Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõde ja Õigus III (11)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tõde ja Õigus III #1 Tõde ja Õigus III #2 Tõde ja Õigus III #3 Tõde ja Õigus III #4 Tõde ja Õigus III #5 Tõde ja Õigus III #6 Tõde ja Õigus III #7 Tõde ja Õigus III #8 Tõde ja Õigus III #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 298 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor CurseOfSatan Õppematerjali autor
Tõde ja Õiguse peatükkide kirjeldus ja tegelaste kirjeldus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
rtf

Musketärid kokkuvõte

Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuande

Kirjandus
thumbnail
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Tõde ja õigus

Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaas

Kirjandus
thumbnail
3
txt

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust sa

Kirjandus
thumbnail
2
txt

Lissaboni öö - sisukokkuvõte .!

Oli Lissabonis, mis oli tidetud pgenikega, kik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jlgiti laevu, mis sitsid Ameerika poole. Kuid kigil ei olnud viisat ning ka laeavapiletid olid tihtipeale vlja mdud. Tnaval kndis pgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse juda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari peva prast lppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tnav oli suhteliselt thi, siiski mrkas pgenik ht meest tnaval edasi-tagasi kivat. Esimese hooga kartis pgenik, et tegu on politseiga ning ta vetakse vahi alla. Mees aga knetas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki. Tingimuseks oli, et pgenik on temaga hommikuni koos. Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes. Lpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta les, ja hest kohast teise pgenenud. Seejrel oli ta otsustanud

Kirjandus
thumbnail
2
txt

A.Kivikas "Nimed marmortahvlil" lühikokkuvõte

Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul s

Kirjandus
thumbnail
3
txt

Krahv Monte Cristo kokkuvõte väga põhjalik+ autori kohta infot.

KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab a

Kirjandus
thumbnail
1
txt

Robinson Crusoe Seiklused

Elas kord poiss,ta oli 14 aastane ta soovis saada meresitjaks,aga tema vanemad ei lubanud.Kuid ta sai vimaluse minna merereisile,ta lks he kapteniga,seal oli kapteni poeg,nad said spradeks,neil olid suured probleemid reisiga.Robinson seikles siis paljudes kohtades:Brasiilias,Itaalias,Prantsusmaal ja mnedel ksiksaartel.Brasiilias ta sai omale spra nimega Xury,nad olid t kaaslated(Siis oli Robinson 16 aastane) nad tegelesid pllundusega.Robinson Alati mtles oma vanematest.Prast nad said uue vimaluse minna merereisile .Nad reisisid kuhugi saarele,seal olid mustanahaga inimesed,Nad peatusid seal(kik jid laevale)Neid rndas saarel suur lvi,Robinson vttis vlja oma pssi ning lasi lvit,inimesed antsid Robinsonile sa ,ning tnasid teda mrkide abil.NAd sitsid edasi,Oli tormine htu,suured lained,ning jrsku''KABOOOM'' Robinson rkas vee all,ujus pinnale,vaatas tagasi,laev on katki,polnud htegit elu hinget,ta lks kohe oma pssi jrgi tagasi ja laskemoona jaoks.Alguses ta elas saarel puu otsas.Ta sai hakk

Eesti keel




Kommentaarid (11)

tjorwen profiilipilt
tjorwen: aitas väga mind läbi saada selle raamatu peale tehtud kontrolltööst!
00:47 20-04-2010
nugunz profiilipilt
nugunz: Mõttetu faktirida, tegelaste analüüs on pinnapealne
19:05 17-11-2008
parditango profiilipilt
parditango: mingi ülevaate saab;)
22:55 17-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun