Looming kokkuvõte 3/2009 (0)

Tartu T�iskasvanute G� mnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres k�itumisreeglid.Kui oli platsis kas v�i �ks ainus puhkeala paketi ostnud k�lastaja,tuli pererahval olla v�imalikult m�rkamatu-ei mingeid l�ugavaid raadioid v�i muid m�ramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere k�lastaja otsib siit eelk�ige rahu.T�na ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita n�gi tulemas Gerdi kabrioletti t�kkepuu taga ootamas.Auto plaadim�ngijast kaikus klassikaline marsiviis h�lgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei v��raid ega Gunnarit,kellega k�ik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis v� imalus talletada kahanevast suvest endale veel �ks kirgas m�lupilt talvevarudesse. Seltskond kogunes j�e ��rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver ,n�gid toredad v�lja-�hel veel ei olnud vananemism�rke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noormeheks.Kui Brita heitis silmanurgast hindava pilgu pojale,m� tles ta �htlasi Gerdile.Kui mitte Gunnari esipoeg,siis kes teab Silver oleks v�inud minna aia taha!Oma vaatevinklist �igustatult oli Gert poisip�lves vihanud isa uut noort naist,kes oli temast endast vaid kolm aasat vanem.Ometi tuli tal palju aastaid hiljem suurmeelselt appi,kui Silver kasvas oma vanematel �le pea ja poolvenna elu oli t� iesti kiiva kiskunud.J�e kohale sugenenud vaikuse l�i korrapealt appi Luciano Pavarotti.V�gevad reegisntrid p��steti valla.Gert oli teinud parima valiku!Brita liigutas aeglaselt k�si ning jalga.M�nikord ujus ta Gunnari poegadega v�idu,kuid t�nane muusika domineeris nii j�uliselt,et k�ik muu j�i k�rvaliseks. Lk 311 �hel p�eval tuli Silver koos imeliku t�tarlapsega,kel veider nimi Ginny .Tutvustamine k�is kummaliselt-t�druk v�ttis laia ogalise rihamaga kella randmelt ja n�itas Britale peidus olnud tatoveeringut-Ginny.Brita s�endanud k� sida ,kas see ongi ristinimi.V�ib olla poleks t�druk arugi saanud,mida t�hendab vanamoodne s�na-ristinimi!T�druk kandis paksu tallaga,varvastest p�lvedeni n��ritavaid saapaid,mille k�ngitsemine paistis nii t��mahukas,et tekkis kahtlus ,kas neid �ra v�etaksegi.Brita �llatuseks ei lahkunud Ginny p�rast l�unas��ki.Nad sulgusid Silveri tuppa .Tund kadus tunni j�rel,kuni p�evast sai �hta.Gunnar oli Eestist �ra ja Brita pidi langetama otsuseid � ksinda .Kui � htused uudised olid televiisorist maha loetud l�ks Brita en.esekindlal sammul ja ust p�rani lahti l��es Silveri tuppa. Neiukesel oleks aeg koju minna!teatas Brita rangelt Ginny j��b siia,vingatas Silver v��ra h�� lega . Ja veel Ginny on ehk nii lahke ning j�tab mulle oma telefoninumbri! Ega plika viivitanudki.Esikulaual kirjutas ta paberit�kile tolle tundmatu Esmeralda numbri.Brita astus pojale nina alla ja pahandas Sul vedas,et mina ainult kodus olin! Sellega n��klemine p��rduski.Tol � htul ema ja poeg v�ltisid teineteist ja vist oli see esimene kord,kui Brita loobus kallile j�grlasele head ��d soovimast.Et lugu kohe ja kindla peale l� petada ,otsustas ta helistada juba j�rgmisel p�eval salap�rasele Esmerandale,et too paneks oma �lek�te l�inud plikale aru p�he. Lk 312-313 J�rgmisel p�eval istus Brita �hes vaikses kohvikus ja ootas Ginny ema ilmumist.H�mmastav,Brita tundis seda naist,kes reipal sammul tema lauale l�henes.Aastate v�ltel Helsingisse ostureisidele s�ites oli ta toda meela ilmega v�ikesekasvulist br�netti n�inud laevas mitmes rollis. Me oleme n�gupidi tuttavad,tundis Esmeralda heameelt . Lk 314 Millega see minu plika on hakkama saanud?Brita ei teadnud ,kuidas vastata nii sirgjooneliselt esitatud k�simusele. Tulest ,veest ja vasktorudest l�bi k�inud Esmeralda oli skandaaliv� imeline naisterahvas ,selles polnud mingit kahtlust.Brita pidi olema ettevaatlik.Ta r��pas m�tlikuna kohvi.Kui ta pilgu t�stis,naeratas Esmeralda talle s�bralikult.Uksest v�ljunud ja head aega soovinud,ruttas Brita eemale. J�llen�gemiseni!h��dis Esmeralda talle j� rele . Lk 315-316
�lej�rgmisel p�eval s� itis Brita kesklinna pargist m��da-seal polnud varakevadisel ajal midagi vaatata peale raagus puude varjumustri jalutusradadel,mille veeres seisid pingid .Ometi sundis mingi seletamatu asjaolu Britat heitma mitu korda pilku pargile.L�ppkokkuv�ttes tegi Brita pargile viis ringi peale.Polnud mingit kahtlust,�hel pingil istusid kaelakuti Silver ja Ginny.M�lemad n�gid v�lja nagu paadunud pasatskid.Britat �llatas,et Silver oli tema teadmata ostnud endale jubedad salariided.Brita s�itis pargist eemale ja parkis auto �hes k� rval t�navas.Ta tegi pattu,mida Gunnar ei sallinud silmaotsaski-s��tas sigareti.Brita rahunes.