Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle vimalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud lubanud ning kskis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle kige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peatkk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks leskutse proletariaadile ja kigile teistele. See oli vistlus, kus kige parem lekutse lheb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi ks kokku kigist esitatud tdest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda leskutset koostada. See tepoolest judis kigi inimeste ktte. Paljud aga
httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922
rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki
aastat vana, keskmise krgusega ja kahvatu noga ,konto , mis on sna tpne. Clayton ei suuda anda rohkem teavet , vlja arvatud ( et Holmes on okk ja siis pnevust , olles leidnud vrilise vastase )mees teatas oma nime hr Sherlock Holmes . 6Peatkk Holmes ja Watson saabub rong igeaegselt , siis on relvastatud oma revolver ja kahtlustatava nimekirja umbes kmme inimest. Sir Henry ei leidnud oma kadunud boot, agatundmatu austaja ei ole ka keeratud viimase kahe peva jooksul . Holmes hoiatabbaronet kunagi minna ksi ja eriti vltidamoor sel. Seda, kas isik mrab rasitaraba . Kuiginoored Baskerville pole kunagi varem ninudHall, ta on innukas ja Watson neb , et seosinimese ja tema esivanemad on sna suur , kui nad lhemale ja lhemale koht . Nad mrgivad ka, juuresolekulrelvastatud sdur ja juhtVagonett kus nad sidavad nd selgitatakse, et Selden ,Notting Hill mrvar on pgenenud ja arvatakse, et see varjab ennast lhedal ( vt peatkk Kolm mrkused) .
Mongolid leidsid, et nende alade prast ei tasu sdida ja suured islami impeeriumid olid taas loodud. Nad olid ldiselt absoluutsed monarhiad, kus usuga tegelemine oli nd teisejrguline asi. Safavide impeerium oli selles suhtes erand, usule prati ikka kllalt palju thelepanu: iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise iiitideks vi nad tapeti. Safavidi impeerium ei pdnud ennast sjaliselt arendada, rohkem rhuti usule. Seeprast oli see kige lhiajalisem, psis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli sdida usbekkidega phjas ja ottomanidega lnes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal vlja jrjekordne islami suund -sufism. Sufistliku petuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid ksikud. Nimelt Muhamed ise pdis hoiduda mstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mned tema sellealased tlemised. Seeprast paljud kartsid levitustd avalikult teha
Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt, et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures lbutsemas ja ka ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani
Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust ma, aga poiss oli ise nus kapteniga minema. Brasiiliasse judes li Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas vga hsti sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud kia merel sitmas. Lpuks tuli sobiv vimalus ja Crusoe tegi kik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid nnetus ja nad olid 12 peva orkaani meelevallas. Kik need 12 peva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti kskik millist pseteed ja see ka leiti. Nad lasid vikse paadi vette ja ronisid sinna sisse
Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljs thelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapseplvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid pevast peva ninud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Kllap oli ka tema sdames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda vlja nidata just elu heaolu prast. Ja saabudes maale oma jrjekordset rahassti pranduse nol ktte saama, vttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna vltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe hing juba nii mrgitatud selle vltsiga, et ta ei suutnud vi ei tahtnudki tulla vlja harjunud kestast
varakpse teismelise tdruku vastu.Ent eelkige on see romaan armastusest selle prasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga telda kas seda , et kik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal vib olla saladusi millest keegi ei tea vi siis nidata vlja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese lbi. 6.) Lolita. Lolita oli pitsakas, kaval , ilus , noor ja naiivne vike tdruk. Lolita oli mitme noga. Samas ta pirtsutas nagu vike laps ning samas osaks tiskasvanud mehe enda srme mber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli vike tdruk kes ji varakult oma emast ilma ja ji oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu tles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, vluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert.
Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt.ks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani vssa, kus ta ttas kaasa vtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis lkski Alan koos McLeodiga vssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan vga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mda teed sitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid.
vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde Olen kik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega Naer annab inimesele tagasi inimesele ju, mille vtsid talt pisarad Oskus meeldida on tegelikult oskus petta Life is like a coin. You can spend it any way you like, but you only spend it once Hope is a walking dream It's not about how long you live, it's about how you live Inimene eksib surmani Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest Me kik oleme erand juhtumid Ilu on igavik, mis kestab hetke Kui sinu puudumist ei mrgata, siis pole vahet, on sind siin vi mitte Haridus on imetlusvrne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida testi tasub teada, ei saa petada kskik, kas sa arvad, et suudad, vi arvad, et ei suuda, tenoliselt on sul igus
polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise surelik ning tahtis ise hoopis surematuks saada. Otsustas minna he targa juurde. Pidi lbima ohtlikuid kohti : Nei vrav, skorpioninimesed, kaheteisttunnine tee. Tark andis talle intsiatsioonikatse. Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta sai surematuks tegemava mga. Maod sid selle ra ja said surematuks. Gilgame ji surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate phjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on primuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb mngu uusindia kirjandus, mis on mjutatud inglastest kroonijuveelkoloonia
tal lpuks pgeneda. Ta leidis varanduse, mis oli maetud Monte Cristo saarele. Saare jrgi pani ta ka enda nimeks Monte Cristo ja ostis krahvitiitli. Aastate jooksul maksis ta oma tohutu varanduse ja tarkusega vaenlastele ktte. Suurem osa raamatust rgibki Edmond Dantese kttemaksust.Raamat on vga pnev ja seal leidub palju huvitavaid seiklusi. Minu lemmiktegelane on hrra Morrel, kes oli vga aus ja avameelne inimene. Ta oli ka vga hea sjamees ja krahv Monte Cristo parim sber. Kige enam meeldis mulle koht, kus krahv esimesi kuid prast pikka vangisolekut Pariisis oli ja endale elamist ning spru soetas. Krahv Monte Cristo on ks parimaid raamatuid, mida ma olen lugenud. Ma soovitan seda kigile, kes ei pelga pikka lugemist. Krahv Monte-Cristo I Alexander Dumas Karmen Vainu Romaani tegevus toimub 1815.aastal Prantsusmaal. Peategelaseks on Edmond Dantes, kes oli kaubalaeva ,,Pharooni`` trimees. Ta sattus heksateistkmne aastaselt vangi, teda sdistati Prantsusmaa
Nii vis ta astuda juba sammukese kaugemale. Tnapeval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid jupingutusi ideaalideni judmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samavrse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti. Lpuks tuleb veel lhidalt selgitada, mis on siiski nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et nidata, et suur kirjanik pole ttanud asjata ja tema loomingut on vhemalt osaliselt mistetud. Kige
ennetada argumendid ja kaos, ning et seda tuleks mdunud umbes neile, kes soovivad oma arvamust. Merikarp smboliseerib demokraatia ja nagu Ralph, viisakust ja et rhmas. Kui notsu on tapetud, merikarp on puruks tkkideks, signalisatsiooni lpuks korda ja kui tekkis kaos. Algselt merikarp kujutatakse kui vga elav ja vrvikas, kuid kui romaani edenedes oma vrvid hakkavad tuhmuma, samamoodi hiskond hakkab kaduma saarel. Jack Merridew Jack kehastab kige inimloomuse aspekti kui unrepressed vi un-karastatud hiskond. Nagu Ralph, Jack on loomulik liider. Erinevalt Ralph, Jack meeldib rohkem Primal soove laste ja tugineb oma staatust juhina choirboys et igustada oma asutusele. Kuigi tema kitumislaadi ei ole hiriv ega vgivaldne alguses raamat, ta ei, sel ajal, vljendada vaigistamatu soov hunt ja tappa siga ja veedab tunde ksindus liiklevad saarel. See esimest korda Jack on vimalus tappa siga, ta ei saa, "tttu koledus nuga
