Tutanhamon (0)

1. Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamon oli Egiptuse 18. d�nastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (m�ningatel andmetel 1358 -1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes s�ndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid � heksa -aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas �le kaks nuris�nnitust ja pakiliselt n�utud meessoost j�reltulija j�igi s�ndimata. Tutanhamoni t�htsaim tegu oli oma �ia poolt kehtestatud monoteistlikust p�ikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. M�rkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli t�htsusetu valitseja ja peavigastuse tagaj � rjel tekkinud ajuverevalum l�petas enneaegselt tema elu, ta oli k�igest kaheksateistk�mne aastane. Temast on teada, et ta oli �ketserkuninga� Ehnatoni v�imees ja t�en�oliselt ka ta lihane poeg. Tema kuninglike tegude kohta puuduvad teated, tema valitsejafunktsioon on selgusetu, kuid v�ib kindlasti arvata, et vaevalt suutis saata midagi t�helepandavat korda inimene, kes suri kaheksateistk�mne aastasena. Kuulsaks sai ta eelk�ige t�nu oma hauakambri avastamisele ja t�igale, et see haud, vastupidiselt k� igile teistele vaaraohaudadele, polnud r��statud, samuti asjaolule, et vaaraode needus hakkas esmakordselt huvitama teadlasi terve rea ebatavaliste surmajuhtumite t�ttu p�rast tema hauakambri leidmist . Howard Carter � tleb noorena surnud vaarao kohta: �Ainus m�rkimisv��rne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha.� 2. Howard Carter Howard Carter s�ndis 9. mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi �heteistk�mnest lapsest noorim. Halva tervise t�ttu ei k�inud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik , �petas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry k�e all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja s�itis esmakordselt Egiptusesse . V�lja�ppe sai ta Flinders Petrie, Francis Llewellyn Griffithi ja Edouard Naville�i k�est. J�rgneval aastal liitus ta Petrie v�ljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 t��tas Carter Naville�i k�e all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris k�ik n�htavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis ; tema t��d avaldati kuues k�ites. 1899. aastal m��rati ta �lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise � mber . 1902. Aastal alustas Carter t��d Kuningate orus Theodore Davise v�ljakaevamiste j�relevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta j�relevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta t��tas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult �he aasta, sest p�rast v�ikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta �le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt t��kohalt ja otsustas end p�hendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, l� hedane ja edukas t��suhe ja s� prus . Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja m�ningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja residentsi endale Elwat el-Dibani, loomulikult v� ikese rahalise toetusega lord Carnarvonilt. Aastatel 1917 kuni 1922 veetis Carter oma aega Teebas uuringuid tehes. Ta tegi m�rkmeid graffitite ja v�imalike kadunud haudade asukohtade kohta ning otsis Kuningate orust Tutanhamoni haua asupaika. 4. novembril 1922 l�ppesid Carteri uuringud p�rast seitsmeaastast rasket t��d. Seda avastust on kutsutud sajandi k�ige t�htsamaks ja see v�ttis Carteril ja ta meeskonnal k�mme aastat enne kui hauakamber oli t� hjendatud . Carter kataloogis haua sisu piinliku t�psusega, tehes arvukaid m�rkmeid esemete asupaikade kohta. Samuti sai ta aru, et need esemed tuleb taastada ja Kairo muuseumile �le anda. T�nu sellele avastusele sai Carter oma elu ainsa doktorikraadi Yale�i �likoolist ja selle �le oli ta v�ga uhke. Kuid ta oli pettunud , et ei suutnud avaldada t�isteaduslikku teost Tutanhamoni haua leiu kohta. Koos Arthur Mace�i ja Percy White�iga oli ta avaldanud �he �populaarse� aruande. Tutanhamoni hauakambri avastamine t�itis Howard Carteri unistused ning t��le hauakambris j�rgnes sujuv allak�ik. J�rgnevad aastad veetis ta �ksinda oma kodus Teeba l��nen�lval. Carter suri oma Londoni kodus 2. m� rtsil 1939.aastal Hodgkini t�vesse. Howard Carter maeti Putney Vale�i surnuaeda epitaafiga: � Arheoloog ja eg�ptoloog�. 3. George E. S. M. Herbert , viies krahv Carnarvon 1866. aastal s� ndinud Carnarvon oli vana hea Inglismaa t�� piline laps. Esimesed eluaastad veetis ta oma vanemate m�isaas Highclere�is, keskhariduse omandas era�petaja k�e all. Siis siirdus ta Etonisse, nagu �hele noorele lordile ette n�htud. Cambridge�is Trinity kolled? is paistis ta silma �le keskp�raste saavutustega ratsaspordis ja sellega, et pidas oma kirjutuspuldis terve semestri v�ltel elusat madu . Kahek�mne kolme aastaselt pidi Carnarvon p�rast oma isa surma �le v�tma perekonna hiigelvaldused. Sellest peale harrastas ta playboy elustiili � v�hem k�ll naistega l�bik�imise m�ttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon �igupoolest ainult Inglismaal esinev segu sportlasest ja kunstiteoste kogujast, d�entelmenist ja maailmar�ndurist, realistist kaubanduses ja romantikust tunnetes. Juba noorukina uitab ta k�igis antikvariaatides, t�iskasvanuna kogub ta kirglikult ja asjatundlikult vanu grav��re ja jooniseid. Samaaegselt on ta aga ka alaline k�laline k�igil spordiv�ljakuil, harjutab, kuni tast saab eeskujulik laskur, harrastab veesporti ja teostab purjekal reisi �mber maailma. Kolmas Inglismaal registreeritud auto kuulus talle. 