� nneks ei viibinud Gunnar parasjagu v�lismaal,�htul on v� imalik arutada asjade seisu.Brita keeras otsa ringi ja s�itis kodu poole.P�rast � htus ��ki,kui taldrikud tassid olid paigutatud n�udepesumasinasse ja rahu majas ,�tles Brita mehele m��daminnes,et on vaja oluline probleem lahendada. Kas tegi autoga avarii?k�sis Gunnar Lugu t�sisem.Plekim�lkimisega ei hakkas ma sind t��tama. Lk 318-319 Gunnar kergitas kulme.Brita esitas �levaate Silveri-Ginny loost .Ta p��dis olla v�imalikult neutraalne ega lisanud oma s�nadele emotsioone.Varem polnud Brita Gunnarit nii raevuna n�inud.Polnud kahtlust,et tal t�si taga.Gunnar vajus m�ttesse,Brita tardus diivaninurka-loomulikult tundis ta ennast s��dlasena.M� elda vaid ta polnud,ta polnud saanud jagu mingist r�mpsplikast Ginnyst!Nagu polekski ta nooremas keskeas eluj �uline naine,vaid mingi h�dine mutike,kes ei jaga maad ega ilma ja keda noored vaatavad k�rgi p�lastusega.�kitselt l�i Gunnar rusikaga vastu lauda ja kuulutas: Gert peab appi tulema ! Gert v�ttis t��lt kuuks ajaks puhkust.Tema osavalt s�nastatud helistamise peale tormas Silver koju.Gunnar,Gert ja Brita pahareti vastu ja nii-� elda arreteerisid ta. Poisi telefon konfiskeeriti,korteri elektrikilbist l�litati v�lja vool tema toa seinakontaktides.Ilma Gerdita polnud Silveril �igust sammugi astuda Gunnar k�lastas Silveri kooli direktorit ja v�ttis poja paberid v�lja.Selsamal p�eval v�isas Gunnar teist eliitkooli ja tegi sealsesse �ppe-ja arengufondile kopsaka annetuse .P�rast seda ei keelanud kooli juhtkond Silverit �pilaste nimekirjast l�litamast.J�rgmisel p�eval andis Ginny all v�liukse juures kella.Brita h�iskas plika p�rimise peale,et Silver siirdus v�lismaale elama. Lk 320-322 Teksti autor:Aimee Beekman Sisukokkuv�te:Brita oli l�puks Silveriga rahul,et ta enam Ginnyga l�bi ei k�inud ja ka Gunnar oli l�puks oma pojaga rahul.Gert oli l�pptulemusena Silvergiga p�ri peale seda pikkaajalisi �pinguid.Silver sa oma elujoonele tagasi,ja j�tkas oma elu � ppides Gerdi j�lgedes arsriks.Brita ja Gunnar tulid v�itjateks,v�ideldes Silveriga tema rasket elu Ginnyga aega viites . J��aeg Noore m�nni tihedalt kasvavate okste vahel ikka k�rgemale ronides tiris j�nesenahkses kasukajupatsis plika lumised labakud k�est,sikutas need hammastega �le s�rmede ning lasi suust alla pudeneda.Kuigi pimeduse saabudes kiskus �hk j�iseks,ei olnud tal aega seda m�rgata ning ta oleks ka oma kohmakad,rautatud ninadega suusasaapad jalgade otsast �ra l�kanud,kuid saapan�� ride lahtit�mbamiseks ei antud talle aega ega v�imalust,sest altpoolt tulija vihane raputus pani kogu puu aeg-ajalt � leni vappuma.Selle �le,et teised kelgutajad,kes v��raste poiste tulles �leval m�enukil olid seisnud,teda �ra ootama kiirelt p�genesid,ei olnud Mannul aega imestada,ta oleks ise ka ju minema jooksnud,kui see vaid v�imalik oleks olnud,sest k�ik �mbruskonna lapsed teadsid,et p�rast vene ja eesti poiste vahelisi suuri kambakaid,millest kummalgi poolel oma viisk� mmend poissi osa v�ttis,oli karj��rin�lval kelgutamine hoopis p�nevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis s�jav�ebarakkides elavatele poistele ette j�id ja �igeks kaklemiseks veel m��tu v�lja ei andnud,olid kelgud �ra l�hutud.V��rad poisid r��kisid omavahel,h�iklesid l�busa enesekindlusega ja �ks puu all seisjatest naeris ning seda pilkenaeru kuuldes unustas Mannu linna poolt pika valgusjutina l�heneva elektrirongi ja kummardus alla vaatama.Ta ei liigutanud ennast,ei teinud �htki h��lt ja ehk seet�ttu tabaski ta l�puks �lesronijat,kes end oksale vinnas,saapaga p�he.Karvam�ts k�ll pehmendas hoopi,kuid ootamatusest kaotas poiss siiski tasakaalu,k�te haare l�tvus ja ronija r��gatas valust. Lk 351-352 Mannu ootas,et veel kolmas poiss puu otsa ronib,n�is vene poistel selleks korraks ronimisisu otsas olevat.Oma allaj��mist just nagu juba kisaga innustades vastu m�nnit�ve ning k�kitasid siis l�puks m�eveerule ootama. Sergei otsis v�lja isa tagant varastatud suitsud ja kiiresti langevas pimeduses l�id h��gavale punased t�pikesed.Linna poolt l�henes juba uus rong ,ja kui see s�itu aeglustades m��dus,n�gi puu otsas k�ssitav t�druk vagunites olijaid.Kaugelt v�ikestena,nagu nukkudena paistvad inimesed olid jaama l�henedes istekohtadelt p�sti t�usnud ja liikusid l�bi heledalt valgustatud vaguni kahele poole,l�kanduste suunas.Mannule tundus,et n�eb ka �ht oma venda,eristab ta tumedat,ilma m�tsita pead ja �ksisilmi aknatagust pimedust vahtivat n�gu,ning pidigi juba peaaegu karjuma -mina olen siin!-,aga siis tuli talle meelde,et rongis on mustavast aknast vahtides n�ha ainult rongi sisemust,mitte aga seda,mis on v�ljas,ning sellele m�eldes oli Mannul j�rjest raskem liikumatult ladvas rippuda. Lk 353 L�petage!Kas teil h�bi ei ole!Keegi marju korjata ei viitsi,aga talvel moosi l�mimas olete k�ik.... kuulis Mannu l�bi tuulevihina tuttavat h��lt,siis aga s��stis rongi v�ljumise vile k�lma s�hvakana l�bi ta pea ning ta n�gi ringi vaadates,et nii kelgum�gi kui ka karjaj��rip�hja puudealune on vaikne ja t�hi.Poisid olid kas �ra l�inud v�i siis peitnud end sinna,kuhu ei ulatanud kiirelt saabuva talve�� sinerdav valgus,ja kuigi plika oli �sna kindel,et nad teda ikka veel j�lgivad,ronis ta puu otsast alla ning hakkas katkist kelku enda j�rel lohistades koju minema.Paar korda vaatas ta selja taha,v�psatas juba samme kuuldes,aga ta ei pannud jooksu,v� hemalt mitte enne,kui keeras oma kodut�navale. Lk 354 Teksti autor: Eeva Park Sisukokkuv�te:Hea lugu kellegi lapsep �lvest,kes r��kis oma talver��mudest