Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Tutanhamon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli Tutanhamon ?
  • Mida oli kasutatud Tutanhamoni sngitamisel. Kus oli aga tema haud ?
  • Mida see sisaldab ?
  • Mis vim see oli ?
  • Kuidas Tutanhamon suri ?
 
Säutsu twitteris
1. Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamon oli Egiptuse 18. d�nastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (m�ningatel andmetel 1358 -1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes s�ndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid � heksa -aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas �le kaks nuris�nnitust ja pakiliselt n�utud meessoost j�reltulija j�igi s�ndimata. Tutanhamoni t�htsaim tegu oli oma �ia poolt kehtestatud monoteistlikust p�ikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. M�rkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli t�htsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum l�petas enneaegselt tema elu, ta oli k�igest kaheksateistk�mne aastane. Temast on teada, et ta oli �ketserkuninga� Ehnatoni v�imees ja t�en�oliselt ka ta lihane poeg. Tema kuninglike tegude kohta puuduvad teated, tema valitsejafunktsioon on selgusetu, kuid v�ib kindlasti arvata, et vaevalt suutis saata midagi t�helepandavat korda inimene, kes suri kaheksateistk�mne aastasena. Kuulsaks sai ta eelk�ige t�nu oma hauakambri avastamisele ja t�igale, et see haud, vastupidiselt k� igile teistele vaaraohaudadele, polnud r��statud, samuti asjaolule, et vaaraode needus hakkas esmakordselt huvitama teadlasi terve rea ebatavaliste surmajuhtumite t�ttu p�rast tema hauakambri leidmist . Howard Cartertleb noorena surnud vaarao kohta: �Ainus m�rkimisv��rne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha.� 2. Howard Carter Howard Carter s�ndis 9. mail 1874. aastal Kensingtonis, Londonis. Ta oli oma isa Samuel John Carteri ja ema Martha Joyce Sandsi �heteistk�mnest lapsest noorim. Halva tervise t�ttu ei k�inud ta koolis, teda koolitati eraviisiliselt kodus. Tema isa, tuntud joonistaja ja maalikunstnik , �petas talle joonistamist ja maalimist. 1891. aastal liitus Carter Percy Newberry k�e all Egiptuse Uuringufondi arheoloogiliste vaatlejatega ja s�itis esmakordselt Egiptusesse . V�lja�ppe sai ta Flinders Petrie, Francis Llewellyn Griffithi ja Edouard Naville�i k�est. J�rgneval aastal liitus ta Petrie v�ljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 t��tas Carter Naville�i k�e all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris k�ik n�htavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis ; tema t��d avaldati kuues k�ites. 1899. aastal m��rati ta �lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise � mber . 1902. Aastal alustas Carter t��d Kuningate orus Theodore Davise v�ljakaevamiste j�relevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta j�relevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta t��tas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult �he aasta, sest p�rast v�ikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta �le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt t��kohalt ja otsustas end p�hendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, l� hedane ja edukas t��suhe ja s� prus . Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja m�ningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja residentsi endale Elwat el-Dibani, loomulikult v� ikese rahalise toetusega lord Carnarvonilt. Aastatel 1917 kuni 1922 veetis Carter oma aega Teebas uuringuid tehes. Ta tegi m�rkmeid graffitite ja v�imalike kadunud haudade asukohtade kohta ning otsis Kuningate orust Tutanhamoni haua asupaika. 4. novembril 1922 l�ppesid Carteri uuringud p�rast seitsmeaastast rasket t��d. Seda avastust on kutsutud sajandi k�ige t�htsamaks ja see v�ttis Carteril ja ta meeskonnal k�mme aastat enne kui hauakamber oli t� hjendatud . Carter kataloogis haua sisu piinliku t�psusega, tehes arvukaid m�rkmeid esemete asupaikade kohta. Samuti sai ta aru, et need esemed tuleb taastada ja Kairo muuseumile �le anda. T�nu sellele avastusele sai Carter oma elu ainsa doktorikraadi Yale�i �likoolist ja selle �le oli ta v�ga uhke. Kuid ta oli pettunud , et ei suutnud avaldada t�isteaduslikku teost Tutanhamoni haua leiu kohta. Koos Arthur Mace�i ja Percy White�iga oli ta avaldanud �he �populaarse� aruande. Tutanhamoni hauakambri avastamine t�itis Howard Carteri unistused ning t��le hauakambris j�rgnes sujuv allak�ik. J�rgnevad aastad veetis ta �ksinda oma kodus Teeba l��nen�lval. Carter suri oma Londoni kodus 2. m� rtsil 1939.aastal Hodgkini t�vesse. Howard Carter maeti Putney Vale�i surnuaeda epitaafiga: � Arheoloog ja eg�ptoloog�. 3. George E. S. M. Herbert , viies krahv Carnarvon 1866. aastal s� ndinud Carnarvon oli vana hea Inglismaa t�� piline laps. Esimesed eluaastad veetis ta oma vanemate m�isaas Highclere�is, keskhariduse omandas era�petaja k�e all. Siis siirdus ta Etonisse, nagu �hele noorele lordile ette n�htud. Cambridge�is Trinity kolled? is paistis ta silma �le keskp�raste saavutustega ratsaspordis ja sellega, et pidas oma kirjutuspuldis terve semestri v�ltel elusat madu . Kahek�mne kolme aastaselt pidi Carnarvon p�rast oma isa surma �le v�tma perekonna hiigelvaldused. Sellest peale harrastas ta playboy elustiili � v�hem k�ll naistega l�bik�imise m�ttes, enam aga elu teisi naudinguid silmas pidades. Isiksusena on lord Carnarvon �igupoolest ainult Inglismaal esinev segu sportlasest ja kunstiteoste kogujast, d�entelmenist ja maailmar�ndurist, realistist kaubanduses ja romantikust tunnetes. Juba noorukina uitab ta k�igis antikvariaatides, t�iskasvanuna kogub ta kirglikult ja asjatundlikult vanu grav��re ja jooniseid. Samaaegselt on ta aga ka alaline k�laline k�igil spordiv�ljakuil, harjutab, kuni tast saab eeskujulik laskur, harrastab veesporti ja teostab purjekal reisi �mber maailma. Kolmas Inglismaal registreeritud auto kuulus talle. 3.1. Saatuslik auto�nnetus Lord Carnarvon oli autospordi pioneer. Tal oli Prantsusmaal juba siis mitu autot, kui nende kasutamine Inglismaal veel keelatud oli. Kes oleks iial v�inud arvata, et just tema kirg autode vastu teeb Carnarvonist v�ljakaevaja, Tutanhamoni hauakambri avastaja ja tolle sensatsioonilise needuse ohvri. Lord Carnarvoni �de leedi Burghclere kirjutab. See juhtus �hel reisil l�bi Saksamaa. Carnarvon ja tema truu autojuht Edward Trotman, kes saatis teda �le kahek�mne kaheksa aasta k� ikidel s�itudel, olid kihutanud juba kaugele m��da t�hja maanteed, mis rooma t�psusega kulges n��rsirgelt l�bi l�putu metsa Bad Langenschwalbachi, kus leedi Carnarvon oma abikaasat ootas. Nende ees ja taga sirutus maantee . �kki m�rkasid nad �helt v�ikeselt k�rgendikult enda ees langust, mis oli nii j�rsk, et torkas silma alles viieteist meetri kauguselt ; peale selle t�kestasid all nende teed kaks h�rjarakendis vankrit. M��das�idulootuses juhtis ta auto �sna teepervele, ent seejuures s�itis ta kivihunnikusse. Kaks kummi l�hkesid, auto l�ks �mber ja kukkus Carnarvonile peale. Trotman lendas mitu meetrit kaugemale� Meeleheitliku pingutusega � nnestus Trotmanil auto k� rvale t�mmata ja oma peremees vabastada. Viimane oli teadvuseta ja ta s�da oli n�iliselt lakanud t��tamast. S��di olnud h�rjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman m�rkas p�llul kahte t��list, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee n�kku. Seepeale hakkas s�da taas t��le (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclere�i kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel �nnetusel raske ajup�rutuse. Ta oli m�nda aega pime, ta n�gu oli tundmatuseni paistes ja k�eliiges murdunud. Peale selle oli ta saanud raskeid p�letushaavu. Aadlisoost autohull pidi �le elama mitu operatsiooni, kuid ta tervis j�igi p�duraks. Lordil oli raskusi hingamisega, eriti sealsel inglise talvel. 1903.aastal veetis ta talve esmakordselt Egiptuses, kus �huniiskus ei t�use peaaegu iial neljak�mnest protsendist k�rgemale � ideaalne kliima paranejale. Sellest peale veetis Carnarvon iga talve Niiluse ��res, hakates kunstilembese inimesena aina enam ja enam huvituma arheoloogiast. Oma kolmandal talvel Egiptuses asus lord Carnarvon t��le v�ljakaevamistel. Muide, t� iesti edutult. Ta kasutas juhust paluda n�u Kairo muuseumidirektorilt sir Gaston Masperolt. Too soovitas talle tutvuda briti arheoloogi Howard Carteriga � mehega, kel oli palju erialateadmisi ja idealismi, ent v�he raha. Carter oli Egiptuses t�� tanud aastast 1890. Muististe osakonna juhatajana oli ta ameeriklasele Theodore Davisele avastanud Kuningate orus, Luksorist l��nes, juba kaks hauakambrit. Howard Carter ja lord Carnarvon otsisid peidetud aardeid koos seitse aastat. K�ik, mida nad kuni 1912. aastani kaljukivimeist p�evavalgele t�id, avaldasid nad uhkusega oma kallihinnalise kujundusega raamatus �Five Years Explorations at Theben� (�Viis aastat uurimist �id Teebas�). Ent t�� j�tkus. Carter oletas, et orus pidi peituma veel �ks unustatud vaaraohaud. Tema oletus polnud p�hjuseta. Theodore Davis oli �hest kaljul�hest leidnud karika Tutanhamoni hierogl��fidega. Peale selle oli ta avastanud haua�ahti, mis sisaldas j��nuseid puukastist, kus olid Tutanhamoni nimega kuldplaadid. Davis j�reldas sellest, et ta on avastanud Tutanhamoni haua. Kuid Carter kahtles selles. Ta tegi �ige j�relduse, et 18. D�nastia kuningas ei saanud mingil juhul olla maetud nii tagasihoidlikku hauda. L�ppude l�puks oli ju Keskmise riigi kuningaid austatud v�imsate kaljukirikutega ja polnud mingit p�hjust Tutanhamonit vaestehauda matta. Mida aga Carter l�plikult tunnustas, oli Theodore Davise j�rgmine leid. Ameeriklane avastas �hest kaljupeidikust mitu savin�ud potikildude ja riidet�kkidega, mille vastu ta siiski p�rast nende p�gusat uurimist huvi kaotas. Alles l�hem uurimine New Yorgi Metropolitan Museum of Artis t�i p�evavalgele, et �hes anumas peitunu sisaldas, nagu hiljem selgus, Tutanhamoni nime ning surma-aastaga varustatud pitsati ja riidet�kid. Carter n�gi neis j��nustes tarbeasju, mida oli kasutatud Tutanhamoni s�ngitamisel. Kus oli aga tema haud? 4. Sajandi arheoloogiline avastus Ameeriklane Theodore Davis kaevas seal, kus oletas hauakambrit ka Carter. Ta oli saanud 1902. Aastal selleks Egiptuse valitsuselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Tutanhamon #1 Tutanhamon #2 Tutanhamon #3 Tutanhamon #4 Tutanhamon #5 Tutanhamon #6 Tutanhamon #7 Tutanhamon #8 Tutanhamon #9 Tutanhamon #10 Tutanhamon #11 Tutanhamon #12 Tutanhamon #13 Tutanhamon #14 Tutanhamon #15 Tutanhamon #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Leetsaar Õppematerjali autor

Lisainfo

Kes oli Tutanhamon?

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
wps
Vaarao tutanhamon
6
doc
Tutanhamon
5
doc
Tutanhamon
2
docx
Tutanhamon
11
doc
Vaarao tutanhamon
76
rtf
Vana-Egiptus
46
pdf
Vanaaja konspekt kaartidega
25
docx
Referaat - Vaaraod





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun