JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“ (0)

J�RI PARIJ�GI � TERASPOISS � SISUKOKKUV�TE Jaani ema p�eb rasket haigust ning kahjuks sureb . Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast h�sti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub v�i lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on l�bi saanud, j��b ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal �ksinda, ta on seal koos �li�pilase h�rra P�rnaga. �li� pilane oli alati tema ja tema ema vast v�ga hea olnud ning ta erines teistest. K�ik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema v�ttis Jaani kui endavanust p�ris meest. Koos sammusid nad �li�pilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt �htupooliku ning Jaan veetis esimese �� seal, kuid j�rgmistel ��del l�ks ta kojanaise ja �mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid t�id teha, raius puid ning t�i puid tuppa, viis pesu v�lja ja aitas igasugustes teistes t��des meelsasti. Kui ta t��d valmis sai, jooksis ta linna ajalehti m��ma ning teenis nii raha. M�nel p�eval j�udis ta isegi poistega koos m�ne m�ngu m�ngida. �hel t� iesti tavalisel p�eval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine p��dis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks j��nud ja lapse �leval pidamine n�uab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest �li�pilase h�rra P�rnaga r��kida, sest too oskas alati m�istlikku n�u anda, aga �li�pilane oli l�inud maale mingite uuringute asjus. �li�pilane oli talle alati �elnud, et n��d, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning p��dma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause k� rvus ning ta m� tles poepidaja s� nade �le. J�rgmisel korral r��kis poenaine sama juttu , aga seekord Jaanile . N��d Jaanile aitas, ta l�ks linna ja k�is igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale m�nes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja s��a. Poiss jooksis linna poole ja k�is paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei j�tnud ja ikka neile peale k�is, l� ksid �hel p�eval Jaan ja kojanaine ametnikega r��kima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud n�us, nii nad l�ksid taas koos Jaaniga �ra koju. Poiss p��dis n��d iga p�ev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti m��a, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise k�inud hooldekodus Jaanist ja tema elust r��kimas ning �hel hommikul tuldi Jaanile j�rgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid l�puks m�istis, et ehk oligi nii k�ige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri V�inoga, kes oli p�ris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Kr�hva (v� hemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma s��gi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud n�us. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Kr�hvale vastu hakata, sest Kr�hva oli k�va mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia t�kkideks ning jagas k� igile sealt v� ikese t�ki. Ka Kr�hva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning Jaan j�i peale. Aga nii nende t�lid ei l� ppenud , veel mitmeid kordi nad naaklesid �ksteise kallal (v�i �igemini Kr�hva Jaani kallal) ning oli ka kaklusi. Lastekodus oli veel �ks poiss, keda h��ti H�ireks, sest ta oli neile kloun. Ta pidi tegema, mida poisid tahtsid, poistele meeldis teda kiusata , sest siis l�ks h�ire t��le (see t�hendab, et ta hakkas k�va h��lega nutma). Kui �hel korral Jaan n�gi, kuidas Kr�hva ja teised � elad poisid H�iret kiusasid, siis l�ks ta teda kaitsma. Ta haaras Kr�hva �lgadest kinni ning t�ukas teda ukse poole, kuid just l�ks uks lahti ning uksest astus sisse juhataja. Mees hakkas kohe p�rima, mis toimus ning Kr�hva ajas k�ik Jaani kaela. Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Kr�hva valetanud oli. Juhataja k� skis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan l� kski nurka ja seisis , kuid teised poisid �tlesid talle, et ta v�ib sealt �ra tulla, juhataja l�ks �ra ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal t�kki k�ljest �ra ei v�ta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning k�ik piilusid teda tekiservade alt. L�puks, kui tund aega t�is sai, l�ks ta oma voodisse, kus V�ino talle �tles, et oli teda koguaeg j�lginud, kuidas ta seisis ning m�elnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Kr�hvaga vastamisi olla, oli ta alati k�ik t��d k�ige enne valmis saanud ning seisis oma karistuse aja ausalt �ra. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks v�i teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba p�ris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas l�bi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks v�i muud t��d tegema l�inud, tulid tagasi. Nende seas oli ka Kr�hva kaaslane Tank , kellega neil meeldis ikka teiste kallal nokkida, kuid ka n��d ei andnud Jaan alla, ta oli valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati �ra. Ka �li�pilane oli teda vaatamas k�inud ja �tles, et Jaan v�ib alati tema juurde minna, kasv�i s�da��si. Jaan hakkaski ennast j�rjest �nnetumalt tundma ning m�tles lastekodust �ra minna. Nii ta l�kski �hel p�eval juhatajaga r��kima ning �tles, et ta l�heb n��d �ra, et k�ll �li�pilane h�rra P�rn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema �li�pilase juurde. H�rra P�rn oli muidugi �llatunud teda n�hes, kuid v�ttis ta r��muga vastu ning lubas tal kasv�i enda juurde elama j��da. Jaan oli selle �le v�ga � nnelik . Nii ta j�igi �li�pilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid p�eval aitas kojanaisel ja kojamehel t�id teha (kojamees oli j�lle terveks saanud). �htuti k�is ta lehti m��mas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. �hel � htul , kui ta j�lle lehti m��ma l�ks, kohtus ta seal �he poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja . Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse v�itja. Tuli s�gis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli v�ga tark poiss, kuid �hel korral, kui �ks � petaja , kes teda �ldse ei sallinud, halvas tujus oli, siis oli Jaanil tuju vempe teha ning nii ta siis jooksis ringi ning �petaja sai v�ga vihaseks. Ta hakkas temaga �iendama ning solvas Jaani ema. Jaan sai v�ga pahaseks ning karjus �petaja peale, kuid see oli alla igasugust arvestust ning Jaan pandi erikooli, st pahade poiste kooli. Jaan ei l�inud sinna just hea meelega, kuid pidi sellega leppima. Tuli v�lja, et seal ei olnud �ldse nii paha. Samas koolis k�is ka Kodja ning nad said headeks s�pradeks. Nad k�isid koos �htuti lehti m��mas ning tuli v�lja, et Kodja ei ole tegelikult �ldse halb, vaid lihtsalt vahest norib t�li. Seal erikoolis k�is ka �ks poiss, keda kutsuti Nirgiks. �hel p�eval kutsus Nirk Jaani endaga kaasa ning Jaan l�ks. Nad l�ksid �hte kuuri , kus Nirk n�itas talle igasuguseid asju, mida ta varastanud oli. Seal olid ka Jaani asjad. Jaan oli Nirgi peale v�ga vihane ning l�ks minema, kuid Nirk anus teda, et ta sellest kellegi ei r��giks. Jaan ei r��kinudki, kuid kui �hel p�eval riietusruumis �ks poiss kurtis � petajale , et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi k�si on m�ngus ning ta jooksis Nirgile j�rgi. Ta r��kis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli j�rgi ka �petaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis l�ksid koos �petajaga koolimajja , kus neilt n�uti selgitust, kuid kui m�lemad keeldusid r��kimast, siis pidi �petaja neile m�lemale vitsa andma ning ta �tles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas �lesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas �petaja, et Jaan v�ib j�rgmisel s� gisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on t� esti terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordiv� istlused korvpallis , rahvastepallis ja v�rkpallis. Korvpallis ja rahvastepallis � nnestus halbade poiste erikoolil v�ita. Nende v�istkonna kapten oli Jaan. �hel �htul, kui Jaan m�tles koos Kodjaga �ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan l�ks teda Emaj �e juurde otsima , et �kki ta �ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal �ks t�druk, kes hakkas uppuma ning Jaan p��stis ta �ra. Sellest, et ta t�drukut aitas, sai ta palju kasu. T�druku isa lubas ta enda juurde t��le v�tta ning k�ik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss � Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis k�iki kaitsma ning aitama . V�ga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. �li�pilane magister h�rra P�rn � H�sti s�bralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast v�ga. T��kas ja tark mees. K�itus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti v�ga hea s�ber, sest nad said k�igest r��kida. Kojanaine � V�ga lahke ja s�bralik Jaani vastu. Hoolis poisist v�ga. T��kas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine � Ta oli s�bralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse l� heks . V�ino � Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said v�ga h�sti l�bi, kuid Jaan teda enda s�braks siiski ei pidanud. V�ino oli vaikne ja v�ga s�bralik poiss. Kr�hva � �el riiukukk, kes m�tles et tema on lastekodus k�ige k�vem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank � Kr�hva kaaslane ja samamoodi �el, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita � Lastekodupoiss, kes kitus k�ikide peale ning keegi peale Jaani ja V�ino ei sallinud teda just eriti palju. H�ire � Poiss lastekodus, kes hakkas alati k�va h��lega nutma (h�iret tegema), kui keegi teda kiusas . Kodja � Jaanist ja Kodjast said v�ga head s�brad, kuigi alguses nad oli kakelnud. Hoolis oma perekonnast ja �est v�ga palju. K�isid koos Jaaniga lehti m��mas. Nirk � Poiss erikoolist, kes armastas varastada. Ta sai Jaaniga p�ris h�sti l�bi. Lootus � Poiss erikoolist, kes koguaeg lootis Eestist �ra p�geneda. �hekorra tal oli �nnestunud L�tti j�uda, kuid mitte kaugemale.