Tõde ja Õigus III (11)

T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T� naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek , kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j� udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid . �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l� puni . Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem l�heb m�ssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi �ks neist samadest noormeestest ning nad l�hevad j�rvekaldale haava puhastama. 4. peat�kk Linna j�udes l�heb Indrek s��ma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja h�rra B�str�i vestlust. Vanah�rra r��gib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peat�kk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata. Indrekule hakkab see t�� aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta j�rjest rohkem. �ige pea leiab ta �he oma palvetest avaldatud �Rahva s�bras�. Ta kutsuti toimetusse, et arutada tema � Orava � loo avalikustamist, kuid tsensor pidi selle vastu olema ning see toiming j�i katki. 6. peat�kk Peret�tar Kristi on maalt koju j�udnud. Ta r��gib isa ja emaga Ameerikasse s�idust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. M�ssudest eemale. Kristi tunnistab Indrekule, et k�ib salaja m�ssajate koosolekutel juba pool aastat ning kutsub Indreku kaasa. Kui minna kahekesi, siis ei pidavat nuhke sabas olema, sest kurameerijaid ei peeta kunagi m�ssajateks. 7. peat�kk Kristi ning Indrek j� udsid koosolekule natuke hiljem kui pidi. K�ne oli juba alanud. K�ne sisuks olid sotsiaaldemokraadid , sotsialistid-revolutsion��rid ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad l� ksid , toimus �hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid k�ik k�lalised kutsutud pidama mingit t�htp�eva. �Elus on v�� rtus ainult sellel, millest saad aru.� (Kristi s�nad) 8. peat�kk Indrek k�is Otstaavlil politseijaoskonnas k�las. Viimane oli ta p��stnud vallamaksust, �eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud, kuigi tal t�epoolest polnud raha, et seda maksta. �kitselt tuleb Indrekul n�lg ning ta suundub s��gikohta, kus ka ennist k� idud . Seal kurdab proua Kuusik , et h�rra B�str�i ei k�i enam tema juures s��mas. �Katsun, kas saan m��da, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima.� (B�str�i selle kohta, miks ta enam s��gikohas ei k�i.) B�str�i siiski tuli, kuid l�ks proua Kuusikuga t�lli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas B�str�i s�bra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle v�imalust kirjastada oma lugusid , mida tsensor polnud lubanud ning k� skis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle k�ige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peat�kk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks �leskutse proletariaadile ja k� igile teistele. See oli v� istlus , kus k�ige parem �lekutse l�heb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi �ks kokku k�igist esitatud t��dest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda �leskutset koostada. See t�epoolest j�udis k�igi inimeste k�tte. Paljud aga arvasid, et kui see politseini j�uab, on s��dlased ja karistus kerged tulema . 10. peat�kk Indrek satub ��Rahva S�bra� toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte. Vahepeal ilmub toimetusse ka Viljasoo. Viimane ajab korda selle, et kirjastataks ka Indreku �Orava� v�lja annaks. Indrek otsustas j�llegi oma vanasse s��gikohta minna keha kergitama. Proua Kuusik tundis huvi ega Indrek pole h�rra B�str�id n�inud, kuid vastus oli eitav . Indrek soovitab talle, et ta v�iks h�rrale l�unas��gi koju viia. �Raamat on pahe , millega tahetakse saavutada voorust , aga kes m� tleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik.� /Viljasoo s�nad 11. peat�kk Indrek k�ib poes, kus ta kuuleb pealt poodniku ning tema t��lise vestlust. K�ik aina streigivad, seega kuulujuttude j�rgi pidi varsti m�ssuks minema. Seda kinnitas ka Kristi, kes olevat seda kusagilt kokkutulekult kuulnud . �ige pea hakkasid undama vabrikutorud ning k�ik t��lised tulid t�navaile, liikudes paigast paika ning lauldes. N�nda l�ksid ka Kristi ja Indrek �istele t�navatele koos teistega . M�ssu k�igus oli purustatud palju ning l��mas tulekahju. K�ik inimesed olid justkui kohkunud , aga k�ik tahtsid oma vabadust. Kristi ja Indrek hoidsid �ksteisest k�vasti kinni ning hakkasid kodu poole sammuma. 12. peat�kk Varahommikul tegeleti veel t�navate koristamisega. Inimesed olid t�navail ning arutasid eelmisel ��l juhtunud s�ndmuste �le. Indrek kohtus kokkutulekul B�str�iga. Kokkutulek otsustati aga pidada vabas �hus n�dala p�rast, sest rahvast oli tulnud liiga palju. Indrek otsustas sinna Kristiga minna. Teel kohtus ta aga j�llegi B�str�iga ning hilines seep �rast kokkusaamisele Kristiga. Nad pidid kohtuma majast v�ljas, sest muidu oleks k�ik tundunud liiga kahtlane. 13. peat�kk Kristi ootas teda kokkulepitud kohas, lendlehed peos , silmis ootus�revus, et saaks neid juba levitada. Nad k�ndisid ning j�udsid linnaserva lagedale, kus olid ka teised inimesed. L�puks saabusid nad koosolekule. Kuulates �ra kaks k�nelejat, lahkusid nad koosolekult ning Kristi viis Indreku sinna, kus ta varem elanud oli. Kodu poole k�ndides n�gi Indrek turuplatsil suurt rahvasumma ning tahtis vaatama minna , mis seal toimub. Seal j�tkati koosolekut. J�rsku ilmusid v�lja soldatid ning toimus tulistamine. �mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek v�ttis Kristi s�lle ning nad l�ksid koju. 14. peat�kk Kogu linnas valitses lein , t�navad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka �ks r��mus�num: v�lja on kuulutatud n�utud vabadused ja � igused . Kristi lamas oma haavadega voodis , kuid ta oli rahul, et k�es on vabadus. �N��d ma tean, mis on revolutsioon !�, � tles ta. �Vabad on need, kel suud juba mulda t�is. Vabad on inglid taevas.� �tles emand Lohk (Kristi ema) v�ljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peat�kk Toimus koosolek koosoleku otsa ning k�ik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna h�rra B�str�i poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast s��gikohast m��da minnes n�gi ta uksel silti: �Leina p�rast suletud�. B�str�i korteri juurde j�udis tuli aga v�lja, et h�rra B�str�i on surnud. Indrek suundus s��gikohta, kus pidi olema B�str�i surnukeha. Ta luges B�str�ile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma p�evi Vargam�el, kus samuti oli palju leinatud. 16. peat�kk T�na oli langenute matusep�ev. Ilm oli hiliss�giselt tume, �hmane, r�idinud ja r�ske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja j�lle meelde Vargam�e ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski v�he, inimesed ei hoia kokku, ei toeta � ksteist . Matuserong suundus l�bi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba j�udnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. �htuks olid k�ik maha maetud . Indrek oli j��nud Viljasooga kahekesi ning �kitselt kuulsid nad kellegi nuttu. Eemal p��sas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja Viljasoo v� tsid lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja �� rileping kohe-kohe l�ppemas, oli Viljasoo n�us nad oma hoole alla v�tma. 17. peat�kk Koju j�udnud, oli Indrek rampv�sinud ning suundus kohe magama. Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest �htust. Valitsus lubas hakata antud vabadusi lahti seletama, mist�ttu k�igile tundus, et k�ik j��b nii nagu oli siiani olnud. �Vabadus pole enne sinu v�imuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala k�rile.