3.1. Saatuslik auto�nnetus Lord Carnarvon oli autospordi pioneer. Tal oli Prantsusmaal juba siis mitu autot, kui nende kasutamine Inglismaal veel keelatud oli. Kes oleks iial v�inud arvata, et just tema kirg autode vastu teeb Carnarvonist v�ljakaevaja, Tutanhamoni hauakambri avastaja ja tolle sensatsioonilise needuse ohvri. Lord Carnarvoni �de leedi Burghclere kirjutab. See juhtus �hel reisil l�bi Saksamaa. Carnarvon ja tema truu autojuht Edward Trotman, kes saatis teda �le kahek�mne kaheksa aasta k� ikidel s�itudel, olid kihutanud juba kaugele m��da t�hja maanteed, mis rooma t�psusega kulges n��rsirgelt l�bi l�putu metsa Bad Langenschwalbachi, kus leedi Carnarvon oma abikaasat ootas. Nende ees ja taga sirutus maantee . �kki m�rkasid nad �helt v�ikeselt k�rgendikult enda ees langust, mis oli nii j�rsk, et torkas silma alles viieteist meetri kauguselt ; peale selle t�kestasid all nende teed kaks h�rjarakendis vankrit. M��das�idulootuses juhtis ta auto �sna teepervele, ent seejuures s�itis ta kivihunnikusse. Kaks kummi l�hkesid, auto l�ks �mber ja kukkus Carnarvonile peale. Trotman lendas mitu meetrit kaugemale� Meeleheitliku pingutusega � nnestus Trotmanil auto k� rvale t�mmata ja oma peremees vabastada. Viimane oli teadvuseta ja ta s�da oli n�iliselt lakanud t��tamast. S��di olnud h�rjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman m�rkas p�llul kahte t��list, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee n�kku. Seepeale hakkas s�da taas t��le (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclere�i kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel �nnetusel raske ajup�rutuse. Ta oli m�nda aega pime, ta n�gu oli tundmatuseni paistes ja k�eliiges murdunud. Peale selle oli ta saanud raskeid p�letushaavu. Aadlisoost autohull pidi �le elama mitu operatsiooni, kuid ta tervis j�igi p�duraks. Lordil oli raskusi hingamisega, eriti sealsel inglise talvel. 1903.aastal veetis ta talve esmakordselt Egiptuses, kus �huniiskus ei t�use peaaegu iial neljak�mnest protsendist k�rgemale � ideaalne kliima paranejale. Sellest peale veetis Carnarvon iga talve Niiluse ��res, hakates kunstilembese inimesena aina enam ja enam huvituma arheoloogiast. Oma kolmandal talvel Egiptuses asus lord Carnarvon t��le v�ljakaevamistel. Muide, t� iesti edutult. Ta kasutas juhust paluda n�u Kairo muuseumidirektorilt sir Gaston Masperolt. Too soovitas talle tutvuda briti arheoloogi Howard Carteriga � mehega, kel oli palju erialateadmisi ja idealismi, ent v�he raha. Carter oli Egiptuses t�� tanud aastast 1890. Muististe osakonna juhatajana oli ta ameeriklasele Theodore Davisele avastanud Kuningate orus, Luksorist l��nes, juba kaks hauakambrit. Howard Carter ja lord Carnarvon otsisid peidetud aardeid koos seitse aastat. K�ik, mida nad kuni 1912. aastani kaljukivimeist p�evavalgele t�id, avaldasid nad uhkusega oma kallihinnalise kujundusega raamatus �Five Years Explorations at Theben� (�Viis aastat uurimist �id Teebas�). Ent t�� j�tkus. Carter oletas, et orus pidi peituma veel �ks unustatud vaaraohaud. Tema oletus polnud p�hjuseta. Theodore Davis oli �hest kaljul�hest leidnud karika Tutanhamoni hierogl��fidega. Peale selle oli ta avastanud haua�ahti, mis sisaldas j��nuseid puukastist, kus olid Tutanhamoni nimega kuldplaadid. Davis j�reldas sellest, et ta on avastanud Tutanhamoni haua. Kuid Carter kahtles selles. Ta tegi �ige j�relduse, et 18. D�nastia kuningas ei saanud mingil juhul olla maetud nii tagasihoidlikku hauda. L�ppude l�puks oli ju Keskmise riigi kuningaid austatud v�imsate kaljukirikutega ja polnud mingit p�hjust Tutanhamonit vaestehauda matta. Mida aga Carter l�plikult tunnustas, oli Theodore Davise j�rgmine leid. Ameeriklane avastas �hest kaljupeidikust mitu savin�ud potikildude ja riidet�kkidega, mille vastu ta siiski p�rast nende p�gusat uurimist huvi kaotas. Alles l�hem uurimine New Yorgi Metropolitan Museum of Artis t�i p�evavalgele, et �hes anumas peitunu sisaldas, nagu hiljem selgus, Tutanhamoni nime ning surma-aastaga varustatud pitsati ja riidet�kid. Carter n�gi neis j��nustes tarbeasju, mida oli kasutatud Tutanhamoni s�ngitamisel. Kus oli aga tema haud? 4. Sajandi arheoloogiline avastus Ameeriklane Theodore Davis kaevas seal, kus oletas hauakambrit ka Carter. Ta oli saanud 1902. Aastal selleks Egiptuse valitsuselt loa, kuigi juba tollal ei t�otanud ametlikud kaevamiskohad enam midagi uut. Liiati oli Giovanni Belzoni juba 1820. aastal oma t��d selles kohas l�petanud, sest tema arvates polnud neil m�tet loota edule. Kui Davis 1914. aasta juulis loobus, oli ta samal arvamisel. Tema v�ljakaevamisluba l�ks n��dsest Howard Carterile ja lord Carnarvonile. Loomulikult tahtsid m�lemad kaevamist��dega kohe alustada. Siis puhkes aga Esimene maailmas�da. Kulus veel kolm aastat, enne kui Kuningate orus sai alata suur seiklus . Kuni selle ajani polnud �htki �lest�hendust selle kohta, kes, millal ja mida oli otsinud. Howard Carter pani puhtinstinktiivselt ette, et Tutanhamoni hauda tuleb otsida kolmnurgast, mis j��b Ramses II, Merenpathi ja Ramses VI hauakambri vahele. Kogu talv kulus tohutu rusumassi k�rvaldamiseks, mis oli siia tekkinud seniste v�ljakaevamiste tagaj�rjel. Otse Ramses VI hauakambri jalamilt leidis Carter antiiksete hauaehitajate h�ttide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest r�nipankadest. Seni olid r�nikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud l�hedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk l�bi uuritud � kuni t��lish�ttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter p��rasid oma t� helepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi m�rkimisv��rset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud , kas see �ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas p� evast p�eva kahtlus , kas kogu kulutatu end �ldse �ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis s�ndis k�ik viie p�eva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta v�rbab v�ljakaevamisteks t��lised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta t�mbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast l�unasse. Kraav viib t�pselt l�bi t��lish�ttide tulekivist vundamentide . 4. november 1922. Nagu igal hommikul , tuleb Carter ratsa muula seljas v�ljakaevamispaika. Teda rabab ebatavaline vaikus . Eest��line Rais Ahmed Gurgar jookseb erutatult tema juurde. �S��r, me sattusime esimese h�ti vundamendi all kaljutrepi astmele!� 5. november 1922. P�rastl�unaks on lahti kaevatud neli trepiastet. Pole enam mingit kahtlust: need viivad kaljuhauani. Aga mida see sisaldab? Vaaraod ? V�i on see t�hi? R��statud? �htuks on kaksteist astet v�lja kaevatud. Siis tuleb n�htavale pitseeritud kiviuks. Pitseril on �aakal ja �heksa stiliseeritud vangi. Kuningate oru Surnute linna pitsat . N�ib, et hauda pole veel r��statud. 6. november 1922. Howard Carter saadab Luksorist oma toetajale lord Carnarvonile telegrammi: � Tegin orus l�puks imelise avastuse � suurep�rane haud vigastamata pitseriga. Kuni teie saabumiseni k�ik taas kinni aetud . �nnitlen.� 8. november 1922. Lord Carnarvon saadab teineteise j�rel kaks telegrammi: �Tulen v�imalikult peatselt.� �Loodan 20-ndal olla Aleksandrias.� 23. november 1922. Lord Carnarvon saabub Luksorisse. Teda saadab tema t�tar leedi Evelyn Herbert. 24. november 1922. Hauakambri kinniaetud sissek�ik kaevatakse taas lahti. 25. november 1922. Pitserid fotografeeritakse ja murtakse lahti. N�htavale tuleb j�rsult alla suunduv k�ik. Prahist, mis t� idab k�iku, leitakse pitseeritud ukse t�kid ja purunenud alabastern�ud. N�ib, et hauakambrisse on siiski sisse murtud ja see hiljem taas pitseeritud. 26. november 1922. K�mme meetrit p�rast esimest kiviust j� uavad v�ljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite k� rval on �ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus �Tutanhamoni �Egiptuse kuninga haud�. Aeglaselt, meile n�is, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati k�igust kivirusu, mis sulges ukse alumist osa, kuni l�puks seisis meie ees kogu uks. Otsustav silmapilk oli saabunud. V�risevi k�si tagusin ma vasakusse �lemisse nurka v�ikese avause. Pimedus ja t�hjus n�itasid, et nii kaugele, kui l�bipistetud raudkang ulatas , polnud ukse taga asuv ruum prahiga t�itunud nagu �sja l�bitud k�ik. V�imalike m�rgiste gaaside kartuses tehti k��nlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin k��nla sellest l�bi ja piilusin sisse. Minu k�rval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (�ks v�ljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi n�ha, sest kambrist v�ljuv soe �hk pani k��nla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid, kerkisid nagu udust esile kambri sisemuse �ksikasjad, kummalised loomad, kujud ja kuld � k� ikjal s�rav ja s�delev kuld. Teistele, kes mu k�rval seisid, v�is see tunduda igavikuna � olin imetlusest keeletu (H. Carter, lk 176) Lord Carnarvon oli esimene, kes seda pinget enam taluda ei suutnud. �Kas te n�ete midagi, Carter?� sosistas ta erutatult. �Jah,� � tles Carter, �imep�raseid asju.� Seda, mida n�itas siin vilkuv k��nlaleek, polnud �kski inimsilm n�inud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim , hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maap �uest p�evavalgele toonud . Seal seisis lootose�iekujuline l�bipaistev alabasterkarikas, sellest vasakul mitu kulla ja klaasintarsiaga kaunistatud �mberpaisatud vankrit. Nende taga p�rani silmi vaatav kuningakuju, kullast voodid, mustad kirstud, kuldne troon. Kuid polnud j�lgegi sargast v�i muumiast. See oli alles ammendamatute aaretega t� idetud lab�rindi eeskamber. Carter ja Carnarvon olid �ksmeelselt veendunud: see oli maailma ajaloo sensatsioonilisim leid. Nad �tlesid selle v�lja, ilma et oleksid teadnud, mis neid haua �lej��nud kambrites veel ees ootab. Sissek�ik suleti taas. Vastutustundliku teadlasena valmistas Carter hauakambri avamist ette pisimate �ksikasjadeni. Tema esimeste meetmete hulka kuulus Kairost raudvarbadest v�reukse tellimine. Seni valvas Callender oma meeskonnaga nii ��l kui p�eval hauakambri sissep ��su. Carter oli lasknud selle esialgu uuesti kinni ajada. 4. detsembril s�itsid lord Carnarvon ja leedi Evelyn Inglismaale , et eraasju ajada. Veebruari alguses tulid nad tagasi. 4.1. Hukatuslik leid Carter oli kokku ajanud k�ik saadaolevad eksperdid: fotograafia asjatundja Harry Burtoni, joonistajad Halli ja Hauseri, New Yorgi Metropolitan Museum of Arti teadlase Arthur C. Mace�i, kes oli juhtinud v�ljakaevamisi Lischti p�ramiidi juures. Edasi tulid kirjade tundja professor dr. Alan Gardiner, pitsatite ekspert professor dr. Breasted ja Kairo Rahvusmuuseumi riikliku keemiaosakonna direktor Alfred Lucas . Esmalt murti lahti Tutanhamoni haua eeskambri sein ja uuriti 8� 3,6 meetri suurune hinnaliste leidudega t�idetud ruum p�hjalikult l�bi. Nagu pitseri esialgne vaatlus oli tunnistanud, polnud seegi haud j��nud r��stajatest puutumata. Igatahes olid r��vijad sisse murdnud ainult v�ikesesse aardeid sisaldanud kaljukambrisse, nii et nende saagiks olid langenud vaid v� iksemad esemed. K�ik see oli juhtunud, nagu hiljem kindlaks tehti, varsti p�rast surnud vaarao s�ngitamist. Seega on ka seletatav , miks hauar��stajad olid kambriuksed tabamise kartusel taas kinni pitseerinud. Loomulikult polnud Niiluse l��nekaldal Luksoris tehtud suurt arheoloogilist avastust v� imalik saladuses hoida. V�ljakaevamistelt saabuvate teadete esmaavaldamise � igused sai endale �London Times �. Kogu maailm r��kis sensatsioonilistest leidudest. Kolm �ksteisest s�ltumatut valvemeeskonda, mille olid palganud kolm erinevat ametkonda, patrullisid ��l ja p�eval hauakambri ligidal. Sest � nii palju oli j�udnud l�bi tilkuda � v�ljakaevamised olid alles algusj� rgus . Howard Carter kirjutab: �Kuni me eeskambriga �hele poole j�udsime, olid meie n�rvid, meeleolust hoopiski r��kimata, kohutavas seisundis.� Eeskambris pildistati iga eset selle leidmise kohas, joonistati seej �rel �les ning valmistati ette konserveerimiseks. �hes teises, t�hjana leitud vaarao hauakambris, seati sisse laboratoorium. Lakkamatult saabus kirju ja telegramme. Jagati n�uandeid konserveerimiseks, paluti suveniire (�Ka m�ne liivterakese eest oleksin t�nulik.�), �nnitleti, pakuti abi, p��ti elustada sugulussidemeid (�Te olete ometi meie n�bu, kes elas 1893. aastal Camberwallis ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.�). V�ljakaevajate, v�hemasti teadlaste seas v�ttis aga sootuks teisel p�hjusel maad �ha suurenev n�rvilisus. See p�hjus oli �ks tagasihoidlik ostrakon-savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid m�ni p�ev hiljem, p�rast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hierogl��fid de�ifreerinud, kataloogist maha t�mmatud. Kiri k�las: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale v�ita, et Carter, Gardiner v�i m�ni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manas�nade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse v�ljakaevajate ja valvemeeskonna vastuv�tlikkust kummituslugudele. L�puks olid ju arheoloogid s�ltuvad oma egiptuse abilistest. Nii juhtuski, et savitahvlike kadus protokollidest ja leiunimistutest, mitte aga m�lust. Seda mainitakse k�ikjal, kuid seda isegi ei pildistatud. Ning sellest ajast on see teadmata kadunud. Kummati ilmus see needus aga veidi moonutatud kujul teistki korda p�evavalgele. Nimelt �he maagilise kujukese tagak�ljel. Seal seisab: �Mina olen see, kes k�rbeleegiga t�rjub hauar��vlit. Mina olen see, kes kaitseb Tutanhamoni hauda.� See kujuke leiti haua peakambrist. Kui viimane oli t�hjaks tehtud, ei pruukinud arheoloogid enam oma egiptuse abiliste rahutusi karta. Nad olid eesm�rgile j�udnud. 4.2. Hauakambri avamine 17. veebruar 1923 asusid Howard Carter ja lord Carnarvon Tutanhamoni haua peakambrit avama. Kogu kahek�mneliikmelisest staabist, mis sel kuumal veebruarip�eval kella kahe paiku hauakambri s�gavusse suunduva k�igu ette kogunes , ei teadnud veel keegi, kas peakambrist �ldse vaarao muumiat leitakse. Ning veel ei teadnud keegi, et �sna peagi on kolmteist neist surnud. Howard Carter kirjutab oma v�ljakaevamisprotokollis: Vastavalt kokkuleppele, kohtusid k�ik, kellele oli antud eelis piduliku s�ndmuse juures viibida, kell kaks hauakambri juures. Nende seas lord Carnarvon, leedi Evelyn Herbert, avalike t��de minister, Tema Ekstsellents pa�a Abd el Halim Suliman, Muististe Ameti peadirektor Lacau, sir William Garstin, sir Chales Tust, New Yorgi Metropolitan Museumi Egiptuse osakonna juhataja Lythgoe, professor Breasted, dr. Alan Gardiner, Winlock, Mervin Herbert, Richard Bethell, muististe valitsuse peainspektor Engelbach, kolm egiptlasest muististe valitsuse inspektorit, valitsuse pressiesindaja ja meie staabi liikmed � kokku umbes kaksk�mmend inimest (C. W. Ceram, lk 209). Carter toob oma loetelus nimeliselt �ra ainult kolmteist inimest. Lohakus, mis n�ib vabandatavana, kui silmas pidada sellele t�helepanuv��rsele p�evale eelnenud ja j�rgnenud s�ndmusi. Carteri maininud egiptuse inspektorite hulka kuulusid provintsikuberner Bey Fahmy ja Egiptuse armee �lemjuhataja sir Lee Stack Sirdah. Arheoloogide staapi kuulusid assistendid Astor, Bru�re ja Callender ning m�lemad teadlased Alfred Lucas ja Arthur Mace. Eeskambrisse olid toodud toolid, m�lemad elusuuruses kujud peakambri sissek�igu juures olid varjatud laudadega . Kambrisse oli toodud elektrivalgus. Kiviukse ette oli ehitatud platvorm, millel seisid Carnarvon ja Mace, kes vaheldumisi eemaldasid kive, mida Carter haamri ja meisliga seinast lahti murdis. Kui Carter oli seina raiunud lapsepeasuuruse ava, suunas ta elektrilambi selle kaudu pimedusse . Arheoloogidele s�ras vastu terve kullast sein � nii kaugel, kui n�gema ulatus. T�� j�tkudes topiti avast sisse madrats ja hoiti kuldseina ees, et maha kukkuvad kivit�kid seda ei kahjustaks. Kui Carter oli seinast eemaldanud kivi kivi j�rel ja oli p�rast kahetunnist pingutust j�udnud p�randa l�hedale, pidi ta t�� katkestama. Arheoloogidel tuli esmalt kokku korjata p�randale pudenenud p�rlid �hest kaelakeest, mille n�htavasti hauar��vlid olid katki rebinud ja sinna j�tnud. Kui m��riava oli nii lai, et sellest inimene l�bi mahtus , v�is n�ha, mis selles kambris leida oli. V�lvi all seisis 5� 3,3-meetrise p�hjaga 2,73 meetri k�rgune kuldsark, mis j�ttis neljast k�ljest kuni seinteni vabaks vaid 65-sentimeetrise riba. Kamber asus sissek�igust veidi s�gavamal. Carter laskus peakambrisse, talle j� rgnesid lord Carnarvon ja Lacau. Lambiga varustatud kompisid mehed kaljuseina ja kuldse sarga vahelise kitsa k�igu l�bi. Nad asetasid ettevaatlikult jalga jala ette, arvestades kogu aeg v�imalusega astuda s�gavikku, milliseid oli leitud enamikus Kuningate oru vaaraohaudades. Carter avastas kirstu kitsamal k�ljel kaks riivistatud pitseerimata tiibust. Seniste kogemuste p�hjal olid hauar��vlid niisiis sellegi sarga lahti murdnud. Ettevaatlikult avasid mehed tiibuksed. Need avanesid kergelt ja h��letult, nagu oleksid �sja valmistatud. Sarga sisemuses asetses veel �ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid h�mmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust � edasi ei olnud hauar��stajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus , ei olnud vaarao surmast saadik n�inud �kski inimene. �Ma usun,� kirjutab Carter oma m�rkmetes, �et sel silmapilgul ei soovinud me keegi pitserit l�hkuda, sest juba uste avamisel tundsime end sissetungijana� Oma kujutluses n� gime end avamas iga j�rgmise sarga uksi , kuni k�ige viimane paljastas kuninga enese. Nii hoolikalt ja vaikselt kui v�imalik, sulgesime suure tiibukse�� Need pole kainemeelse teadlase s�nad, vaid inimese s�nad, kes on maailmaajaloo �he osa vahetu tunnistaja ja avastaja. Surnud vaarao v�ljatoomiseks tehtavad ettevalmistused kujunesid keerukaks. Juba mitmendat korda aeti sissek�ik kaljukambrisse taas kinni. Lord Carnarvon s�itis tagasi Kairosse, kus ta v�ljakaevamiste ajaks oli kinni pannud sviidi hotellis �Continental�. 5. Lord Carnarvoni l�pp Aprilli alguses sai Carter Luksoris teate, et lord Carnarvon on raskesti haigestunud. Ta ei osutanud telegrammile liiga suurt t�helepanu. Alles siis, kui saabus teine teade: �Lord Carnarvon t�siselt haigestunud. K�rge palavik !�, s�itis Carter Kairosse. Sellest, mis edasi juhtus, annab teada lord Carnarvoni poeg. Carnarvoni krahvidest kuues � pikakasvuline, laia�lgne ja eneseteadlik � �tleb: �Yes, it�s quite a story.� (Jaa, see on koletu lugu.) Lord Carnarvoni haigus algas kummaliselt. �Tunnen end halvasti,� oli viiek�mne seitsme aastane lord �elnud �hel p�eval hommikust s��es. Tal oli siis juba 40-kraadine palavik. J�rgnes tugev vappek�lm. J�rgmisel p�eval oli Carnarvonil parem, siis t�usis k�rge palavik taas. Nii k�is see kaksteist p�eva j�rjest. Arstid tegid kindlaks, et lord Carnarvon oli endale habet ajades sisse l�iganud. Ta oli habemenoaga vigastanud �hte k�rbsehammustuse kohta. Ometi ei saanud see arstide arvates mingil juhul olla nii pikalt kestva palaviku p�hjus. Noor lord Carnarvon meenutab: �Kui ma Kairosse saabusin, s�itsin kohe hotelli �Continental�. Isa oli teadvuseta. Howard Carter oli tema juures. Ja minu ema leedi Almina ka. ��sel �ratati mind k�mme minutit enne kella kahte. Minu juurde tuli �de ja �tles, et isa on surnud. Tema juures viibis ema, kes sulges ta silmad. Kui ma tuppa astusin, kustusid �kki k�ik tuled. Pandi p�lema k��nlad. Kolm minutit hiljem s�ttisid tuled uuesti. Ma v�tsin oma isa k�e ja palvetasin.� Carnarvoni �de leedi Burghclere meenutab, et ta vend oli palavikus soninud Tutanhamonist. Ta kirjutab oma m�lestustes: �Tema viimased s�nad olid: �Ma olen tema kutset kuulnud ja j�rgnen sellele.�� Ja Carnarvoni poeg lisab: �Kogu Kairot tabanud elektrikatkestusele pole t�nini mingit seletust. J�relep�rimine elektrijaama andis tulemuseks, et niih�sti voolu ootamatule katkemisele kui ka ootamatule taastumisele pole mingit seletust.� Arheoloogi poeg meenutab edasi: �Isa suri veidi enne kella kahte Kairo aja j�rgi. Nagu hiljem kuulsin, juhtus siin Highclere�is hommikul natuke enne kella nelja, seega t�pselt samal ajal, midagi kummalist. Meie foksterjer, kes 1919.aastal oli � nnetuses oma vasaku esik�pa kaotanud ja keda isa v�ga armastas , hakkas �kki ulguma, t�usis tagajalgadele ja kukkus siis surnult maha.� 6. Needus v�tab oma osa N��d hakkasid teadlased ja varsti p�rast seda ka ajalehed esmakordselt r��kima vaaraode needusest, taasleitud manavormelist, mis hiljem kaotsi l�ks. Paanika sirutas tiibu, kui veel selsamal aastal kaks j�rgmist Tutanhamoni haua v�ljakaevamisega seotud inimest oma surma leidsid . �ks neist oli ameerika arheoloog Arthur C. Mace, kes oli palunud Howard Carterilt abi hauakambri avamisel. Tema oli see, kes murdis viimase kivi hauakambri sissek�igust. P�rast Carnarvoni surma kaebas Mace pidevalt j�rjest s�veneva kurnatuse �le. L�puks langes ta minestusse, mida arstid ei suutnud diagnoosida, ja suri samas hotellis, kus lord Carnarvongi. Carnarvoni surm kutsus Egiptusse v�ljakaevajaist lordi kauaaegse s�bra USA miljard�ri George Jay-Gouldi. Jay- Gould s�itis Kairost Luksorisse ja Kuningate orgu selleks, et Carter n�itaks talle sensatsioonilist avastust � vaarao hauda. J�rgmisel hommikul tabas ameeriklast k�rge palavik. �htuks oli ta surnud. Arstid, kes esialgu ei pannud mingit diagnoosi, tunnistasid Jay-Gouldi �kilise surma p� hjuseks hiljem h�mmastusega muhkkatku. M�stilised surmajuhtumid ei n�inud l�ppevat. Samal ajal, kui Carter j�tkas oma arheoloogilist t��d Tutanhamoni hauakambris, heitis inglise t��stur Joel Woolf hinge samadel tunnustel kui lord Carnarvoni s�ber Jay-Gouldki. P�rast hauakambri k�lastamist s�itis ta laevaga tagasi Inglismaale, kus suri palavikuhoogudesse. 1924.aastal leidis surma r�ntgenoloog Archibald Douglas Reed. Tema oli see, kes esimesena l�ikas l�bi vaarao muumiat �mbritsenud sidemed ja valgustas selle ka l�bi. Varsti p�rast seda tabasid teda kummalised n�rkushood. Inglismaale saabumise j�rel sai surm Reedi k�tte. Tutanhamoni lahkamisel Kairo �likooli anatoomiainstituudis 11. novembril 1925 olid traagilised tagaj�rjed: varsti p�rast seda suri Alfred Lucas s�damerabandusse. Veidi hiljem suri vereringe puudulikkusesse professor Derry , kes oli teinud Tutanhamoni muumiasse esimese sissel�ike. M�lema teadlase surm, kuigi nad olid vaid l�hikest aega tegelenud vaarao muumiaga , tekitas rahutust kogu maailma uurijate seas. Need ootamatud surmad panid sellest r��kima isegi suurimad skeptikud, kes olid seni vaaraode needust v�tnud puhta juhusena. Selline surm pidi alluma t�epoolest j�ududele, millest lihtsalt pole mingit aimu. M�ne aasta jooksul suri enneaegselt v�i selgitamata p�hjustel kaksk�mmend kaks inimest, kes olid kokku puutunud vaarao hauaga v�i osalenud Tutanhamoni muumiaga seotud teaduslikes t��des. Kahek�mne kahest surnust olid kolmteist olnud vahetud osalised hauakambri avamisel. Need surnud olid teadlased professor Alan Gardiner, professor dr. Breasted, professorid Winlock, Foucart ja La Fleur, arheoloogid Garry Davies , Harkness ja Douglas Derry, assistendid Astor ja Callender. 1929. aastal suri lord Carnarvoni abikaasa leedi Almina, v�idetavalt putukahammustuse tagaj�rjel. Samal aastal leidis surma ka Howard Carteri sekret�r Richard Bethell. Tema surma asjaolud olid selle �udse seeria tipp: �hel hommikul leiti Bethell surnuna oma voodist . Surma p�hjuseks oli verevarustuse lakkamine. Kui tema seitsmek�mne kaheksa aastane isa lord Westbury kuulis poja surmast, viskus ta alla oma Londonis asuva maja seitsmendalt korruselt. Surnuauto tema maiste j��nustega s�itis teel surnuaiale �le v�ikesest poisist. 7. Vaarao lahkamine Inimene, kes lamas professor Douglas Derry ees Kairo �likooli anatoomiainstituudi p� randal , oli juba �le kolme tuhande kolmesaja aasta surnud. Oli 11. november 1925. Kell 9.45 pinge kasvas: professor Derry ja Howard Carter astusid lahkamislaual lebava valgetesse linadesse m�hitud kuju juurde. Nende linade all peitus Tutanhamoni laip , kuid veel ei teadnud keegi, kuidas see v�lja n�eb. Carter ja Derry olid sajandi s�ndmusele kutsunud teadlasi ja prominente: avalike asjade ministeeriumi alamriigisekret�ri Saleh Enan Pa�a, Kena provintsi kuberneri Said Fuad Bey el Choli , muististevalitsuse peasekret�ri Pierre Lacau, Aleksandria tervishoiuameti direktori dr. Saleh Bey Hamdi, keemiku ja arheoloogi Alfred Lucase, Harry Burtoni New York Metropolitan Museum of Artist, �lem-Egiptuse muististevalitsuse vaneminspektori Tewsik Boulose ja Muhammed Schaabani Kairo Rahvusmuuseumi direktsioonist. Tutanhamoni muumia lahkamist Kairo anatoomiainstituudis oli suure p�nevusega oodatud eelk�ige sellep �rast, et seni polnud avatud veel �htki �le kolme tuhande aasta vanust vaaraomuumiat. Peab selgitama, et Tutanhamoni muumia nagu teisedki vaaraomuumiad toodi Kairosse lahkamisele ja hiljem s�ngitati taas oma sarkofaagis Luksori l�hedale Kuningate orgu. Seal puhkab Tutanhamon t�nap�evani. Dr. Derry oli valmis pannud parafiini ja hoidis selle keevana. Haprad linad ja sidemed, millesse muumia oli m�ssitud, olid juba esimesel ettevaatlikul puudutusel p�rmustunud. Sellep�rast v�idis ta neid vedela parafiiniga, lootes, et seej�rel saab laiba tardunud tekstiilkattest v�lja koorida. Derry haaras lahkamisnoa. Ettevaatlikult, kuid kirurgile omase kindla k�ega tegi ta m�ne millimeetri s�gavuse sissel�ike rinnast jalalabadeni. Kolme tuhande aasta eest prepareeritud vaaraolaiba �lahtikoorimine� osutus igatahes oodatust raskemaks. Sidemed, iga�ks kuus kuni �heksa ja pool sentimeetrit lai, olid m�nes kohas m�hitud kuueteistk�mnekordselt. Salv, millega muumia kunagi �hukindlalt suleti, oli tekstiili v�rvinud peaaegu mustaks ja muutnud kivik�vaks, nii et m�nes kohas tuli appi v�tta meisel. 7.1. Sada nelik�mmend kolm �ksikute sidemekihtide alt tulid n�htavale ehteasjad � kokku sada nelik�mmend kolm �, mida �mbritses linane polster , et need ei m�jutaks muumia v�list vormi. Mida l�hemale j�udsid linased sidemed kehale, seda rohkem olid need k�dunenud. Ometi v�is selgelt t�heldada, et surnukeha rinnaosa oli m�hitud ristikujuliselt. K�sivarred, jalad ja peenis olid m�hitud �kshaaval ja siis haaratud �ldisse m�histes�steemi. Parem k�si lebas vasakul puusal, vasak k�si parempoolsetel roietel, nii et k�ed moodustasid risti. S�rmed ja varbad olid m�ssitud riideribadesse, nende peale olid t�mmatud kuldh�lsid. Pead �mbritsesid pikuti ja ristipidi m�hitud linase riide ribad, mille alt paljastus omap�rane polsterkroon, mis sarnanes Osirise Atefi krooniga. Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni n�gu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett , mis lebas sellel polstril, v��rib erilist t�helepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on m�rkimisv��rsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele amuletile omistatav s�mboolne t� hendus . �Surnuraamatus� (166. peat�kk ) seisab s�na-s�nalt: �rka minestusest, milles sa uinud. Sa triumfeerid k�ige �le, mis sinu vastu tehakse. Ptah on v�tnud sinu vaenlased. Nad lebavad n��d seal ja neid pole enam olemas. Selle t�helepanuv��rse amuleti m�istatust on radioloogid ikka ja j�lle p��dnud lahendada. Rabav on igal juhul aga �Surnuraamatu� tekst surmavormeliga, surmakuulutusega, mis juba varsti sai kahele lahkamise juures viibinud teadlasele kohutavaks t�elisuseks. Peale selle m�istatusliku amuleti oli Tutanhamoni kaelas veel kaksk�mmend �ks ohutist, mille t�hendus ja s�mbolisisaldus on igatahes leidnud seletuse . Need kahe ehiskrae all olnud ripatsid olid matustel erilise t�hendusega: tehnilised rekvisiidid, nagu suur ripats , mis mansetina krae seljapoolsel osal oli m� eldud vasturaskusena, olid sageli ka lihtsalt ehteasjad. Linaste ribade alt tulid l�puks n�htavale ka Isise s� mbol , kaks Osirise s�mbolit ja rohelisest p�ldpaost skepter . Nende all olid kaks palmi - ja maokujulist ripatsit. J�rgmise tekstiilikihi all olid p�ldpaost Thothi kujutis, punasest karneoolist maopea, lasuurkivist Horos , p�ldpaost Anubis ja samast materjalist pap��russkepter. K�ige alumise riidekihi all oli kaheksa amuletti: inimpealine tiivuline madu, kuningboa, kahekordne kuningboa ja viis raisakotkast, t�psemalt Nechbeti raisakotkast. Neil surnud vaarao kaelas olnud arvukatel amulettidel oli vaid �ks m�te: kuningas pidi oma teel surnuteriiki kaitstud olema. Rahvas uskus kindlalt amulettide j�usse. 7.2. Muumia paljastamine Kaksk�mmend �ks amuletti tuli n�htavale Tutanhamoni lahkamisel. Kuid veel ei olnud keegi n�inud vaarao n�gu. Dr. Derry alustas laiba vabastamist k�test ja jalgadest ning harutas siis lahti keha �mber olnud sidemed. K�sivartele, jalgadele ja kehale oli m�histe vahele asetatud veelgi ehteid , k�ev�rusid ja s�rmuseid. Tutanhamoni vasakul k�sivarrel oli kuus ja paremal seitse k�ev�ru. Need olid ehted , mida vaarao oli kandnud eluajal. Nagu Howard Carter oma lahkamisprotokollis selgitab, oli laibale �mber seotud k�mme objekti, mille otstarve ja t�hendus oli tundmata. Vasakul pool lebas v�limiste sidemete all kummaline y-kujuline kuldplekist amulett ja vahetult selle peal ellipsikujuline kuldtahvel. Selle amuleti t�hendust ei tunta. Teatakse vaid, et Keskmise riigi sargakirjades tuleb ette seesama ese, mida nimetatakse ABETiks ja mis kujutab endast valitsuskeppi. Et see aga sarnaneb linast riiet ja r�ivaid t�histava kirjam�rgi �he koostisosaga, peaks see olema m�ttelises seoses m�histega. See on t�en�oline, kui arvestada, et selle juurde kuuluv kuninglik kuldtahvel katab t�pselt sissel� iget , mis tehti laibale siseorganite eraldamiseks. J�rgmine ese oli kuldplekist T-kujuline s�mbol. Selle t�hendus on teadmata. Peale selle tulid aga n�htavale juba tuntud surnuehted. N�iteks kaheksa kuldset r�ngast alakeha , reite ja �lavarre �mber. K�hu �mber olnud kuldv�� all oli peidus karastatud kullast teraga pistoda . Ning siis eemaldas professor Derry viimase sidemekihi. Juuresolijad j�lgisid pingsalt erutavat vaatepilti. Nad n�gid vaarao jalgade rabedat hallikasvalget nahka, mis oli kohati rebenenud. Nahk ja sidekoed moodustasid luudel kahe-kolme millimeetri paksuse kihi. Derry puudutas vasakut kederluud. See lasi end koos hapra nahaga eemaldada. Juba jalgade paljastamise j�rel oli n�ha, et isegi sidekudede k�rbumisprotsessi arvestades oli Tutanhamon olnud kidura kehaehitusega ja oma surma hetkel arvatavasti veel mitte t�iskasvanud. Hiljem luustiku p�hjal arvestatult oli Tutanhamon 164 sentimeetrit pikk. Inglise professori Karl Pearsoni j�rgi, kes inimese kehakasvu m��rab m�nede luude pikkust arvestades, oli vaarao 167,6 sentimeetrit pikk. M�lema elusuuruse puuskulptuuri, mis kujutasid Tutanhamonit ja valvasid seesmise sargakambri sissek�iku, v�rdlevad m��tmised andsid kehapikkuseks 167 ja 169 sentimeetrit. Et legendaarne vaarao polnud t�epoolest vanaks elanud, tegi professor Derry kindlaks eemaldatud p�lvekedra alt paljastunud reieluul p�lveliigest uurides. Sealne k�hr kasvab luuga kokku tavaliselt kahek�mnendaks eluaastaks. Antud juhul oli see veel kokku kasvamata. Reieluud olid aga igatahes �lemises