Jevgeni Onegin (6)

Onegin ja Tatjana (Puðkin � Jevgeni Onegin�)Onegin ja Tatjana (Pu�kin �Jevgeni
Onegin�) Armastuses ja s�jas on k�ik lubatud. Kunagi ei tasu milleski t� iesti kindel
olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene , k�ik on
muutuv ja pidevas liikumises. S�dameasjad kui elu �ks t� htsamaid osasid ning
kirjanduses p�hiliselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis
�Jevgeni Onegin�.
�hepoolne armastus oma � nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele v� hemalt
korra elus piina ja s�damevalu tekitanud. On v�he s�napaare, millest paari
sajandi v�ltel �htemoodi aru saadakse. V�ib ju l�putult vaielda selle �le, et
kes on s��di. Niikuinii m�tlevad mehed �htmoodi ja naised teisiti. �Jevgeni Oneginis� on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pu�kin romaani kui
tegelane: ta on Onegini s�ber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad
maailmaasjade ja luule �le.
Mu meelest see on t�htis faktor, v�i teravkeelne lugeja saab hakkama ehk v�itega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, k�rk poeet , skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada muust kui omaenda isikust. Ja samas p��ab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma t��pilist
esindajat, r� hutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse
l�bustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu
ning l�ppu. K�ik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesev�itu
m�isapere vanema t�tre vaheline armastuslugu on v�ga omane sellele ajastule -
Peterburi restorani-, teatri- ja baarimilj��s t�helepanu keskpunktis olev Onegin
ning maam�isa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk
tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha
kummardamisega. Lapsep �lvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira
armastusega, vaid p� evast p�eva n�inud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete
keeriseid. K�llap oli ka tema s� dames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta
ei saanud seda v�lja n�idata just elu heaolu p�rast. Ja saabudes maale oma
j�rjekordset rahas�sti p�randuse n�ol k�tte saama, v�ttis vastu noort Oneginit
vastupidiselt pealinna v�ltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe
hing juba nii m�rgitatud selle v�ltsiga, et ta ei suutnud v�i ei tahtnudki tulla
v�lja harjunud kestast. Kuid maal kehtisid teised reeglid ja kui Onegin p��dis
seal edasi elada harjumusp�raste reeglite j�rgi, siis tabas teda esimene
tagasil��k. Erinevalt pealinna kahepalgelisusele p�rkas ta kokku hoolivuse ja
t� elise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse
t�estamiseks vaid t�elise au kaitsmiseks. Arenevad s�ndmused ajasid noore mehe
segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning p�genes
m�llavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle �hkava ja teda imetleva Tatjana,
kelle �hepoolse armastusega j�lle oma eneseimetlust upitada. Tema �nnetuseks
kohtas ta tema suhtes k�lma ning abielus naist. Ja siis algas v�itlus selle
nimel, et Tatjana j�lle �hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest
v�itlusest kujunes v�lja s�gav armastus, mis omakorda j�i vastuarmastuseta
j�udes liiga hilisele arusaamisele armastuse t�htsusest. Ja noor t�tarlaps Tatjana, kes oli kasvanud �les v�rskes �hus, romaanide m�ju
all. Talle oli antud hea haridus , ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene
keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli
nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai v�ljendada
peenemaid tundeid ja m� tteid . Noore t�druku armastust aga haavati seltskonnal�vi
hoolimatu k�itumisega. Kindlasti on leidnud paljud �rnema soo esindajatest
lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma �unelmate printsi � taga
nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks �nnetuseks t�rjus
ihaldatu k�ik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi,
kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku
puutumast ja l�bi k�imast Larinite perega . M�tlematult ja lihtsameelselt oli
Onegin arvanud, et suudab Tatjanas k�ik tunded pelgalt �he jutuajamisega maha
suruda ning t�druku endast v��rutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks
hullemaks. Tatjana igatses n��d veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et
lootus oli kadunud. Viimsed ning n�rgimad lootusekiirekesed mattis Onegin
l� plikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite l�heduses. T�tarlaps
pidi leppima vaid �hkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse
eluruumidesse j�tnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna,
sest polnud ju kindel, kas Onegin �ldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis
Tatjanasse suhtub.Saatus v�ib aga oma keerdk�ikudes m�ngida vingerpussi � uluva
hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai pealtn�ha � nnelik ,
kuid end maksmapanev ja kahe jalaga maa peal seisev mehenaine. Oneginist
seevastu armastusel sabass�rkija, kes kuidagi selleni ei k�� ndinud .
