Islam (0)

Referaat Islam
Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami d�nastiad lk 3 2.1 Abu Bakr , esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi t�trepoeg lk 6 3. Umayyad-i d� nastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-j� rgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15
1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles t�hendab islam alam�hendust, �hendust jumalaga . Inimest, kes on jumalaga � henduses , kutsutakse moslemiks. L��ne kirjanikud refereerivad islamit m�nikord kui muhamedlust, mis k� igile moslemitele ei meeldi -olevat solvang . Islami ajastu �itses 1600. aastani, m�jutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, s�jaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui � kski teine usk, kasv pole t�naseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest �heusklike beduiinide keskel, kelle r�ndav eluviis tagas selle, et inimesed k�isid �ksteisega palju l�bi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju v� iksem humanism neile ei meeldinud, siis nad p�lgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu �le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma �tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi �ht jumalat t� htsaks pidavaid uske, n�iteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed , kelle nimi t�hendab "v��rikat kuulutajat", s�ndis 570. a Mekas. Ta koondas �heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, s�numisaatjaks, kes kuulutab � iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega v� tsid paljud selle omaks. Saanud suurema s�jalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu v�tta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami d�nastiad Peale esimese ja ainu�ige prohveti surma 632. aastal olid uue usu v�ljavaated veel ebakindlad. Usk oli k�ll tugev Muhamedi l�hiringkonnas, kuid kaugemal mitte. Muhamedi s� brad otsustasid endile v�lja valida liidri - kaliifi , kes siis peaks uut usku levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umayyad-i d�nastiaga.
2.1 Abu Bakr -esimene kaliif P�rast kaliifide valimist tekkisid ka esimesed usuvoolud , kuid lahknemist veel ei toimunud. �hed leidsid , et Muhamedi tahe oli, et kaliifiks peab olema keegi tema perekonnast, et Ali (Muhamedi t�trepoeg) peaks olema ainu�ige j�rgija ja islami juht. Ali j�eti valimata, sest mees oli liiga noor. Selle arvamuse uskujatest ja j�rgijatest kujunesid v�lja � iiidid (s� nast Shi'Ali -Ali j�rgijad, tema partisanid). Valdav enamik hakkas siiski toetama valitud esimest kaliifi, kelleks sai Abu Bakr. Tema toetajad, kes uskusid lihtsalt Sunnasse, olid sunniidid , s.t Sunna j�rgijad. Esialgu olid �iiidid ka Sunna j�rgijad. Abu Bakri esimeseks � lesandeks sai �hendada araaablased �he usu alla. Paljud neist olid juba Muhamedi ajal usu osaks v�tnud, kuid nad taganesid sellest p�rast Muhamedi surma. S�jalise j�u najal sunniti neid seda uuesti tegema ja Ridda langemisega 633. aastal sai see mure murtud. �htlasi l�ks enamik Araabia poolsaarest Abu Bakri ja islami kontrolli alla. Ka tekkis seoses sellega islami m�iste jihad (dzihad), mis t�hendab t�lkes "p�ha s�da" uskumatute vastu. Jihadi ajal oli moslem vabastatud k�igist kohustustest. See t� stis moslemi s�durite tahet s�dida. Samuti lubas islam tema eest surma saanud s�durile kohe paradiisi p��semist, tavalised moslemid pidid ootama alles viimsep� evani , kui nad v�ivad �le katsumuste silla ja viimsekohtu minna paradiisi v�i sattuda p�rgusse. Abu Bakri ja j�rgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks usu kuulutamisele, uute alade ja alamate v�rbamisele ka riigikassat t�ita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks j�rglaseks Umari. Umar t�i kohe uue m�iste kaliifi t�hendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti S��ria. Jeruusalemm , mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide p�ha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi m�nedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt n�udis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise j�u islami levikule, paljud l� ksid vabatahtlikult �le islami leeri. Kohati oli tung nii j�uline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa t�itmisega. Hiljem p��ti aegam��da j�lle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi
palver�nnakute asjus. Sassanite impeerium P�rsias oli sel ajal n�rgenenud suurte s�dade t�ttu B�tsantsi vastu ja Umaril � nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. K�ik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, k�lastades n�iteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid s�dima viimse veretilgani. 2.3 Uthman 644. aastal suri Umar p�rslasest ametniku k�e l�bi ja tema j�rglaseks sai Uthman. Ta j�tkas eelk�ijate traditsioone, laiendas samuti riigi piire B�tsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. Ajalukku on ta siiski l�inud p�hjusel, et ta lasi l� plikult kirja panna koraani. Muhamed nimelt oli ise kirjaoskamatu ja tema ajal levis uus usk p�hiliselt suulisel teel. Paljud usklikud tundsid k�ll koraani peast , kuid osa teadjaid olid vallutuss�dade k�igus langenud. Ka oli koraani �les t�hendatud mitmesugustele kohtadele: kividele, majaseintele, lihtsalt palmilehtedele, sest paberit tollal ei tuntud. Et � petus ei ununeks v�i ei saadaks sellest valesti aru, oli vaja tekst kirja panna. Muidugi pandi kirja vaid need Muhamedi suulised � tlused ja jumala s�nad, mis olid kaliifidele olnud meelep �rased. Teisi ignoreeriti v�i lausa h�vitati. Samas oli vaja ka koraan luua kanoonilisemaks, meeldivamalt kuulatavaks. Muidugi ei pandud kirja kohe k�iki jumala �tlusi, l�plikult sai koraan tegelikult kirja pandud alles 10. sajandiks. Koraani kirjapanek ei olnud kasulik pelgalt jumalateenistuse tarbeks, vaid kasu oli ka kohtul, mis toimus p�hakirja alusel. Senistest jumalateenritest kohtunikelt v�eti siiski �ra �igus kohut m�ista ja selle asemele m��rati kaliifi poolt kohtunikud . �hest k�ljest see kergendas tegelikult kohtunike t��d, sest jumala tekst oli selleks liiga keeruline ja mitmetim�istetav, kuid see andis ka kaliifi vastastele �igustuse, et kaliif on uskumatu. Tema enda vastu kuulutatigi jihad. Ta tegigi hulgaliselt rahvale j�releandmisi, kuid ikkagi �he j�rjekordse m�ssu ajal piirati Uthman sisse oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt.
2.4 Ali, Muhamedi t�trepoeg Uthmani surmaga langes islami maailm kodus�tta, kus muhamedlased s�disid esimest korda muhamedlaste vastu. Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelk�ige �iiitidest toetajad. Vastaspool , eelk�ige Mu'awiya kuulutas Ali Uthmani m�rvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud m�rvareid kinni p��da. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhamedlane s�dinud muhamedlase vastu. Selle tulemusena 657. aastal eraldusid harid�iidid Ali j�rgijate v�eleerist. Nad leidsid, et vaid jumal on ainuke, kes v�ib olla t�htis ja p�ha, ning n� udsid tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhamedlasi. Nad vastandasid endid nii Alile kui ka Mu'awiyale. �iiidid ja harid�iidid v�itlesid 658. aastal lahingus, kus harid�iidid s�jaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta p�rast suudeti nende m�ju muuta v�het�htsaks. Ka Mu'awiya h�vitas harid�iite. Siiski suutsid harid�iidid olla �hes edukad : nad tapsid Ali. Neil �nnestus luua mitmeid miniriike, nagu Omaan ja m�ned maad Ida-Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Umayyadi d�nastia, vanim eraldunud usuvool oli tekkinud. Harid�iidid nakatasid islami usu mitmete valusate m�tetega, mis k�lvasid sinna vaid segadust . 3. Umayyadi d�nastia Umayyadi d�nastiaga l� ppes � nnelik kaliifide ajastu, t� idetud oli prohveti viimne tahe -laiendatud islami riiki. Uue d�nastia esimeseks liikmeks oli Mu'awiya, kelle sugukonna nimi oli Umayyad. Umayyadid valitsesid kogu islami maailma j�rgnevad sada aastat, laiendasid tasapisi islami riigi valdusi ja valitsesid stabiilselt . Meka ja Mediinia muudeti p�hadeks linnadeks. Need linnad kaotasid k�ll oma poliitilise t�htsuse seoses pealinna viimisega Damaskusesse, sest palver�nnak Mekasse andis moslemile erilise t�htsuse, tagasij�udnuna v�eti ta vastu r��mu ja pidulikkusega. Palver�nduri autoriteet t�usis ja ta v�is olla vahemeheks t�lik� simuste lahendamisel. Samuti v�is palver� nnaku teha Jeruusalemma, kuid k�mme sinna minekut v�rdus �he Meka palver�nnakuga. Muud riitused olid k�ik samad mis Mekas. Mu'awiya esimeseks tegevuseks peale v�imu kindlustamist oli administratiivse korra muutmine islami riigis. Riik jagati provintsideks, mida hakkasid juhtima kubernerid. Ka leiti, et iga inimese parim koht on armees ja eelk�ige
suunati sinna nomaadsed h� imud . Tema poeg Yazid j�tkas autokraatse monarhia edasiarendamist. Kuigi isa oli suutnud �iiidid purustada, olid viimased endid j�lle koondanud, seekord Ali vanima poja Husaini m�ju alla. Husain oli suutnud vallutatud P� rsia aladel levitada legendi, et Ali oli abiellunud vallutatud Sassanite impeeriumi valitseja t�trega. 661. a Karbala lahingus �iiidid purustati, toimus l� plik �iiitide ja sunniitide eraldumine. Husain vastandas �iiidid sunniitidele, leiti, et islami juht saab olla vaid imaam, kes on p�rit Muhamedi perekonnast ning ilmalik ja vaimulik juht peab olema �ks ja seesama isik. Olnud neljast kalliifist tunnistati vaid Alit v�i siis k�iki, kuid Ali oli neist olnud t�htsaim. Ka leidsid �iiidid, et imaam on jumala s�na ehk kehastus. �iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise v�imalikkust ja vastavate uuenduste v�imalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja s�jalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on t�htis p�ev �iiitide kalendris. Peale Yazidi surma toimus teine kodus�da islamiusuliste riigis. Kui esimene s�da toimus araablaste vahel, siis teine kodus�da toimus araablaste ja mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse p��ratud p� rslased , kuid neisse suhtuti kui teisej�rgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud . Ka viidi Umayyadi d�nastiga l�pule araabia keele levik alistatud aladel, l�ks hingusele seni veel alles j��nud kreeka ja p�rsia kultuur. V�eti kasutusele �htne araabia t�hestik, mille p�hialused on p�rit P�rsia ja B�tsantsi t�hestikkudest. V�eti kasutusele islami rahat�hed, millele vermiti lauseid koraanist . Vallutatud aladelt v�eti kristlastelt �le kasutusele minarett , mis aimas j� rele kellatorni. Altarit aimas j� rele ni�� p�hakoja paremas k� ljes . Riigis tehti suuri territoriaalseid vallutusi P�hja-Aafrikas, anastati Hispaania . Ka suudeti vallutada �ksjagu Franki riigi linnu, enne kui 732. aastal Poitersi lahingus islamlased peatati. Kristlikule maailmale oli sel lahingul suur t�htsus, sest muidu oleks kristlus t�en�oliselt allutatud islamile. Kesk-Aasias vallutati P�rsia, Buhhaara ja Samarkand. P��ti isegi Hiinat vallutada, kuid peatselt see plaan katkestati. Selleks ajaks oli islam saanud � heks maailma suurimaks usuks ja samuti oli islamiriik maailmas s�jaliselt tugevaim. 3.1 Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine Umayyadi impeeriumi kokkuvarisemine sai alguse seet�ttu, et islam ei meeldinud berberitele, t�rklastele ja muudele vallutatud alade rahvastele. Polnud ju arendatud koole , kus v�lismaalaste ja muulaste m�judest s�ltumatult oleks s�ilitatud
prohveti traditsioone. K�ik see kippus senist �htset usku igale grupile omas suunas viima. Usu m�ju kahanemist p��ti v�hendada fakihhidega, �igusteaduste esindajatega, kes kuulutasid aktiivselt Muhamedi ajast p�rit lugusid v� itluses saadud saagi jagamisest, islami viit usukohustust jne. Aga ka fakihhid polnud eriti valitsusekuulekad ja tekkisid segadused. Juba 739. aastal kaotati osa P�hja-Aafrikast berberitele, kellele ei meeldinud araablaste diskrimineeriv suhtumine neisse ja kippus tekkima berberitele sobivam arusaam islamist. P�rsia aladel hakkasid vastu harid�iidid, mawalid. D�nastia sees oli k��rimisi, �iiidid koondusid Muhamedi onu Abbasi v�imu alla. 750. aastal suutsidki abbasiidid Umayyadeid revolutsiooni abil l��a ja rajasid oma islami riigi. Nad tagasid mawalitele endiga v�rdse kohtlemise. Toimunud revolutsioon jagas islami maailma mitmeteks �ksikuteks islami riikideks ja d�nastiateks, kellel olid paikkonna ise�rasusest s�ltuvalt omad arusaamad usust. 4. Revolutsioonij�rgne islam 4.1 Abbasiidid Abbasiitide revolutsioon 750. aastal ei v�tnud Umayyaditelt lihtsalt v�imu �le, vaid nad tegid suuri muutusi riigi juhtimisel ja usus. See tagas neile 500 aastaks v�imu, mille purustas alles mongolite invasioon. T�htsamad muutused olid pealinna viimine S��riast Iraaki -Bagdadi. Selle m�ju oli v�ga suur eriti mawalitele, kellele ei meeldinud araablaste domineerimine . See maandas ka pingeid moslemite vahel ja l� hendas p�rsia kultuuri araablaste omale. Administratiivselt tekkis vesiiri m�iste see oli juhi parem k�si, t�nap�evane peaminister ja muud ministrid . Kuigi see v�hendas ja j�ttis tihti kaliifile vaid tseremoniaalse v�imu, aitas see islami riigil olla tugevam. Kultuuriliselt koondati �Tuhande �he �� muinasjuttudesse tollased parimad p�rsia ja araabia muinasjutud . Abbasiidid muutsid mo�eed pikkamisi ainult jumalateenistusele ning usule p�hendatud asutusteks. Senini olid nad t�itnud ka muid funktsioone. Mo�eede juurde hakati looma algkoole, kus �petati aabitsat ja koraani, koraani peast oskamine oli piisav kooli l�petamiseks. 4.2 Fatimiidid Fatamiidid tekkisid Egiptuses �iiitidest p�rast revolutsiooni ja nime v�tsid nad Muhamedi t�trelt Fatimalt. Saanud v�imule aglabiidide asemele, hakkasid nad
vallutama abbasiididelt Egiptust, mis l�ks nende kontrolli alla 960. aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina , misd oli konfliktis B�tsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka v�tsid nad kasutusele mitmeid t�iendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala v�imu maa �le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on �iged islami usu �petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust k� rvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seep �rast on t�nap�eval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid �likute seas, see polnud m��ratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni , et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud n��d oma arengus p�hit�ed, kuid nagu kristluses , algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise �le inimesesse. Muhamedlastele oli jumal samuti k�ikv� imas ja k�iketeadev. Talle on tulevik niisama h�sti teada kui minevik ja olevik , k�ik mis maailmas s� nnib , s�nnib tema tahtmist m��da. Ja samal ajal v�ib ometi inimene t�ita v�i mitte t�ita jumala k�ske ning on selle mittet� itmise eest vastutav. Koraanis on see vastuolu veel teravam kui Uues Testamendis . Seep�rast v�is jumala �petus areneda kas ettem ��ramise v�i inimese vaba tahte suunas. Kristlikus maailmas tekkis riid vaba tahte ettem��ramise puhul juba 5. sajandil. Islamimaailmas hakkasid esimesed sellised probleemid tekkima juba 730. aastatel, kui inimesi nuheldi mitte nende vaenuliku suhtumise p�rast valitsusse, vaid dogmaatiliste vaadete p�rast. Siiski oli neid tagakiusamisi palju v�hem kui sel ajal kristlikus maailmas. Tekkisid esimesed "valed" usuvoolud kadariidid. Nad nimetasid end ise "ainujumaluse ja � igluse meesteks" ja ainujumala all m�tlesid nad ainust igavest jumalat, kellele ei saa omistada mingeid ainelisest maailmast v�etud omadusi. K�ike, mida jumal n�eb, kuuleb ning �ndsad teda omakorda paradiisis n� evad , tuleb m�ista allegooriliselt, v�rdkujuliselt. K�ik olemasolev peale jumala on tema loodud, selle hulgas ka tema s�na. Jumal ei tohi teha kurja ega v�i j�tta tehtud kurjust nuhtlemata. Patusele muhamedlasele on paradiis niisama suletud kui uskumatule. Koraani ja sunna k� rval on usuallikaks m�istus. Selge oli see, et sellised uskumusi ei v�inud kaua areneda lasta. Juba kaliif Mahdi (775-785) v�ttis vastutusele kadariite ja �iiite, kes nii arvasid, kuid eksinud lambatalled palusid ikka ja j�lle selgitada, mille vastu nad eksivad. Paganliku kultuuri uuestis�nd aitas vaid sellisele m�tlemisele kaasa.
Paljud valitsuse usuteadlased n�udsid koraani t�ht-t�helist m�istmist ja igasuguste usuliste vabam� tete keelustamist. Paljud kaliifid n�udsid � petuse omaksv �tmist, et koraan on loodud. S�nakuulmatud pandi t�rmi v�i ei vahetatud neid s�javangist enam v�lja. Kuid hiljem leidus j�lle kaliife, kes neid s�nakuulmatuid vangist vabastasid. P��ti vaid keelata vaidlusi koraani �le ja hoida rahvast lihtsalt eemal neist targutamistest. Usu kohta p��ti v�lja anda dogmaatilisi raamatuid, kus siis igap�evaste n� idete varal seletati rahvale alistumise kohustust. Pikapeale kaotasid dogmaatilised vaidlused oma teravuse. See s�ndis siiski kultuuri ja rahva hariduse madalale laskumise t�ttu. Islamimaailm oli j� udnud oma vaimse seisaku astmele . Ju siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha m��duka m�stitsismiga �hinemise, prohveti ja p�hakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu �petamise arendamisega k�ik vajaliku. Midagi uut ei vajatud. Islam j�tkas oma laienemist eelk�ige s�jalise j�u najal. Kuigi endise �he suure islamiriigi asemel oli mitu v�iksemat riiki, siis nad k�ik laienesid. Oli palju omavahelist n�gelemist ja kord kerkis esile �ks d�nastia, kord teine. Islami t�ekspidamised levisid k� igis suundades, tasapisi vallutati T�rgi alasid, Aafrikas �itses Timbuktu riik, j�uti v�lja piki Aafrika rannikut kuni Madagaskarini. Samuti vallutati pea kogu India, suurem osa Okeaaniast ja veidi ka Hiinat. Edu p�hjus -sel ajal eksporditi vallutatud aladele mitte ainult usku, vaid sellega tuli kaasa ka riiklik, administratiivne korraldus, mis vallutatud aladel enne kas puudus v�i oli v�he arenenud. Kus olid kultuurilitase k�rgem, n�iteks Hispaanis v�i Hiinas, seal ei �nnestunud sel usul eriti kanda kinnitada. 5. Mongolite invasioon Islami maailm oli 1200. aastaks saavutanud enneolematu ulatuse , kuid seoses mongolite tugevnemisega algasid tagasil��gid. Tsingis - khaan suutis luua v�imsa Kuldhordi ja peatselt hakkas ta vallutama Kesk- Aasia alasid. 1220. aastal langesid tema v�imu alla esimesed islamilinnad, mitte keegi ei suutnud Tsingis- khaani peatada. Peatselt olid mongolid vallutanud P�rsia ja Iraagi. Islamimaailmal oli k�ll rohkem s�dureid kui mongolitel, kuid nad ei suutnud panna neid s�dima. Paljud s�durid p�genesid lahingutest, lahingud kaotati. Ikka ja j�lle l�i v�lja vaen sunniitide ja �iiitide vahel, mis ei lasknud teha koost ��d vaenlase t�rjumisel. Mongolid liikusid n��d S��ria ja Egiptuse peale. Egiptus suutis ennast kaitsta t�nu fanaatilistele
mamelukkidele. S��ria �hines koos ristis�dijatega mongolite vastu ja suutis esialgu ennast kaitsta, kuigi t� htsad linnad -Damaskus ja Aleppo -langesid. Alles khaani surm suutis �ra hoida Egiptuse langemise. Tekkinud segadust mongolite seas kasutasid �ra mamelukid ning r�ndasid neid. 1260. aastaks olid mongolid S��riast taganenud. Kuigi suured territooriumid olid langenud mongolite k�tte, nendelt aladelt islam ei h�vinud. Mongolid olid rohkem ��amaansed budistid�, nad ei surunud oma usku vallutatutele peale. Hoopis vastupidi, paljud mongolid, enamasti �likud, hakkasid ise islamit �le v�tma. Toimus ka vastupidiseid protsesse, budistidelt �saadi� mitmesuguseid s�mboleid. Alles Ghazani-nimeline mongoli khaan l�ks vabatahtlikult sunniidi moslemiks ja hakkas vallutatud aladel kehtestama mitmeid islami reegleid. Tema surmaajaks oli pea k�ik olulised islamimaailma usuelemendid �le v�etud. Ghazani poeg Oljetu oli �iiit ja see halvendas j�rsult suhteid mamelukkidega, kes olid sunniidid. Oljetu poeg Abu Said oli juba s�nnilt moslem ja ta restaureeris ametlikult islami usu. Seel�bi saadi tagasi rahu mamelukkidega. Mongolid olid vallutanud suuri alasid maailmas ning vallutatud alade valitsemisel hakkasid nad �le v�tma kohalikku kultuuri ja tavasid. Kuna alad olid v�ga erinevad, siis oli lagunemine v�ltimatu. Kesk- Aasia ja P�rsia aladel sai �he sellise khaaniriigi juhiks Timur. Oma olemuselt oligi ta rohkem t�rklane kui mongol . Ta oli moslem ja p�hiliselt ta s�dis, s�dis Armeenias, Aserbaid�aanis, Gruusias, Iraagis , P�rsias, S��rias, P�hja-Indias. Egiptus j�i tal vallutamata vaid p�hjusel, et riik oli liiga kaugel tema p�hibaasist -Samarkandist. Timuri impeeriumit loetakse Islami impeeriumiks. K�ik alad, mis ta vallutas, olid varem juba islamiseeritud, seega ta isegi rohkem �hendas varasemaid killustunud islamiriike. Mongolid omasid mitmesuguseid m�jusid islamimaailmale. �hest k�ljest h�vitati suur osa selleks ajaks kujunenud islamimaailma suurusest , enam kunagi ei saadud tagasi endist m�juv�imu. S�jas oli h�vitatud enamik raamatukogusid, purustati mo�eesid, majandus oli kaoses, usuline areng peatus. Teisest k�ljest, islami usk s�ilis k�igil vallutatud aladel. Isegi mongolid hakkasid seda �le v�tma, t�si k�ll, alles 40 aasta p�rast. Mongolid m�jutasid ka t�rgi keele levikut. Nimelt oli neil vaja s�dureid ja peamiselt said v�itlejateks t�rklased. S�durite kaudu levis vallutatud aladel t�rgi keel. Sellep �rast ongi t�nane Aserbaid�aan t�rgikeelne. T�nu mongolitele said t�rklased endile p�ssirohu valmistamise saladused , mis oli oluline tulevikus.
6. Suured islami impeeriumid Nende tekke p�hjustas mongolite administratiivse korralduse kollapseerumine 14. ja 15. sajandil. T�htsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui mongolite administratiivne korraldus kokku varises, siis vastava impeeriumi alad ei allunud enam mongolitele. Mongolid leidsid, et nende alade p�rast ei tasu s�dida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid � ldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli n��d teisej�rguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes erand , usule p��rati ikka k�llalt palju t� helepanu : �iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise �iiitideks v�i nad tapeti. Safavidi impeerium ei p��dnud ennast s�jaliselt arendada, rohkem r�huti usule. Seep�rast oli see k�ige l�hiajalisem, p�sis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli s�dida usbekkidega p� hjas ja ottomanidega l��nes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal v�lja j�rjekordne islami suund - sufism . Sufistliku �petuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid �ksikud. Nimelt Muhamed ise p��dis hoiduda m�stitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka m�ned tema sellealased �tlemised. Seep�rast paljud kartsid levitust��d avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelk�ige siis, kui Sufi -Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufiste tekkis nii sunniitide kui �iiitide hulgas. Nad v�tsid oma uskumustesse palju �le harid�iitidelt. P�hieesm�rgiks oli leida otse� hendus jumalaga, seda eelk�ige spirituaalsete rituaalide kaudu. See tuli saavutada m�stilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abin�udega, vaiksest vaatlemisest ja s�venemisest kuni valjude karjete ning m�ratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, r��kimine oli tagasihoidlik , sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja. Sufistid p�sisid koraani �petuste l�hedal, seega seisid nad enne-muhamedlikele �petustele palju l�hemal. Nende k�situs jumalast ja selle l� henemise �petus meenutab pigem antiikseid hilisema aja filosoofe. Nimi sufism tuli sellest, et Muhamed oli lasknud ennast piirata kerjustega, kelle jaoks oli mo�ee k�rvale tehtud eriline pink � suffa. Kristlikus maailmas tuntud munka nimetati aga dervi�iks. Sufistidel oli k�llalt j�rgijaid ja on t�nap�evanigi sellesse uskujaid.
7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid Mirza Ghulam Ahmad kuulutas ennast prohvetiks 19. sajandi Indias. Kaitstes alguses Punjabis islamit kristluse eest, lisas ta hiljem oma �petustesse kristlastelt �lev�etud m� tteid . P�hiteesideks oli, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei l�inud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema v�itlus m��gaga, piisab , kui seda teostatakse vaimselt. Samuti t�iendati usku nn teise advendiga, hindude kri�na usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on t�naseni s�ilinud, saadi 1984. aastal tagasil��k Pakistani valitsuselt, kes � tles , et sellisel usul ei ole islamiga midagi �hist. 7.2 Mustad moslemid Peale Teist maailmas�da tekkis USA-s sellenimeline r� hmitus . Kuigi nad kasutavad peamiselt islami p�hialuseid, on neid eraldavaks tunnuseks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja v�imest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda � mber palju j�rgijaid. 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine Mo�ee on islami p�hakoda, kus moslemid k�ivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mo�eel kuppelkatus ning p�hamu kompleksi kuulub k�rge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mo�ees ei tohi olla pilte ega skulptuure; p�hakoda v�ib olla kaunistatud mustrite v�i v�ljakirjutustega Koraanist. Mo�ees on v�he m�� blit , kuna palvetatakse p� randal palvemattidel. Tihti asub mo�ee �uel purskkaev v�i v� hemalt koht, kus on pesemiseks vett. 8.2 Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas : � Tigiya -meessoost moslemitele heegeldatud peakate. � A'baia -moslemimeeste riietusese.
� Musalla -palvevaip v�i lihtsalt piirkond, mis v�imaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. 9. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga L�his-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti P�hja-ja L�una-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised k� llaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis , Albaanias, Al�eerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liib �as, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, S��rias, T�rgis ja Usbekistanis.
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Isla mi -usukombed ENE nr 3.Tallinn. Kirjastus Valgus.1988.Lk 683-684 www.google.com