ja poistest,kellega ta m�ngis. Tuhat ja kaks ��d Ma unustasin karjatada,kuigi v�ib-olla siiski karjatasin,r��gatasin looma kombel kurgu p� hjast ,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem n�is,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad p�rani meest,kelle siluett vast esimest n�rka hommikuvalgust �llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus ,et mind k�ik hirmsasti naerma ajas,ja ma p��dsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis k�ik mu � mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seep �rast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja ,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingu��rele, seisis seal mingi m��tmatu ajahetke,p��ras l�puks pead,just nagu tajuks ta kellegi vaatamist,just nagu oodanukski ta,et keegi ikka vaatab,sest mina n�gin otsekui kusagilt tuttavat profiili,sel ajal kui mehe parem k�si tegi midagi,mis mind veelgi rohkem kohustas kui seismine seal ��rel:tumedast varrukast valgena v�ljaulatuv k�si joonistas t�iesti �ratuntava-otsaesist,rinda ja m�lemaid �lgu punkteeriva ristim�rgi,ja seej �rel ta lihsalt kadus. Lk 355 Ma olin lootnud,et minu lahkumist n�hes Argo lollitegemistuju �le l�heb,aga laevatekile viivat ust avades olin ma ikka �ksi ja seep �rast polnudki sellel,mis j�rgnes,l�puks �htki teist tunnistajat peale minu.Libetast trepist alla tagasi komberdades n�gin ma,et keegi k�ll passib selle ukse k�rval,kust ma enne laevatekile olin astunud ,aga mul ei olnud aega uurida,kes see on,sest ma rebisin ukse hooga lahti ning astusin �le keha l�disedes tagasi helevalgesse laevakoridori. Lk 356 Kas te j� tate selle laeva seisma ja l�hete teda otsima ?k�sisin ma mehelt,kes oli ilmselt laeva kapten,sest ta oli nii kuradi t�htis,et tema asemel vastas mulle hoopis keegi teine,v�ikem vend,kes siis kukkus pikalt ja laialt seletama ,kuidas nad k�igepealt mu teate t�elevatavust kontrollivad,kuidas nad p��avad selgusele j�uda,kes see h�ppaja reisjate nimekirja alusel v�iks olla,ja r��kis siis,et laeva kinnipidamisest ei ole nagunii mingit kasu,sest p��stepaadi vettelaskimne sellistes ilmastikuoludes ei tule k�ne allagi ja ega helikoptergi ��pimeduses kedagi merest �les ei leiaks,aga nad saadavad kohe teate k�ikidele teistele laevadele. Lk 357 Kaks heledas mundris meest astusid kohe l�hemale ja juhatasid mind kaptenisillalt minema,k�skides n�idata,kus t�pselt oletatav inisident-nii nad just �tlesidki-aset on leidnud.Ma ponisesin vastuseks,et nad on k�ik t�itsa lollakad,kui arvavad ,et ma selliste v�ljam�eldistega oma aega raiskaksin,ja siis me l�ksimegi kolmekesi juba infolauast m��da,seal passiv kr�busk ajas end �lemuste m��dudes �revalt jalule,purjupurjus reisjad, koridoris l�llav kamp ,l�kati teelt eest,kuni me l�puks seismise v�ljas,n�gu torkivas k�lmas tuules ja ma n�itasin,korraga ebakindlust tundes,seda ust,kust ma olin v�ljunud,ning parrast ,mille ��rel h�ppeks valmistuv mees risti ette oli l��nud. Lk 358 Nad vihsastasid,m�lemad,kuid seekord olin mina see,kes kannal ringi keeras ja minema marsiss.Neil oli mu telefoninumber ning k�ik muud andmed,pealegi polnud laevast enne sadamasse j� udmist v�imalik ju kusagile kaduda,ning seep�rast lasid nad mul teiste juurde tagasi minna ja ma avastasin,et pidum�ll polnud veel oma haripunkti �letanudki,et rahvas tantsis nagu p��rane,kogu meie seltskond rahmeldas r�tmiliselt v�rve vahetavas valguses ja Argo,kes kunagi � igel ajal pidama ei saa,galooois �he j�rjekordse ohvriga tangosakke tehes �le p�randa. Lk 359 Teksti autor:Eeva park Sisukokkuv�te:Lugu arvatavasti meremehest,kellel oli meeles midagi reisist. Eesti keel Ervin istus laua taga ning soteeris n�rviliselt hunnikut helesinisele paberile kirjutatud kirju.Tema hall kortsunud �likond andis tunnistust,et selles v�is olla magatud v�i v�hemalt polnud need riided juba v�ga pikka aega puu peal rippunud, lips oli seotud l�dvalt ja lohakalt.�mmargused traatraamidega prillid s�rasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid,tuhatoosi ja mitut t�hja konjakipokaali.Ervin t�stis �he neist m�tlikult �les ja uuris seda m�nda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja v�ib-olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar p�eva p�rast ilmumist OCR-itud fotod �leval.Ta vaatas aknast v�lja ja m�tles,et mis saaks,kui neilt t�epoolest rahastus �ra v�etaks.Ilmselt ainult �hvardavad-t�en�oliselt t�hendaks see eelk�ige tema kui peatoimetaja v�ljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergek�eliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis t�naseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmk�mmend lugu.Neil on peaaegu romaanid .�lej��nu ei kvalifitseeru.Ja nende hulgas,mis formaalselt kvalifitseeruvad,on enamik samuti pask . M�lemad t�drukud t�stsid pea ning Lidia �tles t�sise h��le ja piduliku ilmega:K�ik,kes praegu veel eesti keeles kirjutavad,on alaarenenud. Peeter noogutas l�bustatult.Ma ei saa aru,miks me peame �ldse kirjandusest eraldi �levaateid kirjutama.Kogu keelekood on ju xxl sajandi alguse tasemel,sellega pole suurt midagi peale hakata. Lk 370-371 Lauanurgale ilmus h�bedane kandik ja sellel pakk v�rvilisi �mbrikke,mis olid ilusasti paelaga kinni seotud,k�ige peale oli kollasele sedelikesele kena k�ekirjaga kirjutatud Vikerkaar.Selle kohale kujutus korraks vaeset kelluke ja andis mahedal toonil m�rku uue meili saabumisest.Ervin m�hatas,t�mbas v�rviliste �mbrike paki enda ette ning viskas juba pealtn�ha ilmsed sp�mmikirjad minema.Teda h�mmastas alati,et filtrid ei suutnud ikka veel nii lihsaid asju kinni p��da.�mbrikke lahti tehes libistas ta hooletult esimesest ridadest pilgu �le ning viskas veel paar reklaami ja n�htavasti vaimuhaigete koostatud kirja minema. Lk 372 Lidia raputas pead ja s�venes n��d juba vaikselt ajakirja lugemisse.Peeter kiigatas �le tema �la.Huvitav millist keelepaketti ta kasutab? Peaks uurima .Tegelikult on need varbavaralised �sna kobedad ning sinna saab ka ise juurde kirjutada-n�iteks v�ru keelest ja mujalt.Sissejuhatava m�rkuse p�hjal arvan,et ilmselt nii see ongi.Keeleinstituudi oma on ikkagi liiga puritaanlik.Ma ei usu,et nad selle on ostnud. Peeter neelas suure lonksu veini ja hakkas hajameelselt laual paberid lappama.Kiire otsing ei andnud selle kohta suurt midagi,kuid ta ei osanud ka t�pselt oletada,milliste m�rks� nade abil v�iks selle seaduse �les leida.Peeter t�stis vaigistavalt k�e ja libistas pilgu kiiresti �le selge ja korraliku k�ekirjaga vormistatud teate.Paistab,et Bobi algatus on populaarseks ostnud.Siin kirjutavad Hiina keskkonnakaitseministeeriumi ametlikud,et planeerivad teha loodusluuletuste kirjutamise ametnike vastuv�tmisel kohustuslikuks .Ja � heks soovitavaks keeleks planeeritakse just eesti keelt. Lk 373-374 Igasuguse keele omadamine oli tehniliselt arenenud riikides nii lihsaks tehtud,et keel muutus vabalt valitavaks identiteediks ja t��riistaks.Kuna eesti keeles puudusid vastavaks poliitiliseks ja tehnoloogiliseks asjaajamiseks sobivad terminid ja s�nad,ei olnud seda mingit m�tet t�� ajal kasutada-Keeleinstituut aga keeldus kangekaeselt uusi s�nu standardpaketti lisamast.Nii eelistatigi igap�evasel asjaajamisel vanu ja �raproovituid keeli-inglise,kreeka,prantsuse keelt.Ladina keelne taaselustamise liikumine oli �sna tugev,aga kuna vahepeasetel aegadel oli ka selle arendamine unarusse j��nud,siis leidis ausooniline k�nepruuk rakendust peamiselt ajaloolaste ja rollim�ngurite hulgas. Viimased kippusid muidugi seda maagiliste raamatute efeesilise keelega rikastama,mis tekitas paksu pahandust klassikalise ladina keele haldjate hulgas.Ka h��lduse osas ei j�utud mitte kuidagi kokkuleppele. Lk 375 Teksti autor: Meelis Friedenthal Sisukokkuv�te:R��kides meie kauni keele kasutamisest noortevaldkonnas, ei saa m��da vaadata t��st, mida tehakse Euroopa Liidu institutsioonides. Eesti keelele Euroopa Liidu ametliku keele staatuse andmine on peaaegu sama suur saavutus kui Euroopa Liiduga liitumine. On tore, et Br�sselis t��tavad muude euroametnike k�rval ka t�lgid, kelle � lesandeks on t�htsamad dokumendid eesti keelde t�lkida, kuid t�lkimisel on m�te ainult siis, kui t� lgitud teksti on p�rast v�imalik kasutada. Lumme vajunud majas V�ljav�te p�rineb minu 1989.aasta jaanuaris Ilmar Talve 70.s� nnip �eva puhul Raadio Vaba Euroopa kaudu eetrisse l�inud kolmeosalisest raadioteksist,mis loeti ette varjunime all Toomas Rand.Seda �levaadet Talve loomingust ei v�tnud ma kriitikakogumikesse Vabal h��lel (1997) ja Tulgu uus taevas (1999),sest tahtsin raadioteksti enne tr�kis avaldamist t�iendada ja vormida t�isvereliseks esseeks kahe mu eesti kirjanduse lemmikromaani-Maja lumes ja Juhansoni reisid autori loomingust.See aga j�i tegemata ja raadiok�sikiri laagerdus l�pmata artiklite kaustas kaksk�mmend aastat. Lk 382 Romaani otsene s�ndmustik algab pool aastat p�rast kaitses�ja l�ppu,septembris 1940.S�dmuste k�iku j�lgitakse �he v� ikese kortermaja elanike silmade l�bi.Samm samm- sammult haarab riigis v�imu profasistliku Rahvafondi juhtkond,kes s�lmib vastastikuse abistamise lepingu Teutooniga.Pakti alusel saabuvad neile lubadud baasidesse Teutoonia v�e�ksused.V�ikeriik on n��d praktiliselt Teutoonia valduses,kuigi s�ilitab vormilise iseseisvuse.See v�ikeriik,nii kutsub autor seda maad,s�jaeelne Eesti Vabariik,kus m�ned olulised asjad on l�inud ja l�hevad teisiti,kui s�ndis ajaloos.Raamatu alguses kolib �hte katusekambrisse Viigandi �epoeg Paul Kari 21-22-aastane vaikne.talvise kaitses�ja l�bi teinud noormees,kellest koorub romaani mitmeski m�ttes t�htsaim tegelane.Teda v�iks kutsuda autori esindajaks lumises majas.Kari,kes peab p�evikut,eelistab olla k�rvalvaataja,ta j�lgib,aga ei taha sekkuda.Seejuures ei ole ta �ksk�ikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas �hvardavatele s�ndmustele reageerida.Selline situatsioon kirjandusteoses ei pruugi l�htuda Sartre i filosoofiast,v�iks isegi �telda,et inimesele on niisuguse valiku ees seisimine igivana v�ljakutse.Juba �sna raamatu algul paneb Kari oma p�evikus kirja nii absurdi kui t�lgastuse.Pidagem silmas,et Kari n�ib olevat autorile tegelastest k�ige l�hedasem:Maailmal polnud mingit m�tet,k�ik oli sisemiste �hendusteta ja absurdne.V�is tunda ainult pikkamisi kasvavat t�lgastust.See sissekanne p�evikusse k�lmab nagu m�ne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus.Linnuste arvas ,et eksistentsaialism,�kspuha,kas Camus v�i Starte i varjandis,m�ngib romaani Maja lumes poliitilise ja filosoofilise ideestiku m�jurina kui �ldse m�rkimisv��rset,siis kindlasti tagasihoidlikumat rolli kui Rootsi s�ndikalistide ajaleht Arbetaren,mille s�ndikalistlikust ja f�deralistlikust m�ttemaailmast ning lehes kirjutavate ideoloogide,n�iteks Helmut R�digeri ja Henri Brugmansi raamatutest Talve ideid ning teadmisi ammutas.Jutt kaldus Stockholmis tegutsenud radikalldemokraatidele ja f�deralistidele,kelle seal meil oli �hiseid tuttavaid ja s�pru.Mulle j�i mulje,et Talve p��dis end oma varasemast radikaaldemokraatide-f�deralistide s�pruskonnast veidi distantseerida.Oli ta ju aastatega muutunud konservatiivemaks.Talve v�itis,et pole kuulnud Radikaaldemokraatlikku Konndisse,sest ta oli sel ajal Vabariiklaste klubi liige. Lk 385-387 On t�helepanuv��rne,isegi erakordne,et kaks romaani k�ige �getamat vastupanu-meest,J�ri Margat ja Peeter Kango,on m�lemad kunstnikud .Margati suvemajas asub p�randaalune tr�kikoda ja ta ise saab hakkama ��rmist julgust-ja viha-n�udva teoga:ta laseb maha diktatuuri politsei�lema kapten Pessi.Hiljem langeb Margat Kopli sadamatehastes streikijate ja politsei vahel puhkenud lahingus.Ta s�bra Kongo isik j��b raamatus m� neti m�stiliseks.Kongo jutlustab koonduslaagri barakinaril lamades Karile kuus � htut j�rjest oma poliitfilosoofiat nagu vabaduse evangeeliumi.Romaani l�pp pakatab energiast.On 1941.aasta kevad.Kari,kes �ritas mitte sekkuda,on ikkagi vastupanuliikumise abistajana vangistatud.Koonduslaagris kohtab ta Kongot,kes �htuti peab Karile tuliseid jutlusi vabadusest ja vastutusest,vastupanu ja otsese aktsiooni vajalikkusest .Ilmar Talve l�heb m��da sama mereteed Soome kaks ja pool aastat hiljem.Aasta p�rast tuleb ta koos teiste soomepoistega tagasi,isamaa kaitsele.Ja lahkub uuesti maapagulusse.Ka tema v�ib olla rahul.Ta on v�idelnud Rajaj�el ja Viiburi all ning tulnud tagasi isamaad kaitsma,uurinud teadust,kirjutanud romaane,kaasa arvutatud lumme vajuva maja kroonika.Ka tema on teinud oma osa.Rohkem kui oma osa. Lk 388-390 Teksti autor:Hellar Grabbi Sisukokkuv�te:K�lastades 1960.�1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist kammitsemata k�rvaltvaataja pilgu l�bi pildi mitte � ksnes kodumaa tollasest kultuurielust, vaid ka olmest, ning on s�ilitanud oma informatiivse v�� rtuse t�nap� evani . Kolonel Herbert Grabbi pojana on Grabbile olnud ise� ranis s� damel � hedane XX sajandi arvukatel s�jatandritel v�idelnud eestlaste teema. Omaette alajaotus on p�hendatud eesti �li�pilasorganisatsioonide, eriti korporatsioon �Rotalia� ajaloole ja k�ek�igule nii Eestis kui v�� rsil . Eesti luule 2008 Luule�levaate tegemine on hea diplomaatiaharjutus,mis arendab kannatilkku meelt ja � petab m�istma ligimest .T�lkeluule,mis on v� rske vere tooja,on mulle k�ll s�damel�hedane,ent j��b samutiv�lja,sest ega ta l�puks eesti luulet 2008 eriti peegelda .�tlen ainult,et oli hea aasta,eelk�ige t�nu sellele,et Hendrik Lindepuu t�lkes ilmusid kahe suure poolaka kogud :Zbigniew Herberti �levaatlik,m�ttem�nguline ja-tihe Valitud luuletusi ning nobelisti Wislawa Szymborska kolm korda �hem,justkui miniessedes luuletusi sisaldav Oma aja lapsed.K�igepealt kasutan oma luule�levaataja positsiooni selleks,et kirjutada isiklikest favoriitidest kahes kategoorias:�ldse k�ige enam meeldinud kogu parim deb��t.�ks iseloomulikult p�ikseline ja huumorimeelne katse keelt ja taju vastavusse viia on n�iteks kirjapilt p�ikene koos t�demusega,et poeet on proovi v�tnud selt heledast heled�m�lt. Lk 391-392 Anal��tline l� henemine paistab �igupoolest ka s�rrealistlikumatest visoonidest,n�iteks proosapalas luuletaja kallitest k��ridest,mis tal Narita lennujaamas k�stakse kotist v�lja v�tta ja mis saavad siis nii tapariistaks kui ka justkui metafoorseteks k��rideks.Kalju Kruusa toon on,nagu � eldud ,v�ga inimlik ja soe.Ta kirjutab olenditest ja asjadest t� elise kaasaelamisega,nii et need ilmuvad ta luules ikkakuidagi elusate ja tegelikena,mitte lihsalt keeleobjektidena.Edaspidi moodustan meelevaldseid kogumeid temaatika ,hoiaku ja v� tete j�rgi:tinglik see jaotus ju on,aga liigendab kuidagi pilti.Alustan nende luuletajatega,kes kritiseerivad siinset ja praegust,ja teevad seda t�siselt,tingimata,et tahaksin sotsiaalselt luulet a priori rohkem v��rtustada kui n�iteks sisekaemust,keelem�ngu v�i impressionismi. Lk 393-394 H�dad siin ja praegu �hiskonnakriitika rohkus on iseenesest hea m�rk.See n�itab,et me �hiskond polegi k�ige hirmsam ja konformistlikum.Viimastel aastatel on sotsiaalsest luulest saanud lausa �ks meinistriimne,nii et ostuhulluses inimene pole luules enam suurt haruldasem tegelane kui n�iteks kildudeks purunenud hing.J�rgen Rooste on eesti �hiskonnakriitikutest k�ige hoogsam,vision��rlikum ja s�damlikum.Viimase all m�tlen ma teatavat empaatiav� imet ,mida Roostel n�ib jaguvat ka kritiseeritava objekti suhtes.S�gisel ilmus Roostel veel �ks luulekogu , 21 sajandi armastusluule .Ma ei taha kujunduste eritlemiste peale ruumi raisata,ent siin haakus see teemaga erakordselt h�sti ning andis raamatule hoopis uue m��tme.Kui Rooste luuletuses asjad ja inimesed ka m�danevad,on ta toon siiksi otsiv ja lootev ning apokal�ptilusus on neis tekstides pigem naljakas.Traditsiooniliselt k�sitletakse trag ��diana teoseid,kus suured ja �iglased j��vad s��di,kom��diana aga neid,kus s��dlased ikkagi l�puks lunastuse leiavad.Kui eesti sotsiaalse luule dominantideks on harilikult tarbimine ja meedia,siis fs v�tab teemaks eelk�ige h�vede jaotumise �hiskonnas. Lk 395-396 Mats Traat � tleb oma sel sajandil juba kaheksandas luulekogus Soe �htu meie albile ja allak�inud ajale halvasti.Ta teeb seda sageli klassikalistes v�rsivormides,kasutab inversiooniohtrat s�naj�rg,kaksiks�nu ja liitriimne,saavutades sellega � pris kummalise tulemuse.M�nes intensiivsemas tekstis v�ib aimata Rooste epigooni:ja r��kivaid masinad teevad meie n�dalatest koopiad ,aga vunki j��bi ikkagi v�heks.Paistab,et Piik on autor,kel l�heb veel aega,et t��tada v�lja isikup�rane maailman�gemine ja keelekasutus,mis t�staksid just selle luuletaime teiste taustal esile.Praegu tundub,et k�ige ehedamalt tuleb ta v�lja armastusest ja meheksolemise kannatusest kirjutamine. Lk 397-398 Kirgastumisega h�dade vastu Eestis on ka mitmeid luuletajaid,kes pakuvad sootsumi ja �ldse elu h�dadega toimetulekuks teatavat kirgastavat eneseleidmisteed.Mathural ilmus eelmisel aastal lausa kaks luuleraamatut Inimene on rohi algab lihsustava dualistliku sotsiaalkriitigaga.� ldiselt ei paista sotsiaalne kriitika Mathurale v�ga istuvat,tihti tekib-nagu n�iteks ka Piigi puhul-mulje kohusetundlikust eetiliste t�dede kordamisest. Nentijad Tinglikult v�iksid need olla luuletajad,kes pigem sedastavad asjade seisu maailmas ja p��avad end v�lisega kuidagi lepidada-ilma et selles p��des maailmaga toime tulla domineeriks teravam sotsiaalne kriitika v�i hinge�ratuslikkus.Andres Langemetsa vaimuka pealkirjaga Vooder sisaldab lihsas keels,tihti jutustava kulgemisega luulet,kus p�hiteemaks on resignatsioon,heitlemast loobunud inimese lugu,ka omamoodi v�ike tragikom��dia.J�ri Talveti Silmad peksavad une seisu on globaliseernunud maailma haritlase melanhoolne luule,kus viiteid ,kirjeldusi ja nimesi on kohati ehk veidi rohkem kui algup�raseid m�tte-v�i kujundileide.K�tlin K�tlini teine luulekogu �ks pole �htegi sisaldab stiililt �sna mitmesuguseid tekste .T�lkijad-poeedid K�tlin ja Talvet sobivad rahulikku euroopa default i:nad on loovad vaikselt ja viisakalt,toovad tekstidesse m�rke kirjandusloost ega paiska maailma oma s�numitega tasakaalust v�lja. Lk 398-401 M�ng ja nali:s�rr, nihe ;r�mekoomika Nalja-ja m�nguv�ttelise luulega eelmine aasta kitsi ei olnud.Ent ilmutasid s�rrealistid,absurdistid,keele-ja vormim�ngjad,r�mekoomikud.Paistab,et teatavast nihilistlikust koomikast hakkab tasapisi saama �ks uusi meinstriime.Peab t�dema,et m�ng ja naljategemine on endiselt meeste ala;on oletatud mitmeid sotsiaalps�hholoogilisi p�hjusi,miks see nii on,aga mina tahaksin �elda:naised,�rgakem!Meelis Oidsalu Koertep�ud arendab m��dukalt s�rreaalseid pilte maaelust.Traktoritest,sigadest ja muust ruraalsest materjalist kujutuspiltides otsib Oidsalugi analoogiaid keele,taju ja argielu tasandite vahel,mis teinekord kenasti �nnestub.Marko Kompus n�itab end Surnud kuldnokkade m�rgades esmasp�evades taas vahutava tekstimasinana,kes paiskab andekalt nihkes kujundeid ja lausungeid v�lja m��da horisontaali ega loo nende vahels�gavamaid seoseid .Pean tunnistama,et Kopmust lugedes m�tlen ma sageli,kui paljud luuletajad saaksid sealt ressursse ammutada,kogu aeda kihisevat latentust �ra kasutada.Kaupo Meieli Eesti elulood on hea kingitus,mida kambakesi lugeda.Meiel m�ngib k�ibefraaside ja s� nadega teraselt ja lustakalt nagu koolipoiss,kes on avastanud keele eri tasandidja mitmet�henduslikkuse. Lk 402-403 Hando Runneli Armukahi sisaldab l�hikesi,suuremalt jaolt neljarealisi rahva-ja lorilaulilikke armusalme.Eks see ole maitsek�simus,kas lori poole kippuv rahvalaullikkus istub v�i mitte. Gregor Elmi deb��tkogu Varastatud jalaj�lg on kohati s��dimatult naljakas nagu vintis naksitralli j�misemine.Siiski vajub suur osa tekste h�redaks lobaks,tegu on �sna juhuslike kopsatuste luulega.Esa Tariku Kompuutertomograafilise madalatiheda mana k�rgtenoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogia on viril v��ras� naline keelem�ngujaburdus,kus ehk m�ni � ksik fraasileid ju esineb,ent m�te tuterdab niisama ringi. Lk 404-405 Loitsiv laul,punkrock ja iluluule Eks laul ole luule eelk�ija ja eesti luuletajadki tahavad laulda,l�henedes laulule tihti julge igamehe�igusega,koolitust ja viisipidamistki trotsides.