ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.
ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
Autor: Margus Karu Margus Karu sndis 1984.aastal Tallinnas. Prast pinguid filmireii erialal ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E
Kõik kommentaarid