haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming. Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema. Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus
Tõsine haigus Kehakaalu jakuju ülemäärane tähtsustamine Laialdaselt levinud noorte seas Toiduga seotud teemad on muutunud kinnisideeks kõige tühisem kehakuju kohta tehtud märkus kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mine...
loomseid valkusi ning nad analüüsivad oma toitumist juues enda uriini ja lasevad endale tihti klistiiri teha. Buliimia Buliimia on väga raske haigus, see toob kaasa suured õgimishood ja peale seda tuleb oksendamine, sest inimene kes on buliimik, see arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad, talle tekivad mao- ja söögitoru vähid ning nemad on valmis surema, et ilusad kõhnad olla, enamasti ei saagi aru, et inimene on buliimik . Buliimikud hoiavad enamasti oma ette, sest nende arvates ei mõista teised neid. Minuarust on see kõige hullem toitumishäire, sest nagu ma aru sain on sellest kõige raskem lahti saada
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid)
TOITUMISHÄIRED SISSEJUHATUS • Buliimia, anoreksia ja ortoreksia on kõik toitumishäired. • Need algavad sellest, et inimene väärtustab oma kehakaalu ja kehakuju ülemäära. • Need on kroonilised haigused • Üha enam on neid noorematel inimestel (10-12) BULIIMIA • Söömishäire tunnusteks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll. • Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. • Sellega kaasnevad: • Oksendamine • Lahtistite söömine
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus..................................................................................................
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine
lahtisteid. Tagajärjed Hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud okse happelisusest. Paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, südame rütmihäired jms. Ravi Buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised, siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi, mis kutsuvad esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise.
Aga kui inimene mõtleb päev läbi toidust ja sellega jättes vähem ruumi kõige muu jaoks ja liigse kaalu vältimine ei ole enam lihtsalt vahend selleks, et olla tervem ja edukam, vaid on muutunud inimesele eesmärgiks, et toit on vaenlane ja see segab selle eesmärgi saavutamist , siis see enam normi piiridesse ei mahu. Tegemist on toitumishäirega , haigusega mis võib olla väga tõsine ja mis võib lõppeda surmaga. 3 Kes võivad haigestuda? Toitumishäired võivad tabada kõiki- nii noori kui vanu, nii mehi kui ka naisi. Kõige suurem riskigrupp on murdeealised tüdrukud ja noored naised. Sellises vanuses puututakse kokku esimeste mitteühepäevamuredega, mida kellegagi jagada ei taheta, kuid mille lahendamiseks endal oskus veel puudub. See on iga, mil naiselikkus, kehakuju- ja kaalu probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv näib olevat ülioluline.
kehakaalule ranged piirid. Buliimia • Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada – oksendamise, lahtistite söömise ja näljutamise moel. • Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi - elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused ja südamerütmihäired Ortoreksia • Toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust. Ehk siis tervislik toitumine muutub kinnisideeks, menüüst kaovad paljud eluks vajalikud toitained ning kasutatakse ohtralt toidulisandeid, mis on ohtlikud, kuna mikrotoitained on ülekülluses toksilised. Ortoreksia ei teki üleöö, vaid aja jooksul ning on tervisele ohtlik haigus. Pika
Isiksushäiretega on seotud ka probleemid. Häirega isikul on raskusi perekonna-, õppimis- ja töörollides. Iseloomulikud on ka lahutused, vanemlike õiguste kitsendused. Kõrgem suremus suitsiidikatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise meditsiiniabi vajadus. Suurem haigestumus teistesse psüühikahäiretesse ning kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Isiksushäired on seotud ka kuritegevusega (70% - 85%), alkoholismiga (60% - 70%) ja narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). 2 Mõned probleemid, mis võivad kaasneda isiksushäiretega (CNN 21.04.2007): - Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise.
tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed.
Seksuaalfunktsiooni häired Seksuaalfunktsiooni häireks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Need häired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaksioonide nõrkusena. Tekkepõhjuste järgi saab need liigitada füüsilisteks ja psüühilisteks. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Naise seksuaalse erutumuse raskus Erutumisraskuste all kannatav naine ei tunne seksuaalset stimulatsioonist erootilist naudingut.
Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia). Pervasiivseid arenguhäireid tuleb diagnoosida siiski vaid käitumises avalduvate iseloomulike tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida
Östrogeenide j vaheline täpselt tasandil, es või allpool üldhaigused või Põhjuseks on liigproduktsioon, u sünkroniseeritud vanematel naistel sünnituskanalis hormonaalsed prostaglandiinid. serotoniini- või s hormonaalne munasarjade häired Sekundaarse dopamiinivaegus, e talitlus pole üldse tasandil. düsmenorröa b6-vitamiini d käivitunud või on põhjused on vaegus, häirunud haiguslikud ehk endorfiinide
Nele Nurm ja Margot Saar KST 11 2011 1 Sissejuhatuseks Söömishäirete keskmeks on kehakaalu ja kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm, kehakaalu tõusu ees. Kaalu tõusu vältimiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja väike osa paraneb iseenesest. 2 Noorukite seas on levinumad 1.anorexia nervosa. 2.bulimia nervosa. 3.Ja ka mitte küll väga levinud Ortoreksia. 3 1.Anoreksia Anoreksia algab tavaliselt 14-16 aastaselt ,aga on leitud ka sümtomeid 10-12 aastastelt lastelt. Enamasti pärinevad haigestunud lapsed peredest,
LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad .
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega.
värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne tükitunne kurgus, neelamisraskused 3) Muude füsioloogiliste funktsioonide häired insomnia tüüpi unehäired (uinumisraskused) seksuaaldüsfunktsioonid 2. Tekkepõhjused Üldistunud ärevushäire tekkepõhjusi tuntakse üsna vähe ja need on mitmetahulised nagu paljude psüühikahäirete puhul tavaline. On väidetud, et aju neurotransmitterid toimivad osaliselt valesti. Aju uurimisel on tehtud kindlaks aju ainevahetuse muutused. Ärevuse all
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks.
o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim klapirikked, kõrgvererõhktõbi ning kopsuvereringe patoloogia. Arütmiat võivad tekitada ka elektrolüütide tasakaalu häired, kilpnäärmehaigused, autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäired, hapnikuvaegusega iseloomustuvad seisundid, samuti mitmed ravimid, alkohol, tubakas, kohv ja narkootikumid. Inimene ise ei pane südamerütmi muutusi tihtipeale tähele. Sümptomid · Kaebused on erinevad olenevalt sellest, kas on tegemist äkki tekkinud või juba kroonilise arütmiaga. · Sageli inimene tunneb oma südame lööke ning võib märgata, et rütm ei ole
Seljaaju vedelikust võetakse proove. Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud:
Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud ebanormaalselt püsivad lapseeast kestnud lahutamiskartusega juhud. Lahutamiskartusega lapsed on väga ärevad. Nad muretsevad ebareaalselt üleliia võimaluse pärast , et nende kiindumisobjektiks olevat isikut võidakse halvasti kohelda ning kardavad et ta võib lahkuda ega tule enam kuna...
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust
Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 SÕLTUVUS......................................................................................................................3 1.1 Alkoholisõltuvus........................................................................................................ 3 1.2 Sõltuvus narkootikumidest.........................................................................................3 1.3 Hasartmängusõltuvus.................................................................................................4 1.4 Internetisõltuvus.........................................................................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.........................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale.
heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus.Foobia-hirm ei vasta realistlikule olule.Foobia on tugev hirm tegevuse,objekti ees.N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada
SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu.
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa
Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel
Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1–12kuune 14–18 tundi 1–3aastane 12–15 tundi 3–5aastane 11–13 tundi 5–12aastane 9–11 tundi Nooruk 9–10 tundi Täiskasvanu, k.a 7–8 (+) tundi vanemad inimesed Rase naine 8 (+) tundi Unehäired Unetuse all mõeldakse üldisi magama jäämise raskusi, rahutut ja katkendlikku und või liig varast ärkamist. Unetus on üldine unehäire, mille taustal on palju teisi põhjusi. Aktiivse unetuse all kannatavad tavaliselt tundelised inimesed ja neile on omane, et nad muretsevad ja on närvilised. Unehäired TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID: Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid),
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus.........................................................................................................................
3. Tehke silmaringe mitu korda päripäeva ja mitu korda vastupäeva. 4. Võtke pliiats ja tooge see silmadele lähemale niikaua kuni pliiatseid näib olevat 2, viige see taas kaugele ja korrake. Püüdke pliiatsit võimalikult kaua nn ühekordsena hoida. 5. Tooge mõni lugemistekst silmadele lähemale ja vaadake seda teravana võimalikult lähedalt. Kui pilt läheb uduseks, vaadake kaugusesse. Korrake. Kokkuvõtteks Eelnevalt nimetatud nägemishäired on üsna sagedased. Inimesed ei oska sümptomeid alati nägemisega seostada. Tänapäeval on refraktsioonihäired üldjuhul täiesti parandatavad prillide, läätsede või operatsiooni abil. Allikad www.silmakirurgia.ee www.inimene.ee www.ksa.ee www.normanoptika.ee www.silmaarstid.ee Aitäh!
112kuune 1418 tundi 13aastane 1215 tundi 35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi UNEHÄIRED Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus,
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm
SÖÖMISHÄIRED JA EMOTSIOONID Söömishäired nagu paljud teisedki psüühikahäired on mitme-teguriga haigused. Haigused arenevad erilise isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse, tema kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Näiteks tegi seda ka Grete- Liis Arro, Eesti üks lootustandvamaid triatleete, kes ka endale alguses probleemi ei tunnistanud ning varjas seda.
iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega. Uurimused näitavad, et 30-40% haigestumistest ärevushäiretesse võib seostada pärilike teguritega. Naistel esineb ärevushäireid umbes 2,5 korda rohkem kui meestel. Üks selgitus on see, et naistele on omane üldse suurem teadlikkus oma emotsioonidest. Aga ilmselt on ka muud põhjused. Arvatakse, et naistel on valmidus ärevuseks suurem ning see on kujunenud nii juba evolutsiooni käigus. Ärevushäired mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti, kuid ärevuse kogemus on subjektiivne ja sageli keegi teine seda kõrvalt ei märka. Ärevushäire olemasolu jääb vahel isegi lähedastele inimestele arusaamatuks, , kuid mõned märgid siiski on. Näiteks inimesed, kes kannatavad paanikahäire all ja hakkavad kartma olukordi, kus paanikahoo risk on suur, võivad hakata soovima, et keegi nendega sellistesse kohtadesse alati kaasa tuleks. Paanikahäire
.....lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis neljandal kohal. Lähitulevikus prognoositakse nende sagenemist-südame isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama
Psüühilised toitumishäired Põhilised toitumishäired 1. Ortoreksia 2. Pika 3. Buliimia 4. Anoreksia Ortoreksia Ortoreksia ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust Kr.k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas
Buliimia võib olla ka anoreksia taastusravi, hüsteeria või neurasteenia tagajärg. Kuid mitte alati ei ole buliimia tekkepõhjused psüühilised. Näiteks võib põhjus olla (taalamuses) asuva nn näljakeskuse ülierutuvus, millest tingituna toitained, eriti glükogeen, kaovad verest kiiresti ning tekib näljaveri (Seda haigust võib tingida kasvaja või mõned teised ajuhaigused). Buliimia põhjuseks võivad olla ka vegetatiivse närvisüsteemi häired (vegetatiivne düstoonia raskete haiguste põdemise järgselt) ning mõned sisesekretsiooninäärmete haigused (Basedovi tõbi ja suhkruhaigus). Teda on esinenud ka pikaaegse nälgimise tagajärjel. Buliimia ravi sõltub haiguse tekkepõhjusest. Ravi juures on olulisim korrastada regulaarne söömisreziim ja viia see rangelt kindlatele kellaaegadele. Esialgu tuleb süüa sageli ja väikestes kogustes hästi omastatavaid süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli,
pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt portsjonit puu-ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks II 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Anoreksia II
annaabi.ee 