Aeg millal ma kohtusin Napoleoniga See juhtus 19. sajandi alguses kui ma kohtusin Napoleoniga. 21. sajandi keskel leiutati ajamasin, millega saab minna tagasi nii kaugele minevikku, kui vhegi vimalik, aga see tagasiminek ei muuda seda minevikku, mis juba kord toimunud on, kuna viksemgi muutus ajaloos vib muuta kik oleviku ja tuleviku, lhestades ajapiiri. Niisiis nagu ma juba tlesin juhtus see 19. sajandi alguses, kui mul tekkis erakordne vimalus kasutada hte nendest kallistest ajamasinatest. Ma rndasin lbi aja. See sit kestis kuskil 4 tundi ja mul hakkas tsiselt paha sellest. Ma ei astunud kohale judes ajamasinast vlja vaid see viskas mu alla, taevast. nneks olin ma langevarju selga pannud nagu eelnevalt oli soovitatud ning ma maandusin pehmelt keset Prantsusmaad hel ilusal l. Mul polnud rna aimugi, kus ma olin nii et ma vtsin vlja kaardi, mille olin kodus kaasa pakkinud lisaks paljudele muudele vidinatele. Napoleoni asukoht asus minust tpselt 11 kilomeetri kaugusel, nii et ma hakkasi
kritud ja rgib nii valjusti, et krvad huugavad. Piinav on ka lunalauas teenida, pesu pesta, mmelda. On hetki, mil kigele vaatamata tahaks prandale heita ja magada. Pev mdub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. htune hmarus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset sgavat und. htul tulevad pererahvale klalised. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Pererahva samovar on vike ja enne kui klalised on kllalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada. Prast teejoomist peab Varka terve tunni hel kohal seisma, klalisi vaatama ja kske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit lut!" Ta sstab paigalt ja pab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgitmbaja? Varka, puhasta heeringas ra!" Viimaks on klalised linud; tuled kustutatakse, pererahvas heidab magama. "Varka, kiiguta last!" klab viimane ksk.
[align=center][IMG]http://i35.tinypic.com/nq8ytg.png[/IMG][/align] [IMG]http://i34.tinypic.com/104gbbp.png[/IMG] [IMG]http://i33.tinypic.com/ncy5jq.png[/IMG] Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jukude hendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku riga. Sna maffia oli algselt he kuritegeliku jugu nimi, prast hakati ka kutsuma nii teisi kuritegelike juke le maelma. Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas
ks poiss - Johan S - tles, et seda tuleb kindlasti teha Laeka kaudu, ent see ei nnestunud. Johan S ise kutsuti jrgmisel peval Silverhielmi ja Dahleni poolt ruutu ning ta klobiti lbi. Siis lubas Johan S ei ei keelud edaspidi naksakutest. Nukogusse valiti uued liikmed ja nd valiti sinna ka Silverhielm ja Dahlen. Seejrel jrgnes Kloostri. See oli alati jrgmine peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela kige hullema, sest tema pidavat olema "kige ninakam". Nukad, eesotsas Silverhielmiga, viskasid Eriku ja Pierre'i tuppa sna otseses mttes sitta. Terve nende tuba oli sellega koos ja poole ni nad lihtsalt koristasid seda. Nad korjasid selle kokku mbrisse ja Erik hiilis Silverhielmi tuppa ja viskas kogu sita talle nkku (osa lks ka suhu). Silverhielm oli vihane ja ta teadis, et see oli Erik, kes seda teinud oli, aga Erik ei tunnistanud oma sd. Erik pani
Nd li minus vlja pikpisuse vaim. hel hommikul sidusin ma Pluto kaela mber nri ja viisin ta ue ning poosin ta he oksa klge les. Samaml sel puhkes mu majas tulekahju ja vaevu psesin majast minema. Seinad, peale he olid kik sisse vajunud. See sein, mis psti oli jnud meenutas kassi kellel oli kis kaelas. Ajapikku hakkasin kahetsema oma tegu ja hakkasin uut otsima. Urgasetes , kus ma sageli kisin leidsin ma he musta olevuse, kelleks oli kass, kes oli tpselt samasugune nagu Plutogi, ainult khul oli vike valge laik. Kui ma selle kassi koju viisin kohanes ta vga ruttu ja naisele hakkas ta ka vga meeldima. Kuid leidsin peagi ma seda looma ei salli, ainult mlestus esimesest kassist hoidis mul temale haiget tegamast. Mida rohkem ma teda vihkama hakkasin seda rihkem see kass minusse kiindus. Tollest ajast peale kui ma ta koju tin hakkas see valge laik kuju vtma ja peagi tundsin ma sellest ra vlla kuju. hel peval kui ma majapidamise asjus pidin minema selle maja keldrisse, kus me vaesuse prast
kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta. On tehtud mitmeid programme, et koolivgivalda vhendada, kuid kas need ka mjuvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On nha, et maakoolides ja niteks Lasname ja Mustame koolides on vgivalda rohkem, jrelikult ei ole selle probleemi suurus kikides kohtades vrdne. Koolivgivald on lai miste ja sinna alla kuuluvad mitmed vgivalla liigid ja nii me ei saagi heselt elda, et koolivgivald on kuritegu, sest vahel vib see piirduda ainult mne halva snaga, aga kui juba lapsed fsiliselt viga hakkavad saama, siis tuleb midagi ette vtta ja vigastuste phjustajat ka karistada.
Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cobain ja Krist Novoselic kohtusid 1986. aastal . Mlemad olid prit Seattlei lhedalt Aberdeenist. Sbrad moodustasid ansambli Fecal Matter,
inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on olemas toetav pere, hoolivad sbrad ja kui neil on suhted kigiga korras . Minu arvates sltub nnetunne positiivsete emotsioonide rohkusest .
Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kttemaksu eest ise. Jrgmine pev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk. Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mlestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu peva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lpuks otsustas Joonas, et lheb sinna klla, kus elab Marko tdi ja Piilman, et kki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mda kla ringi. he thja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga
potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et
Ka tema kis kunagi Sigatkas, kuid ta visati vlja pahateo prast, mida ta polnud kunagi sooritanud. Lord Voldemort on maailma kurjem vlur. Tema tegelik nimi on Tom Marvolo Riddle. Tema tappiski Harry vanemad. Ta ei olnud kaua valitsenud just selleprast, et ta proovis tappa Harryt. Kui ta lausus tapmisneeduse, prdus see ta enda vastu. ksteist aastat ootas ta aega, mil taas tusta, vimalus kll saabus, kuid see nurjati Harry Potteri poolt... Vlumaalilmas kardetakse tema nime elda ja eldakse "Tead-Kll-Kes". Sigatgas: Sigatgas on niduse ja vlukunsti kool. See on tohutult suur loss, mis on mugude eest kaitstud. Kooli krval on Keelatud Mets, kuhu nagu nimeski on eldud, on keelatud minna. Siiski on Harry sinna nelja aasta jooksul kaks korda sattunud. Sigatkal on neli maja. Need on Gryffindor, Slytherin, Ravenclaw ja Huffepluff. Sigatkal on ka oma hmn, mida lauldakse iga kooliaasta alguses ja lpus. Seda vib laulda kskik millisel viisil. Siin see hmn on:
abil. ##VAATLEME OSALISE PLEMISHU EELSEGUNEMISEGA INJEKTSIOONPLETIT## Sellistes pletites segatakse gaasktusega pletisees 40-70% teoreetilisest vajalikust hukogusest. Selliste pletite puhul piisab hu injekteerimiseks madalrhugaasi rhuenergiast. Magalrhu injektsitoon pletid. -Pleti suudme ehituse poolest jagunevad nad kahte rhma: 1.Kollektorita pletid 2.Kollektoriga pletid Kollektoril vib olla erinev kuju aga peamiselt kasutatakse torukujulisi kollektoreid. (joonis 16 lk3) IgA AVA kohale ilmub vike leegike- nende pletite kasutamisel on tegemist lhikeste leegiliste pleti. ieti projekteeritud ja reguleeritud pletid tagavad gaasktuse tieliku plemise, primaarhu kogus kigub piirides 40.70%. Tsis kiirus suurenes rhk vhenes. Difuusoris kiirus vhenes rhk suureneb. Lihtne konstruksioon, pletid ttavad stabiilselts ja seejuures neid vib kasutada kllalt suurter soojuskoormuste vahemikes. Kasutatakse keskmise ja vikese koormusega kolletes. Suurtel gaasikateldel kasutatakse tieliku eelsoendusega pleteid
Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub, nagu miski muu oleks olulisem, nagu selle jaoks ei jtkuks enam ruumi. Eneseleidmise ja teeotsimise keerukus. Juulius tegelikult ju harib oma rohtaeda, tema rohtaed on tema pilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jlle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, nii et kui ta vahepeal jttiski oma aia unarusse, siis juab ta selleni ikka tagasi. Tema enda soovitused noorematele - Ei oska muud elda, kui et te ka edaspidi, kui olete vanaks ja targaks saanud, priselt oma noorusest ei lahkuks. Et teile keset praktilist elu jks aega ka millegi ebapraktilise jaoks, mille vrtust ei saa hegi riraamatu deebeti- vi kreediti-poolele kanda ja mis ometi on teinud inimese selleks, mis ta on. Romaanis on tegelikult rohkem tegelasi, kik nad on mingit viisi ksi ja nende saatused mingit viisi traagilised. Ristikivi on suutnud tegelased nii hsti
