Looming kokkuvõte 3/2009 (0)

Sarnased õppematerjalid

9

txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus

16

txt

Tutanhamon

1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest

Vabaaeg

4

txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus

10

txt

Baskervillide koer

1Peatkk Hommikul tundi pevas 1889 , Sherlock Holmes ja dr Watson rkvel avastada , etklaline oli oma korter eelmisel htul , kuid lahkusid enne ninud kas mees . Kuid ta maha jttisjalutuskepp . Jalutuskepp kannab mrget : " James Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis o

Kirjandus

16

txt

Islam

Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjuta

Ajalugu

3

txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus

2

txt

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru

Eesti keel

3

txt

Jevgeni Onegin

Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byr

Kirjandus

Kommentaarid (0)