�ks mu mitteluuletajast s�ber vastas k�simusele,miks inimesed luulet kirjutavad,�sna aristotellikult:Nad loevad seda,ja see on nii ilus,et tahaks ise ka.K�llap see on p�hjus,miks �ha kirjutatakse metaf��silist luulet igavikust,t�hevalgusest,kiviks k�lmunud s�dameist. Krista Ojasaare Unemuusika on �igupoolest rohkem k�ll impressionistiluule:siin on v�gagi dekoratiivselt piltle,millest teinekord paistab orientaalse lihtsuse taotlus .Elo- Mall Toometi Nagu ei kusagil mujal kannab m�rki roheline tr�kis ja seda illustreerivad autori portreefotod.Poetess uurib endaksolemist ja arutleb surma, igaviku ja t�hjuse �le k�ll �pris �ldluulelises,ent s�mpaatselt lihtsas keeles,nagu veri ,��,kuu,k�lm jne.Joanna Ellmanni deb��t Liivaterade lend pakub sisekaemuse ja s�mbolistliku impressionismi sulamit.Siin t�mban ma piiri,sest muidu v�iks jada l�pmatult j�tkuda.Praegu,kui ma seda �levaadet l�petan,k�ib Kirjanike Liidu listis �rev arutelu,kuidas koostada p��rdumist eesti keele ja kirjanduse tundide v�hendamise eeln�u t�ttu.Aga p�ris loodusn �htust ta vist siiski pole,teda tuleb ikka kaitsta ja toita ka,et ta tugev oleks.Toita uute teadmistega. Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuv�te:Tegelikult on see �pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle isiklikult ei meeldi t�kk-t�kk aega tegelda ainult �he raamatuga. Minu jaoks on raamatuid palju - ja nad k�ik hakkavad t��le korraga. Pidin r��kima �hes loengus sellest, kuidas ma luuletusi loen . See on h�biv��rne k�itumine, ma arvan, et iga normaalne luuletaja ei tahaks endale sellist lugejat. Korraga on lahti kolm erineva autori luulekogu-luuletegu ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi �hendab. Vahel see on ka nii� lisaks eesti keelele v�ib �hendada kuskil minu n�rviv��tides asuv m�te, mis saab endale kuju alles siis, kui ma t�siselt p��an teksti sisuni j�uda. Ja siis toimub kirgastumine. Lasteaja ka l�bumaja vahel Kui sihtida seisu otsepilgul ja mitte peita pead eufemismidesse,siis suures plaanis kujutab eesti n��diproosa s�mbioosi lasteajast ja l�bumajast.Mart Velsker v�itis m�ni aasta tagasi siinsamas �levaadet tehes,et eesti algup�rases proosas �le 20 k�rgtasemelise asja aastats ilmuda ei saa.Ma ei hakkanud autoreid -teoseid �anri-v�i muude tunnuste j�rgi v�ga j�igalt kastir�hmasesse suruma .Eks loomulikult sarnased hoia niigi �ksteise ligi.P��semine vertikaalsuse kompleksist on n��dseks kaasa toonud juba k�sitavusi peataolekut.Selge,et postmodernism kui stabiliseernunud kaos ilmutab ammendumise s�mptomeid.Erakordselt produktiivseks ilminguks on saanud retrospektiivne proosa,t��d,kus autor �ratuntavalt transformeerib kirjanduseks oma isikliku elu.Laveerides memuaristika-balletristika piiril.Selle suuna l��vaimast n�itest alustangi. Mihkel Raua romaanist Musta pori n�kku paiskub sedav�rd j�uliselt belletristilist energeetikat ja vabadust,et minul ei tekkinud mingeid k�hklusi raamatut otsemaid kirjandusliku proosa hulka arvates.Rituaalne romaan,kus dokumentaalsus moondub fiktsiooniks,kvaasibiograafikaks,sigitades sootuks uue reaalsuse.Kahtlemata v�ib k�sida,kas reaalne Raud on t�epoolest siinkirjeldatud metafoorikat ka ise n�ndamoodi planeerinud.Kuid mis see minu asi on. Retrospektiivselt teed tormleb ka Olev Remsu oma Tartu-romaanis Musket�ride muundumised.Temalikul kombel,massiivselt ja tarmuga. Rein pihtimusraamatus Juba olnud l��b autor tegevusliku kronoloogia segi.M�ng erinevate reaalsustega,ajas h�patakse edasi-tagasi.Aeg ei voola ,vaid pooldub regulaarselt nagu kingloom. Hiiumaa kirjanik Esta Aksli l�petas mullu oma triloogia Tare poole t�ttaja avaldumise.Rahumeelselt ja hea keelega kirjutatud �he naise nooruslugu on Hiiu saarel v�itnud kindla lugejaskonna. Lk 409-413 �hes intervjuus on Mari Saat tunnistanud,er romaani Lasnam�e lunastaja kirjutas ta neil,m�tet sellest kandis endas aga kaheksa aastat.Ometi on raamat �bluke,pisiformaadis v�ljaandega pooltseistsada lehek �ljekest.Saadi romaani keel on sihiteadlikult lihsastatud,ei mingit originaalitsemist,autor maalib peategelast kui ikooni,nappide puhaste toonide,sujuvate kontuuridega,stiliseerivalt,lapsemeelse subtiilsusega,pindselt,ent pingestatult,teadjaid v�ivad aimata evangeelset paatost,jumalikku algkuju,maailmasaladusi.Ka romaani-sofias istub potentsiaalset maailmaparandamise hirmu,Eesti elamisv��rsemaks muutmise lootust. Lk 413-414 Peeter Morgeni S�numi ilmudes kuulutas kirjastus reklaamisvalt,et pange t�hele ,kaanel seisev autorinimi on �ksnes pseudon��m. Niimoodi m�rku andes ,et varinime taha on t�mbunud keegi avalikkusele ahvatlev figuur.Samas saladust reetmata.Romaani kaks lahus jooksvat autonoomset s�ndmustikku peavad kandma assotseieeruvalt �htset ideed,kogumulje kujuneks siis r��pliinide pol�foonilises kossm�jus.Kirjanik Morgenil �nnestub see vahelduva eduga,ajuti on ilmesid s�kroonsush� ired .Morgeni teosega seondub l�dvalt,ent ometi Mait Rauna l�hiromaan Dr.M��bi seiklused Inglismaal,poliitiliste vihjetega grotesk ,milles eesti darvinistist teadlane satub Inglismaale ja paistatakse seal �hest jaburusest teise. Lk 415-416 Loomingus alustas �ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu V��rad lood kohta teadaandega:Andrei Hvostov on uus komeet kaasaegse eesti proosa taevas.Tohoh,m�tlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab �ldiselt s�nasuutlik kriitik oma kirjutist r�hutatult kulunud kujundiga.Isegi spordiajakirjanikud komeedita enam tihti.L�inud aastal ilmus Hvostovilt Loomingi Raamatukogus veel ka ajalooline jutustus Projektijuht Posse,h�va olustikuehe maaling kaugaegadest. Lk 417 V�givald v�ib kellelegi olla vahendiks ,et harmoniseerida � hiskonda .V�givald on kommunikatiivne akt,�ks suhtlemisvorme,seejuures supersotsiaalne.Ent v�givallal on ka transtsendentne,astraalne m��de,raevus inimene l�heb endast v�lja.Chaneldiori raamatu negatiivne paatoson �ngistav.R��gitakse teose tekitatavast okserefleksist.Mis n�itab �helt poolt,et autori p��dlused epateerida t�lgastuse kaudu on t�ppi l�inud. Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule f�sioloogilisele reaktsioonile. Lk 418 K�rt Hellerma Sinine missa ,mis tiitellehe andmeil olevat Valik reisikirju,pani mind t�dinult ohkama.Olnuks minu tegemine,siis j�tnuks lugemise kus kurat juba p�rast esimesi lehek�lgi,millel autor p�hendub programmilisele eestlase s�imamisele.Kurb,et tema peamiseks emotsiooniks kujuneb vihkamine .Armastusest uneleb ta ka,aga see hoovab abstraktse ideaalina,transtsendentsusena,igatsuliku troostina tunnustamatuse ja h�ljatuse eest. Lk 419 Ira Lemberi,samuti ammuse kirjutaja romaan ��viiulid kuulub l�petava raamatune triloogiasse,kuhu varem juba valminud-ilmunud Kummuli kuu ja Must ratsanik.Aga viimane k�ide t��tavat,nagu kinnitab autor,ka iseseisvalt.T��tab k�ll,sest p�rast lugemist eelnevaid muretsema ei t�ki.Muide,�le aegade k�rguv alternatiivajalooline,hurmavalt h�poteetiline teos on ikkagi Lennart Meri H�bevalge,mille uus redaktsioon l�inud aastal tr�kivalgust n�gi.Ka Arvo Valtoni � lemiste vanakse l�heb ilmselt ulme alla.Autor nimetab k�ll seda ennemusitseks looks .Jutt ise on keskaegsest Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast �lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost.Kena meeleolukas tekst,mille kujundamisel-illustreerimisel kunstnik Jaan Tammsaar on teinud imet,Raamat kui komvek.Aasta kauneim . Kristjan Sanderi 13 talvist hetke k�tkeb neli nimetust ,neist esimene nimilugu v�iks olla l�hiromaan ja �lej��nud midagi novellilaadsest.Minu eelistus langeb neile novellilaadsetele,mida autor tahab v�tta triloogina,tema altrenatiivajalooliste n�gemusele 1917.aastat,mis bol�evike asemel p��sevad v�imule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuv�te:Kui l�htuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu �hekordsele lugemisele,siis peale selle lunastamisloo t�epoolest rohkemat ei tea,mis uuesti k� ttev �tmist tingiks. Kui palju ilu vajab kirjandus? Kui heita pilk maailma juhtivatele kirjandusauhindadele viimastel aastatel,siis on huvitav t�deda ajaloo ja eluloolisuse j�tkuvat v� iduk �iku.Olgu juhusliku n�itena l�hema vaatluse all prantsuse kirjanduse suunan� itaja -Concourt i preemia.V�hemalt viimase viie aasta jooksul on peetud auhinna v��riliseks t�id,mille aines on olnud kas ajalooline v�i (auto) biograafiline . Niisiis on v�hemalt kirjanduse tipus t�heldav soov tegeleda �hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi �elda,kas see ilmtingimata t�hendab �rap��rdumist ilukirjandusest ja selja p��ramist kirjanduse esteetilisele k�ljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi?Ilmselt k�ll,kuid eelk�ige �ha kitsama ringi v�ljavalitute asjaks,ning laia t� helepanu leiavad t�esti vaid raamatud,mis tegelevad igavuse t�itmisega,meele lahutamisega reaalsusest,mis k�ll lubab palju,kuid t� idab oma lubadusi vaid haruarva.Muidugi ei pruugi s��rasel eesm�rgil loodud kirjandus olla kuidagi eetiliselt v�i teinekord ka esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine �igustus on masside meelte erutamine.Seejuures veel niiv�rd,et varsti ei suuda keegi m�eldagi s�nade ilu ja kokkukuuluvuse peale. Lk 429-431 Teksti autor:Peeter Helme Sisukokkuv�te:�igemini;tulevik ja minevik on olemas vaid kost��midraamade ja kvantitatiivsete,mitte kvalitatiivsete fantaasiatena.Sellises maailmas pole kohta kontemplatsioonile,ajas liikuva m�tte ja aja enese tunnetamisele.Seesugune tunnetuse vorme on aga kirjandus. Tsitaadid M�nikord ujus ta Gunnari poegadega v�idu,kuid t�nane muusika domineeris nii j�uliselt,et k�ik muu j�i k�rvaliseks.Lk 311 Brita s�endanud k�sida,kas see ongi ristinimi.Lk 312 Sellega n��klemine p��rduski.Lk 313 Gunnar kergitas kulme.Lk 318 Tulest,veest ja vasktorudest l�bi k�inud Esmeralda oli skandaaliv�imeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Lk 315 Keegi marju korjata ei viitsi,aga talvel moosi l�mimas olete k�ik.... Lk 354 Tema hall kortsunud �likond andis tunnistust,et selles v�is olla magatud.Lk 370 Ma unustasin karjatada Lk 355 V�givald v�ib kellelegi olla vahendiks,et harmoniseerida �hiskonda.Lk 418 Eks laul ole luule eelk�ija Lk 405 Paljudel luuletustel on vanas�na.Mida tasub k�rvataha j�tta!Meeldis mulle v�ga jutt Ulaverest,kuidas sattus ema h�dasse oma pojaga ja isa,kes ei tegelenud pojaga pea �ldsegi.Hea n�ide,et ikka oma lastega tuleb kursis olla ja mitte neid �ra unustada.