Ajad muutuvad ning inimesed koos nendega. Kunagi ei v�i teada, mis meid ees
ootab. Nii leidis ka peakangelane oma suureks imestuseks tolle imekauni naise
vastu endas tundeid t�rkamas. Sellesama, kelle ta kunagi kauges elukevades �ra
oli p�lanud. N��d oli Jevgeni kord loota , igatseda ning unistada. Mehe
�llatuseks j�i tunnetele vastus saamata. Olukorda enam v�ljakannatamata otsustas
Onegin Tatjana juurde selgust saama minna. Romantiliste hingedega lugejad
ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning
�nnelikult elup�evade l� puni kokku j��b. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse
ja rajatud kodu najal seisma j��da. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast
armastusest hoolimata minema.
Puðkin otsustas ettearvamatu l�puga teosele punkti panna. Arvatavasti s�ilitas
romaan nii parimal viisil oma t�ep�rasuse ja usutavuse. �ratas mingil m��ral
lootust alal hoidma ka k�ige lootusetumates olukordades , kuid j��da uskuma
juhusesse, et miski praegusel hetkel k�ttesaamatu ja kauge aastak �mnete p�rast
teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. S��rast
m�tet v�iks kaugeimas s�damesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see
elamist-olemist segama ei kipu.
Mingi kokkuv�te 2
Arvamus Huvitav raamat oli, huvitav s�ndmustik ja huvitavad karakterid. Kuigi oli v�rsivormis, oli � pris hea lugeda ja s�eegi polnud keerukas. Oli v�ga v�he asju, millest ma aru ei saanud. Huvitav oli j�lgida tegelaste arengut ja omavahelisi suhteid.
V�rrelda Oneginit ja Lenskit
Onegin n�is olevat, ja k�llap oligi, elut �dinud. Ta ei suutnud millestki r��mu tunda, miski ei n�inud teda k�itvat. Ta ei suutnud �he tegevuse juures kaua p� sida , kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Lenski armastas elu. K�ik k� itis teda ning oli tema jaoks huvitav. Talle meeldis erinevate inimestega palju suhelda.
Iseloomustada maa-aadlikke Osa maa-aadlikke olid v�ga rikkad, korraldasid pidevalt enda juurest suuri koosviibimisi. Suhtlesid teineteisega v�ga viisakalt. V�ga sageli vist ei abiellunud mitte armastuse, vaid millegi muu p�rast. Kui keegi p��dis suhetes talupoegadega tavasid muuta, siis vaadati tema poole halvustava pilguga.
Tatjana unen�gu Tatjana n�gi unes , et ta on talve�htul kuskil �ues ja �ks karu hakkab teda taga ajama . Ta p��ab p�geneda, aga see ei �nnesetu. L�puks viib karu ta �he osmiku ukse taha metsa sees. Seal majas olid igasugused peletised ja Onegin, Olga ja Lenski. Onegin pussitas Lenskit� ja siis �rkas Tatjana �les.
Mingi kokkuv�te 3
Pu�kini "Jevgeni Onegin" r��gib sellest, kuidas
suure viivitamisega v�ib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene,
kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites k�imisest.
Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas , et see oleks
t� ielik �nn. L�puks ta m�istis, et �nn on just see, kui
oled seotud ja sul on oma kaasa.
Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana s�ber, Oneginit Tatjana
poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja,
milles tunnistas , et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas
teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis �hel peol Olgaga, Lenski
t�drukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile,
kus Onegin Lenski p�ssiga maha lasi-v�itis duelli. Onegin oli
masenduses ja lahkus, l�ks reisima . Vahepeal abiellusid nii
Tatjana kui Olga. Reisilt tulles n�gi Onegin Tatjanat ja tema
k�lmust n�hes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist �ra
�tlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks. Tatjana teatab,
et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima
sellega, et j��b kunagi tehtud vea t�ttu(olla vaba = olla
r��mus) Tatjanast ilma. Sellega l�pebki kurva armastuse lugu
Tatjanast ja Jevgeni Oneginist.