� Kr��sus s� itis Indrekust m��da ning kutsus ta kaasa. Nad l�ksid poodniku juurde, kelle k�est Kr��sus k�sis vabadusv �itluse jaoks parteile raha. M�ningase vaidluse peale sai ta l�puks sada rubla ning lahkus. Edasi s�itis ta j� rgmise �ri ette, kus kordus seesama ikka ja j�lle. Ainult viimane �rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Kr��susega ei s�itnud. Indrek hakkas koju Vargam�ele saatma �Rahva S�pra� ning Viljasoo kirjutisi. �ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest k�igest aga huvitatud, k�sis vaid Indreku venna Andrese j� rele . Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga. Viimane �tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas , et Indrek naerab ta �le. 18. peat�kk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine m�ju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need k�ige jubedamad olevused maa peal. Indrek �ritab teda � mber veenda, kuid asjatult. 19. peat�kk Indrek sattus k�lla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas �leval pidada. Nad k�ll ei teadnud , kas nad ka kokku j��vad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla. �Inimene on pagana � nnetu loom vanajumala t�pratallis.� (Viljasoo s�nad) Viljasoo kirub inimesi, kelle s�da l�heb haledaks nagu temal tol � htul , kui nad lapsed koos emaga leidsid . Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi B�str�i rahaga , kes oli talle enne surma v�lgu andnud. Et aga mitte seda raha B�str�i sugulastele anda, otsustas ta selle kasulikult �ra kasutada. Ise nimetas ta seda puhtaks �ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peat�kk Indrek kohtas �Rahva S�bra� toimetuses s�durit( Timofei ), kel oli h�dasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. S�durid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas s�durile natuke olukorda. S�dur vandus , et ei tee neile ning nende omastele midagi ja r��gib seda ka teistele edasi. Nad j�tsid h�vasti ning Indrekut valdas ��retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures h�das. 21. peat�kk M�ne p�eva p�rast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta v�lja laenas, sest see oli tegelikult v��ras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja � nnestus kokku ajada vaid �le poole. Ka Otstaavel polnud n�us talle midagi laenuks andma. �Aita keda aitad , aga �ra aita kunagi sugulast ega s�pra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks v�i l��vad su �le.� �Kui tahad kellegagi s�braks j��da, siis �ra otsi temalt kunagi abi ja �ra laena temalt raha.� (Otstaavli s�nad) Ka t�naval kohatud koolivend Viidik ei saanud Indrekut rahak�simuses aidata. Viljasoo juurde minnes vastas see, et tema kulutab vaid naiste ja viina peale. Indrek sai raha muretsemiseks uue t�htaja, kuid ka see ei aidanud. Ta pidi ilmuma Kr��suse palge ette. Peale pikka loengut sellest, kuidas ta revolutsiooni raha �ra kulutas, suundus ta edasi koeramamma s��gikohta. Mamma aga ei tahtnud Indrekut kurvana n�ha ning andis ise talle selle raha. Indreku tuju paranes sellest piisavalt, et edasi astuda sisse �Rahva S�bra� toimetusse. 22. peat�kk Ta astus sisse just hetkel kui Joosual ja Sillam�el oli �ge vaidlus selle �le, et Indrek revolutsioonikassast raha v�ttis. Toimetusse oli tulnud Indrekule kiri, kus seisis , et ta ema on raskesti haige. Indrek pidi linnast muretsema paremat ning kangemat rohtu , mis v�taks valugi �ra. Indrek pidi uurima , mis rohtu t�psemalt vaja on, aga kuna algas postiteenijate streik , j�igi tal vastus saamata. Valitsus ja rahvas olid j�llegi v�itlusrindel. Toimetusse tuli Indrekule k�lla s�dur Timofei. Ta r��kis oma loo, kuidas oli kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad j�tsid Timofeiga liigutavalt h�vasti. Indrekul oli oma heateo p�rast r��mus ning l�ks seda ka Viljasoole r��kima. Viljasoo oli aga �revil, sest oli leidnud Marie juurest v��ra mehe. Ta lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab B�str�i raha tagasi tema p�rijatele. Tegelikult oli v��ras mees alati Mariet hirmutanud ning kui Viljasoo mehe peale v�ikest kaklust majast v�lja viskas , otsustas ta siiski Mariega kooselu j�tkata. 23. peat�kk K�ik valmistusid �lemaalisele kongressile. Emand Lohk ootas viimsetp�eva. Indrek sattus kord Kristiga koos koju minema, kui viimane tahtis kuulda k�ike Indreku rahalaenamisest ning s�durist. Nad r��kisid veel �ndsusest ja �ndsakssaamisest. Indrek �tles, et revolutsiooniajal ei tohiks kedagi uskuda ega usaldada . 24. peat�kk �lemaaline kongress oli n��d toimunud. Loodeti, et n��d hakatakse tegutsema. Indrek l�ks tormisel ��l koju ning kuna torm oli t� esti tugev, sai ta pihta ka m�ne m��dalendava asjaga. Lohk saabus koju natuke peale teda. Indrek valetas k�igile, et l�heb Vargam�ele ema vaatama, Kristi tuli talle teel j�rele, sest ei uskunud Indreku minekut. L�puks nad siiski kallistasid ning Indrek l�ks, Kristi j�i veel kuulatama ta samme . M�ne aja p�rast aga jooksis Indrekule uuesti j�rele, sest tahtis teda veelkord n�ha. Peale seda l�ksid nende teed erinevates suundades. 25. peat�kk Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakstega s�tta l�ksid. Nad pidi minema r��stama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust s�jariistade tarvis. Esmalt r�nnati viinapoodi, kus peksti puru k�ik , mis v� hegi ette j�i. Tuld siiski otsa ei pandud, j�rgmiseks k�lastati valitsejat. Sealt ei saanud nad aga midagi. Purustamine ja r��stamine ning raha kogumine aina j�tkus. L�puks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad h�vitasid inimeste vara, mida nood v�ib-olla aastasadu kogunud olid. Ja ta tundis t�siseid s��mepiinu. 26. peat�kk J�uti kokkutulekule, kus pidas ka Indrek oma esimese k�ne. Ta r��kis sellest, et oma r��stamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis t�esti ainult sel eesm�rgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid et m�isah�rradele pole seda k�ike toredust vaja, kui lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse j�rel asuti teele m�isa poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades et vabadusekuulutajad tulevad. �ksk�ik kuhu nad ka ei l�inud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi n�uda ei saanud. Selle peale s��tasid nad j�rjest maju ja hooneid . Inimesed haarasid p�levatest majadest kaasa k�ike, mis pihku j�i. Nad muudkui l�ksid aga edasi ja r��stasid uusi maju ning m�isaid. �ks vanah�rra lubas suisa lahkelt oma m�isa t�hjaks teha. Vanah�rra v�eti aga p�rast pantvangiks ning selle peale Indrek vihastas ja j�i teistest maha. 27. peat�kk Indrek istus ning avastas, et k�ik oli l�inud tema plaanide vastaselt. Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste r��stamiste ja p�letamistega. Samal ajal vaatas ta p�levat m�isahoonet ning ei saanud enam aru, mis m�te sel k� igel on. Ta hakkas astuma , j�udes puruv�sinuna raudteejaama. Ta j�udis t�pselt rongile, mis tuli linna poolt. 28. peat�kk H�marikus j�udis Indrek Vargam�ele. Liine(tema �de) oli v�ga �llatunud kui Indrekut n�gi. R��kis talle kui haige ema on ning et ta j��b iga p� evaga j�rjest v�etimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga l�ks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on t�esti vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema v�itis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema r��kis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda �lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata. 29. peat�kk Indrek l�ks tagasi eeskambrisse. Ta r��kis isaga ning lubas emale linnast m�nda kangemat rohtu tuua, mis natukenegi valusid leevendaks. Siis k�is ta l�bi k�ik laudad ja vaatas �le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks �ise rongiga linna tagasi minna. Ants l�ks tagasi koju, Indrek j�i rongi ootama. Rong aga ei tulnud, sest oli toimunud mingi � nnetus . Rong tuli alles j�rgmise p�eva pealel�unal ning Indrek j�udis siiski �htuks linna. Koju j�udes polnud seal kedagi. Vanemad olid l�inud Kristit laevale saatma. Indrek jooksis sadamasse ning kuulis , et keegi oli laevalt vette h�panud. See oli Kristi. 