osas suure k�hrest rullkaarega kokku kasvanud, milline protsess algab kaheksateistk�mneaastaselt. Samalaadsed anatoomilised ise�rasused olid t�heldatavad s��reluudel ja hiljem ka �lavarreluudel. K�ik see lubas arvata, et Tutanhamon polnud veel kahek�mnene, kuid siiski �le kaheksateistk�mne, kui ta suri. K�sivarte vabastamisel teostati samasugune ettevaatlik protseduur . Samasugune oli ka anatoomiline tulemus: hallikasvalge nahk, k�hrkudede kokkukasvamised. Oma vanusem��ramisel arvestas dr. Derry ka teaduslikult t�estatud fakti, et Egiptuses kasvavad liigeste k�hred kiiremini kokku kui Euroopas. R�ntgeniuuringud n�itasid, et noortel egiptlastel ei kasva k��narluu kodarluuga kokku enne kaheksateistk�mnendat eluaastat. Kaheksateistaastaselt suureneb aga kokkukasvamise kiirus tunduvalt. See algab k��narluu sisek�ljelt ja just selles kohas saadi Tutanhamoni surnukehal kindlaks teha luude kokkukasvamise esimesed alged . See viitab omakorda, et kaheksateistk�mnenda eluaasta piir oli �letatud. Arheoloogilised uuringud n�uavad tihti mitme teadusharu koost ��d. Kui j�etakse tegemata m�ni anal��s, siis tuleb arvestada �he veaallikaga rohkem. Seda oli n�ha ka Tutanhamoni muumia uurimisel . Nahk Tutanhamoni kehal oli halvemini s�ilinud kui k�tel ja jalgadel. Nabast niudeluu eesmise ogani kulges kaheksak�mne kuue millimeetri pikkune sissel�ige, �rebitud�, nagu �tleb Derry � seega hooletult l�igatud. Selle ava kaudu eemaldati vaarao sisikond, mida ei palsameeritud koos kehaga, vaid s�ilitati hauakambris eraldi. Vanade egiptlaste veendumusel kaalus Osiris surnutekohtu ees s�dant ja seet�ttu pidi seda s�ilitama erilises kruusis. Preestrid panid s�dame asemele enamasti skarabeuse, meil sitasitikana tuntud mardika teisend, keda egiptlased p�haks pidasid ja kellel oli neile sama suur s�mboolne t�hendus nagu kristlastele ristil. Sellel, et ka muud siseorganid tuli kehast eemaldada, on arusaadavad p�hjused: esiteks tundsid egiptlased loomulikult sisikonna vastuv�tlikkust m�danemisele, teiseks arvestasid nad kehaorganite s�mboolset omadust kutsuda inimeses esile n�lga ja janu. Neid tundeid ei tohtinud aga surnul tema teel allilma tekkida. Niisiis jaotati siseorganid nelja erinevasse nn. kanopose kruusi. Nende kaasi ehtisid Horose poegade Amseti, Hapi, Duamutefi ja Kebehsenufi pead, mis pidid kaitsma n�lja ja janu eest. Vanas ja Keskmises riigis anti surnutele hauda kaasa koguni �toitu ja jooki �, s.o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja k�psetamiseks kaasa miniatuursed k��gid ja leivaahjud. 7.3. M�istatuslikud deemoni�unad Selgitamata on �he taime p�ritolu, millist Egiptuses �ldse ei leidu, mida on aga leitud nii Tutanhamoni kui teistegi vaaraode hauakambrist. See on alraun. 18.d�nastia hauakambrite seinamaalid n�itavad sageli selle taime viljamugulatega t�idetud puuviljakorve � kujutisi, mille t�henduse �le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele l�him maa, kus alraun kasvab, on Palestiina . Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks � deemoni�unaks. Deemoni�unu kasutatakse v�ikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes v�ivad nad inimese viia m�ratsushoogudeni. Professor Newberry oletas, et leitud ja seinamaalingutel kujutatud alrauniviljad on identsed niinimetatud didiviljadega. Seda heebrea keeles dudaimina tuntud vilja mainitakse just Uue riigi kirjalikes m�lestusm�rkides sageli. Elephantine saarel Niilusel, t�nase Assuani l�hedal, on seda kasutatud koguni narkoosivahendina. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud. Teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiek�mnendatel v�i kuuek�mnendatel aastatel. Seda t�estavad juba ainu�ksi professor Harrisoni tagantj� rele tehtud uuringud. Ta oli oma t��des sunnitud leppima � pris lagunenud muumiaj��nustega, ent sai sellegipoolest teadusele enam olulisi tulemusi kui k�ik teised uurijad enne teda kokku. 7.4. Diadeem K�ige raskemaks kujunes Tutanhamoni pea vabastamine. Dr. Derry pidi tegutsema eriti ettevaatlikult, et loodetavasti t�ielikult s�ilinud n�gu mitte kahjustada. Mida enam sidemekihte vaarao pea �mbert k�rvaldati, seda selgemaks sai selle ebaharilik kuju, mida tunti juba hauakambri seinamaalingute ja skulptuuride j�rgi: Tutanhamonil oli tugevasti v�ljaarenenud kuklaosa � fenomen, mida oli t�heldatud ka vaarao Ehnatonil. M�histe edasise eemaldamise j�rel tuli n�htavale tihedalt liibuv diadeem, lihtne nagu peaside, kuid kullast ja karneoolr�ngastega varustatud ning kummaliste tillukeste kuldplaadikestega kaetud. Vaarao diadeemist eraldi olid kaks selle juurde kuuluvat s�mbolit: Nechbeti raisakotkas ja Buto madu � p�hja- ja l�unariigi s�mbolid. M�lemad t�hendusrikkad kujutised leiti jalgadelt teineteisega k�rvuti. Sel oli oma p�hjus: Tutanhamoni hauakambris seisis sarkofaag ida-l��nesuunaliselt, peaga l��nde. Laiba k�rval olnud riigis�mbolite asetus vastas seega t�pselt Alam- ja �lem-Egiptuse geograafilisele asendile. Seda, et m�lemad s�mbolid olid esialgu kinnitatud diadeemile, v�is �ra tunda nende tappidest, mis sobisid t�pselt diadeemi vastavatesse avaustesse. Kirjeldatud diadeemi t�hendust on p��tud lahti m�istatada. See polnud tavaline vaaraode kuningakroon, vaid sellised valmistati iga�hele eraldi. Kindel on, et diadeem oli midagi enamat kui ainult kuninga pead kaunistanud ehe. Diadeemid olid vanade egiptlaste juures erilises aus, mida v�ib j�reldada sellest, et neile omistati maagilist j�udu. Maol , mida iga vaarao oma diadeemil kandis, pidi mitmesuguste s�ilinud tekstide p�hjal otsustades olema v�im vaenlast h� vitada . Aga mis v�im see oli? Kas radioaktiivne kiirgus, mis l� htus diadeemist? See oleks kahtlemata �ks seletusi . Eelk�ige seletus, mis selgitab, miks just Tutanhamoni v�ljakaevamistel nii palju inimesi suri: ainsa vaaraona oli Tutanhamonil diadeem veel hauas alles. 7.5. Tutanhamoni n�gu Lahkamise k�igus j�udis dr. Derry vaarao pead katnud j�rjekordse tekstiilkihi eemaldamisel kulla ja p�rlitega tikitud �hukese linase m�tsikeseni, mis kattis Tutanhamoni paljaksp�etud pead. Howard Carter kirjutab: Erilist hoolikust n�udis n��d kuninga tugevasti s�estunud peast viimase linase katte eemaldamine. Sest iga liigutus v�is tema v�limust kahjustada. Me olime oma vastutusest t�iesti teadlikud. Juba sooblikarvadest pintsli v�himal puudutusel lagunesid k�dunenud kanga needki j��nused ja paljastasid rahuliku , �rna noorukin�o�(H. Carter, lk 224) Enne s�ngitamist muumiale kallatud linaseemne�li oli vallandanud keemilise reaktsiooni, mis tekitas kuumust. Seet�ttu oli surnud vaarao n�gu korralikult p�lenud. Kohati oli see must. Silmalaugude k�ljes olid �lipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. M�hkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil v�lja v�etud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad � tema pikad l�ikehambad tungisid huulte vahelt v�lja. K�rvad olid suhteliselt v� ikesed , k�rvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, n�onahk oli rabe ja lahti tulnud. K�llap on see seletatav �ldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei p��ranud mingit t�helepanu vaarao vasakul p�sel olnud vigastusele. Howard Carter ei m�rganudki seda kohta. Ning professor Derry �tleb lahkamisprotokollis: �Mis selle vigastuse p�hjustas, pole kahjuks v�imalik kindlaks teha.� 8. Kuidas Tutanhamon suri? Tutanhamoni peahaava m�istatus seletati alles enam kui nelik�mmend aastat hiljem, kui Liverpooli anatoomiaprofessor dr. Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse r�ntgeniaparaadiga. See polnud k�ll vaarao esimene r�ntgenoloogiline uuring, kindlasti aga p�hjalikem. Viisk�mmend r�ntgenifilmi andsid j�rgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri v�givaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas mingi relv v�i kuskilt kukkumine. Surma tegelik p�hjus oli ajukoorealune verevalum . Seega oli igasugune m�istatamine vaarao varajase surma �mber �learune. Seni oli surma p�hjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat v�i tuberkuloosi. Professor Harrisoni assistent , seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas n��pn�elapea suuruse koet�ki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2, alagrupp MN. Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat �verd� ja p�rines j�relikult vanast ja � puhtast � aadlit�ust. Harukordne veregrupp A 2 k�neleb ometi ka millestki muust. Harrison ja Conolly t�estasid 1959 . aastal selle, mis 1925. lahkamisel oli olnud veel puhas oletus. Howard Carter: �K�ige silmatorkavam Tutanhamoni n�os oli selle erakordne sarnasus tema �ia Ehnatoni omaga. Olin seda t�heldanud juba skulptuuride puhul.� Carter, kes veel ei teadnud, et Tutanhamonil ja Ehnatonil on �ks ja sama veregrupp, oletas �igesti, et Tutanhamon, kelle p�ritolust polnud midagi teada, oli Ehnatoni sohipoeg. Et viimase naine Nofretete t�i ilmale ainult t�treid, kelle hulgast Tutanhamon v�ttis endale naiseks Anches-en-Amoni, abiellus noor vaarao, kes oma pulmade ajal pidi olema kaheteistk�mneaastane, niisiis omaenese �ega. Tema �i oli �htlasi tema isa. Seda sugulussuhet, mille t�estas alles viimase aja teadus, oli dr. Derry oletanud juba oma anatoomiliste uuringute p�hjal. Dr. Derry oli koostanud Ehnatoni ja Tutanhamoni koljum��tudest j�rgneva tabeli ning kindlaks teinud m�lema mehe h�mmastava sarnasuse. Ehnaton Tutanhamon Kolju pikkus 190 mm 187 mm Kolju laius 154 mm 155 mm Kolju k�rgus 134 mm 132,5 mm Lauba laius 98 mm 99 mm N�o k�rgus (�laosa) 69,5 mm 73,5 mm N�o k�rgus (alaosa) 121 mm 122 mm L�ua laius 99,5 mm 99 mm Pea �mberm��t 542 mm 547 mm Keha pikkus (arvestatud j�semeluude p�hjal) 1660 mm 1680 mm Nagu k�ik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga �pris haruldastest taimedest . Leitud on n�iteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti p�rgi. Maailma ajaloo k�llap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris. See oli v�ike kimbuke lilli, mille oli noppinud viieteistk�mneaastane vaaraolesk Anches-en- Amon Niiluse kaldailt ja mis oli m�eldud viimaseks tervituseks tema armastatule . Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega. Teise sarga peatsis lebas oliivilehtedest, lillelehtedest ja �itest p�rg. Professor P. E. Newberry m��ratles sellise seose kui �enese�igustusp�rija�, mis on sisse kirjutatud ka �Surnuraamatu� erilisse peat�kki ja mis asetati sargale alates Uue riigi algusest peale samal ajal, kui preestrid laususid manas�nu. Teise muumiasarga rinnal lebas lillevanik ja kolmanda sarga pealt leiti lilledest krae. Taimed olid s�ilinud erinevalt. M�ned pudenesid tolmuks esimesel puudutusel, teised olid s�ilitanud isegi v�rvi ja neid v�is pikemata m�� rata . K�ige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja k�rbe vahele j��nud kitsal maaribal. Pole muidugi tarvis mainidagi, et lootoslill ja pap��rusepuhmas olid riigis�mbolina kasutusel ka sarga- ja hauakaunistusena. Kokkuv�te Oma t��s r��kisin l� hemalt kahest mehest, Howard Carterist ja lord Carnarvonist, kes on arheoloogia valdkonnas teinud suuri edusamme . T�nu neile saime me teada, et juba 18. d�nastia ajal leidus Egiptuses rauda. Samuti saime teada, missugune n�eb v�lja �ks vaaraohaud t�ies koosseisus, sest Tutanhamoni hauakamber on ainuke, mida hauar��vlid pole r��stanud. T��s saab j�lgida Tutanhamoni muumia j�rk j�rgulist lahkamist, mis minu arust ongi selle t�� k�ige huvitavam osa. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud ning teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiek�mnendatel v�i kuuek�mnendatel aastatel. Sest siis olid olemas juba k�rgtehnoloogilised vahendid, millega teadlased oleksid muumiat paremini tundma � ppinud . Omamoodi huvitavad peat�kid on ka Sajandi arheoloogiline Kuidas Tutanhamon suri?. Esimeses neist on juttu haua sissek�igu esimese trepiastme leidmisest kuni hauakambri p�hjaliku uurimiseni. Teises on lahti seletatud Tutanhamoni surma p�hjus � algselt pakuti vaarao surma p�hjustena arteriaaltuumorit, ajukasvajat v�i tuberkuloosi, kuid t�nap�eval on j�utud tulemuseni, mis n�ib k�ige usutavamana, selleks on ajukoorealune verevalum. Tutanhamon polnud k�ll Egiptuse ajaloo kellav�rgis suur ratas, kuid ka v�ikestel ratastel on oma t�hendus.