Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. (0)

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda s� brad ) s�ndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda t�mbas vaid meremehe-elu. Crusoe p�genes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal t�usis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi �le ja kui ta peaks selle �le elama, siis l�heb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad p��sesid, siis ajas Crusoe need m�tted peast ja s� itis laevaga edasi. Kuuendal p�eval puhkes j�lle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev l�heb p�hja. � nneks tuli �ks v�ike s�epaat neile appi ja nad p��sesid paati just enne seda, kui laev p�hja vajus. Kaldale j�udes kinnitati talle, et tema pole meres�idu jaoks loodud ja et tema p�rast v�iski laev p�hja minna. Crusoe r�ndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta �he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe l�ks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad v�eti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja k�ik need kaks aastat, mis ta seal veetis, m� tles ta vaid p�genemisele. L�puks � nnestus tal koos mauripoisiga p�geneda. Nad hulpisid kaua oma v� ikese paadiga merel, kuni neid m�rkas �ks Ginea laev. Nad v�eti laeva ja laeva kapten oli nii lahke , et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse s�ita. Kapten ostis �ra Crusoe k�est mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust m��a, aga poiss oli ise n�us kapteniga minema. Brasiiliasse j�udes l�i Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas v�ga h�sti sisse tooma . Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud k�ia merel s�itmas. L�puks tuli sobiv v� imalus ja Crusoe tegi k�ik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid � nnetus ja nad olid 12 p�eva orkaani meelevallas. K�ik need 12 p�eva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, v�eti suund Inglismaa poole. �hel varahommikul karjus madrus �le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui j�uti v�lja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu . Kuna k�ik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti �ksk�ik millist p��seteed ja see ka leiti. Nad lasid v� ikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu j�i neist vaid �ks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele . Esimse �� veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi. Teisel p�eval n�gi ta, et nende laev on veel sealsamas saare l�hedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii h�sti vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja v�ttis sealt kaasa k�ik asjad, mida v�iks vaja minna. Ta pidi k�ima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli v�ga � igesti teinud, sest paari p�eva p�rast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni , kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni � mber tugeva ja k�rge tara . Sellest sai �le vaid redeliga. Tema onn asus kalju ��res, kuid �he maav�rina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma , et j�rgmine kord v�ib ta juba ise varingu alla j��da ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta �mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli k�ll veel p�ssirohtu, mille abil ta endale s��a hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui p�ssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara �mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati s��a, kui tal oli vaja. Kari kasvas j�udsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta k�is saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. L�puks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale k�ik t��riistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis j�udis ta ka �ra �ppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja l�ks sellega �mber saare s� itma . Aga hoovus tahtis teda avamerele viia. Crusoe arvas , et n��d on k�ll tal l�pp k�es, aga viimasel hetkel muutus tuule suund ja ta sai saarele tagasi. Ta j�ttis oma paadi sinnapaika ja elas oma elu edasi. Saare teisest otsast oli ta n�inud suurt mandrit , aga ta arvas, et kuna sealt �htegi laeva kunagi ei m��du, siis peavad seal elama kannibalid. Ja kui ta oleks l�inud sinna mandrile, siis oleks ta ka inims��jate toiduks saanud. Kord n�gi ta rannas jalaj�lge ja ehmus sellest korralikult. Ta n�gi, et see polnud tema jalaj�lg, vaid hoopis suurem. Ta uuris seda randa ja leidis sealt inimese j��nuseid. Crusoe sai aru, et kannibalid k�ivad tema saarel inimesi s��mas ja ta hakkas plaanima nende tapmist. Ta valmistas k�ik ette ja ootas iga p�ev inims��jaid. Aga kahe aasta jooksul ei tulnud kedagi. L�puks nad aga tulid. Esimene kord vaatas Crusoe neid vaid kaugelt. Ta n�gi kord unen �gu sellest, kuidas kannibalid ta saarele tulid ja et neil oli kaasas vang, kes p�genes. Crusoe aitas teda unen�os ja vangist sai ta seltsiline. See unen�gu aga saigi t�eks ja �ks vang p�genes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku � ppis ta �ra isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel p�eval p��stetud. Reede aitas tal k�ike teha ja r��kis Crusoele enda eelmisest elust. Kord n�gi Crusoe saare l�hedal Inglise laeva. Ta n�gi, et laevast saadeti saarele �ks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele j�tta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli p�rast m�ssu kinni v�etud. Crusoe p��stis kapteni ja teised vangid ning koos v� tsid nad paadit�ie mehi vangi. Nad v�tsid ka teise paadit�ie vangi ning moodustasid v�ikese armee , millega laeva vallutada. See neil �nnestuski ja nad said laeva enda valdusesse. M�ned m�ssu algatajad j�eti saarele maha, et nad ei saaks enam midagi kurja teha. Teised v�eti kaasa. Peale 35 aastat j�udis Crusoe j�lle Inglismaale . Ta n�gi, et k�ik oli muutunud ning et teda ei tunta siin enam �ra. Kuna tal oli vaid v�ga v�he raha, siis tahtis ta teada, mis on juhtunud ta istandusega. Enne Brasiiliasse minemist kohtus ta veel oma vana s�bra kapteniga, kes oli ta kunagi p��stnud. Kuna peale �ras�itu tehtud lepingutes oli kirjas, et kapten saab istandusest iga kuu raha, siis tundis kapten end Crusoe ees v�lglasena. Crusoe aga ei tahtnud tema v�lga, vaid hakkas talle hoopis iga kuu veel rohkem raha saatma. Kui Crusoe siis l�puks Brasiiliasse oma istandusse j�udis, n�gi ta, et sellel l�heb kohe v�ga h�sti. Crusoe sai v�ga rikkaks meheks ja hakkas tegema ettevalmistusi, et kogu oma varaga Inglismaale s�ita. Raamatust? Autor- Daniel Defoe Pealkiri- ?Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused? Esmatr�kk- 1719. aastal Eesti keelne- 1984. aastal