Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi
Rahvastik on teatud piirkonnas( nt. riik, linn, maakond ) elavad inimesed. Rahvas on mingi maa-ala elanikkond, mis on ühetaoline koostise või tekke poolest ja mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel. Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. 21.Geograafia jagunemine ja mida uurib. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia. Loodugeograafia jaguneb : Füüsiline geograafia, maastikuteadus, pinnaehitus, kliimatoloogia, hüdroloogia, okeanoloogia, biogeograafia, paleogeograafia, mullageograafia. Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia, ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia, transpordigeograafia, kultuurigeograafia, meditsiinigeograafia. Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid. Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared.