tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelk�ige kainet anal��si ning v�hem paanikat. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla. Hinne oli 4 Arutlus: Milliseid v�ljakutseid esitab inimesele �hiskonna muutumine posted Dec 8, 2008, 3:13 AM by Ago Press Inimkonna kujunemise algusaegadest saati on kehtinud mingisugune �hiskonna korraldus. Olgu selleks siis perekonnakeskne ja taludest moodustunud agraar�hiskond v�i masinate v�iduk�igu toonud industriaal�hiskond, inimesed on ju p�him�tteliselt samaks j��nud. Erinevad �hiskonna korraldused kehtestavad aga teatud n�udmisi. Muutused �hiskonnas on tingitud kindlast asjaolust. N�iteks t��stus�hiskonna uuenduseks osutusid masinad ja vabrikud ja linlik eluviis. Hajutatult taludes elavad inimesed polnud sellega harjunud. Inimesed seisid dilemma ees: kas �ppida masinate k�sitlemine selgeks ja minna linna v�i j��da oma senise eluviisi juurde.
T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes. Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n?udsid seda teadlastelt.Kindlasti valmistusid m?ned riigijuhid s?jaks.Kuid veel oodati v?ga teadlastelt, et nad t?estaksid kehtiva riigikorra ainu?igust.Selleks loodi erilised ,,teooriad'' ja ,,teadused'', n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes:
Museum of Art, New York, USA; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania. Seitse vaba kunsti (lad Septem Artes Liberales) olid tuntud juba antiikajast. Selle hariduskompleksi hulka loeti retoorikat, grammatikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. Francken arvab siia juurde ka maalikunsti kui �teaduse� maailma tunnetamisest ja selle kajastamisest. Sarve puhuv ingel teosel kuulutab nende ��ilsate� kunstide v�iduk�iku ja igavest kuulsust. Vabu kunste kehastavad maalil erinevate asjadega tegelevad persoonid ja nende juurde kuuluv atribuutika: raamatud, astronoomilised instrumendid, sirkel, kolmnurk jne. Vasakul oleval sambal k�rgub jumalanna Minerva kuldne kuju, kes on teaduste ja kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku. Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja
annaabi.ee 