30. peat�kk Indrek ei saanud terve �� magada . Hommikul hakkas Indrek asju pakkima , et Lohkude perest lahkuda. Emand Lohk tuli temaga veel r��kima. Kristi oli arvanud, et Indrek on surnud. Ta oli �nnetu, et Indrek valetas talle, et l�heb Vargam�ele. See talle saatuslikuks saigi . Indrek l�ks endale uut ulualust otsima ning l�ks Otstaavlilt abi paluma. J�rgmisel p�eval sai ta Viidiku k�est ka rohud . Viljasooga kohtus ta hiljem t�naval. Tolle k�est sai ta teada et Lohk oli nuhk ning Kristi �ks enesetapu p�hjus oli ka arvatavasti isa amet. Indrek aga ei p�� senud nii kiiresti linnast kui ta lootis. Veel m�ne p�eva pidi ta endale pelgupaika otsima. Selle leidis ta proua Kuusiku juures. 31. peat�kk L�puks sai Indrek rongile, et maale s�ita. L�puks Vargam�ele j�udes tabas Indrekut �llatus: soldatid olevat isa ja Antsu �ra viinud, kuhu ega kauaks polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga v�tsid kaasa k�ik kirjad, mis majast leidsid. Indrek l�ks ema juurde ning andis talle toodud rohtu. Paariks tunniks oli k�ll rahu, kuid siis algasid oigamised uuesti. Nii j�tkas Indrek �htuni. T�na oli j�ulu�htu. Teise j�ulup�ha �htul tuli isa koju. Ants lamas reel teki all. Ta oli tapetud . 32. peat�kk Isa r��kis, kuidas Ants surma sai. Antsu olevat s��distatud Vargam�e Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja p�rast kirja pandud. Isa aga sai selle eest peksa. �htul r��kis isa Indrekule oma elust ja selle eba�nnestumistest, kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini. ��sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et enam polekski vaja anda. Nad k�ll vaidlesid, kuid Indrek j�i l�puks n�usse, sest armastas oma ema v�ga ning ei tahtnud teda enam piinlemas n�ha. Ja ema v�ttis talt rohu vastu. Tegelastest: Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi �ppida. Kooli ta aga sisse ei saa. Asub elama Lohkude perre. Ta hakkab suhtlema m�ssajate, revolutsion��ridega. K�ib j�rjest enam nende kokkutulekutel ning satub sellest mingil m��ral s�ltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning k�ige v�hem kellelegi liiga teha. Armub �ra Kristisse. Nad hoolivad �ksteisest v�ga ning ei laseks iial teineteisega midagi juhtuda. Kristi on 17-aastane t�druk, kelle unistus on minna Ameerikasse onu juurde elama, et p��seda revolutsioonist. Ta k�ib aga salaja koosolekutel ning hakkab kogu sellest m�ssust v�ga huvituma. Hiljem hakkab ta seal k�ima koos Indrekuga. Tema jaoks on see lihtsalt �ks p�nev s� ndmus , sest pidevalt on tegevust ja on mille eest v�idelda. Kui ta kord haavata saab, on see tema jaoks parim asi, mis elus juhtunud. Ta armastab Indrekut, nad elavad koos l�bi �sna raskeid hetki. Vahepeal ta isegi loobub m�ttes Ameerikasse minna. L�puks teeb enesetapu, sest arvab Indreku surnud olevat. Emand Lohk on s�gavalt usklik inimene, kes hoiab heaga eemale m�ssudest ja k�igest, mis puudutab revolutsiooni. Ta on t�eliselt hea inimene ning vahel on kurb, et tema t�tar nii m�ssumeelne on. Seep�rast �ritab ta Kristit sellest k�igest ka eemale saada, niisamuti nagu oma meest, kes kunagi kaotas m�ssus oma k�e. Lohk on salap�rane inimene. Ta ei puudu �heltki koosolekult ning ta teab alati, mis m�ssajate seas toimub. Indrekule tundus ta algusest peale kahtlane. Hiljem tuleb v�lja, et ta on olnud nuhk. B�str�i on vanamees , kes kunagi palus Proua Kuusiku k�tt. Saades eitava vastuse oli � ksik kuni vanadusp�evini. Ta arvas, et elu m�te on panna inimesed ennast kartma. B�str�i hukkus m�ssu k�igus, kui teda tulistati revolutsion��ri asemel. Proua Kuusik ehk koeramamma pidas linnas s��gikohta, kus h�rra B�str�i iga p�ev aastast-aastasse s��mas k�is. Ta kahetses, et kunagi B�str�i abieluettepanekule eitavalt vastas, sest tegelikult armastas teda rohkem kui oma elu.