEDEVAHELINE AINE Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks. MUST AUK Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista.
Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevat viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi. Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval leidub Saaremaal ligi sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid. Eriti hinnatud on hõlpsasti vaadeldav Kaali meteoriidikraater. 01/11/2017 6 Vaatamisväärsused Saaremaal on palju vaatamisväärsusi Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii mõnigi, olgu selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil.
nõuetele. Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike. (2) 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Leidub ka lubjakivi aga maavarana ei ole see eriti arvestatav. Veel leidub liivsavi, savi ja kruusliiva. Maavarana on neist enim sobivad nn. viirsavid, mis lasuvad kuni paarikümne meetri paksuselt saare idapoolses poolmikus. Üheks omapäraseks maavara allikaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. (5) 10 5.Kliima 5.1. Saaremaa kliima. Saaremaa kliima on pehme ja mereline.Kuna Saaremaad ümbritseb meri, siis kevadel läheb hiljem soojaks, sest meri on jääs. Sügisel see eest on pikemalt soojem kui mandril. Suvel on Saaremaal keskmine temperatuur +19°C. Talvel langeb temberatuur kesmiselt -1°C. Aastane sademete hulk on umbes 509 mm
Euroopa mastaabis paistab Eesti silma kiskjaliste (hunt, karu, ilves, saarmas, kärp, kährik jt) suhteliselt suure arvukuse poolest. 18. augusti 2010 seisuga kuulub Eesti lindude nimestikku 374 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud ning 5 teadmata päritoluga linnuliiki. -Eesti kaunimad paigad Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid
Päikese tuule tõttu gaasist saba. Seega iga tiiruga mass väheneb ja väheneb ka heledus. Tuntum komeet on Halley komeet, tema periood on 76 aastat. METEOORID ehk langev täht. Aegajalt saabuvad kosmosest Päikesesüsteemi suvalised taevakehad ehk meteoorid. Kui nad satuvad Maa mõjusfääri siis enamus juhtudel nad põlevad Maa tihedas atmosfääris ära(langev täht). Need meteoorid, mis jõuavad aga Maa pinnani, neid nim meteoriitideks. Tuntuim suurim meteoriidikraater on Arizona meteoriidikraater läbimõõduga 1,2km. Eesti tuntum meteoriidikraater on Kaali. Läbimõõt u 100m. Tükk, mis Maani jõudis oli 1000 tonni. Suurim kunagine meteoriidikraater Eestis asub meres, Osmussaare lähedal. Üks viimaseid suurimaid meteoriidi langemisi oli Venemaal aastal 1908, Tunguusi meteoriit. Meteoriite on kolme koostiselt kolme tüüpi: 1. Raua tüüpi. 2. Kivi tüüpi. 3. Raua-kivi tüüpi Kaali. KORDAMINE 1. Mis on astronoomia? 2
Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel 9 METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn
tolmu, mis laotub tema liikumisteel laiali.Kui osa tolmust satub Maa lähedale,mõjub selele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Tulemuseks on meteoor,mis paistab meile valgussähvatusena. Mõned tükid on küllaldaselt suured,et taluda langemist läbi atmosfääri, ning jõuavad meie planeedi pinnale.Need on meteoriidid,mis võivad tekitada Kuu kraatritega küllalt sarnaseid kraatreid. Arizona meteoriidikraater LÕPP ! · http://www.youtube.com/watch?v=sJ6_CDwUE · · Aitäh kuulamast. ·
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Mill...
Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb
teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid. 2
vähe. [3 ] Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Enamik Kuu kraatritest on meteoriitide tekitatud. Pilt 4. Kaali meteoriidikraater. Kokkuvõte Nüüd saime teada, et need sähvatused augustikuu teisel nädalal, pole mitte langevad tähed, vaid kivimiosakeste põlemise jäljed. Tänu sellele referaadile sain ma aru, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoorkehadel. Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet 3. http://et
leiduvate kivimitega. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%). Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes nikkelrauda ja silikaatseid mineraale. Suurim teadaolev meteoriit on Hoba, mis kaalub umbes 60 tonni ja leiti Namiibiast, Aafrikast. Lisaks Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit, mis näitas, et Marsil võib tõesti eksisteerida elu. Veel on märkimisväärne suurim teadaolev meteoriidikraater Vredefort, mis asub Lõuna-Aafrikas. Diameeter on 300 kilomeetrit ja tekkinud ligikaudu 10 kilomeetrisest meteoriidist. Eestis on suurim Kaali kraater, kui selle diameeter on vaid 110 meetrit, võrreldes suurimatega. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi osade materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. 8
mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA
Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku. Salavere küla, mis asub 17km kaugusel Kuressaarest, eeliseks on veel see, et selle kõrval asub Kaali meteoriidikraater, mis on üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte ja seda külastavad suur osa 400 000 turistist, kes aastas Saaremaad külastab. (Saarte hääl, 2014) Turistide pidev läbivool annab sellele piirkonnale tugevamat majanduslikku kindlustunnet. Kaalis asub ka kohalik põhikool. Lisaks asub lähedal maakonna suurim põllumajandusettevõte Kõljala POÜ, mis pakub paljudele kohalikkudele töökohti. (Arengukava, 2011) 1.2. Taristu
atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 12 KOMEEDID
Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks.. Eestis: Neudrund, Kärdla (455 mil), Kaali, Ilumetsa(6000 a), Siumuna( kõige hilisem, 1937) VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused) Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam- vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga)
atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. (6) · KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad
Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi- ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased, atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000 ·Enamik Marsi ja Jupiteri vahel ·Ceres 931 km KOMEEDID Sabatähed. Koosnevad kiiresti liikuvast mõnekilomeetrise läbimõõduga tuumast ja sabast. Liiguvad ellipsikujulistel orbiitidel Tuum mõni km Saba tuhanded km Arv kuni 3 miljonit Meteoorkehad ·Iga päev ca 10 tonni "prügi" ·"Tähesajud" ·Meteoriidid Kaali järv Saaremaal on Euroopa tuntuim meteoriidikraater Mõõtühikud 1 astronoomiline ühik (UA) 150 000 000 km (Maa ja Päikesevaheline kaugus) 1 parsek (pc) 206 265 UA 3*1016 m =3,26 ly 1 valgusaasta (ly) vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga 9,5*1015m 0,306 pc Tähed ja Galaktika Lähim täht -Centauris 4,3 ly Heledaim Siirius Päikesesüsteemi läbimõõt 0,003 ly Linnutee Galaktika läbimõõt 100 000 ly, paksus 2000 ly 1011tähte mass 3*1041kg
6600 aastat. Samasuguse kujuga on ka metsaga kaetud Sügavhaud, mille läbimõõt on väiksem – umbes 50 meetrit valliharjalt mõõdetuna ja kraatri sügavus 4,5 meetrit. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turbapinnast seal moodustund ei ole. Mõlemal kraatril jääb valli kõrgem osa kraatri idapervele, mis viitab meteoriidi langemisele lääne poolt. 3 Joonis 1. Ilumetsa meteoriidikraater – Põrguhaud. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal, kui geoloogid otsisid savileiu kohti tellisetehase jaoks.Esmauurijaks oli akadeemik Artur Luha. Alustatud uuringud katkestas Teine maailmasõda. Uuesti asus kraatreid uurima 1956. aastal Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi geoloog Agu Aaloe. Juba esimeste välitööde tulemuste põhjal järeldati, et sealsed lohud on meteoriitse tekkega. 1964. aastal võeti Põrguhaud ja Sügavhaud riikliku kaitse alla.
vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas. Reljeef vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavormid tekke järgi: Kosmogeensed meteoriidikraater Endrogeensed maa siseenergia mõjul tekkinud (vulkaanid jne) Eksogeensed maa välisjõudude mõjul tekkinud ( lõhed ja murrangud) Liustikud tekivad seal, kus lund sajab rohkem, kui ära sulab Lumepiir pind atmosfääris, kus lumesadu on tasakaalus sulamisega Liustiku teke sajab palju lund, mis avaldab raskust ja tekib sügav sinine jää Liustik lume kokkusurumisel tekkinud jäämass, ei sula suvel ära. Liustikud jagnuevad: mandriliustikud, mäestiku e oruliustikud
need langevad kergestisüttivale esemele. Suurimad meteoorid jõuavad maapinnale sageli kosmilise kiirusega. (4:11) Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas (vt Joonis 19), ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. (7) Joonis 20. Arizona kraater 30
idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