(lk 161, 162) See nitab, et ta hoolib lastest ja tahab neid kaitsta ebannestumiste eest. 8) Holden joob vga palju alkoholi. Ta arvas, et alkohol aitab tal pgeneda murede eest. Alkoholi juues muutus ta meel haledaks ja ta muutus hiskonna ja inimeste vastu sbralikumaks. Ta suudab inimestega sbralikumalt ja vabamalt suhelda. Minumeelest ji ta alkoholi selleprast, et paista asjalikum ja et inimesed teda tsiselt vtaksid. 9) Holden vihkab silmakirjalikkust, valet, vltsi, teesklust ja pugemist maailmas kige rohkem. Ta ei tahtnud kunagi selliseks ise muutuda. Ta tahtis et kogu maailm oleks lapselikult lihtne, kus ei ole midagi vltsi ja kik on tiesti aus. Inimesed suhtleksid ksteisega vabalt ning poleks saladusi ega teekslust. Sellises maailmas, kus Holden elada tahaks,ei oleks midagi varjata. Seetttu ritab ta Phoebet ja teisi lapsi vimalikult kaua ssta tiskasvanuelu inetuste eest ja tahab et kik lapsed jksid igavesti lasteks. Ta on ise juba kllaltki hsti tuttav selle vale ja
lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Kige paremini on Salinger siiski tuntud romaani "Kuristik rukkis" autorina. Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lhike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledi lipilasega, sndis kaks last ttar ja poeg. Prast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada
Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sdida ja videlda, kui vabat Eestit soovib kll ja seetttu asub sjas siiski Eesti eest vitlema. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade le tihti peale mtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vhesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tna enda teenitud rahale andis kooli krvaltunde vi tegeles ehitustdega. Iga lisaraha oli oluline ning abistav. Ahas ei taha sdida, sest sda on kige jlgim ja vastikum asi maailmas tema jaoks. Ta oli tielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sja vastu lks ta vitlema. Ahas saab sjas raskelt haavata, kuid jb ellu. Tema parimateks spradeks oli Kmer ja Ksper. Ksper oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Ta tundus olevat klassis teiste liider. Ta pidas koosolekuid ja hutas teisi vabatahtlikeks. Ksper kuulus ka Omakaitsesse. Ta kaitses ja igustas alati rahvuslusmtteid. Pidevalt pidas
Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada vljaastumisega." Ka sel perioodil (16.23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased tidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jttis esialgu mulje, et saareriik jb suurest sjast Euroopas krvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. 23. juulil, 25 peva prast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48- tunnilise thtajaga noodi, mille punktides nuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja nestustegevuse lpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja Prantsusmaa diplomaadid soovitasid noodi tingimustega nustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat sjalise konflikti korral aidata. Nii jrsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil
tema jaoks ideaalse partneri vi teda nnelikuks ning jukaks tegeva talase vljundi. Nd ma mtlen teisiti. On inimesi, kes isegi mitte ei varja oma kadedust. Ma olen oma elus seda lause algust nii mnedki korrad kuuknud, et:Ma olen nii kade Su peale... Ma sain tna hommikul rgates aru, et kade inimene on ju mrk, et mul on phjust millegi eest tnulik olla. Ja tegelikult nii ongi. Mul ongi maailma parimad sbrad, ma teengi seda, mida ma armastan, ma olengi oma aja peremees, ma kohtungi kige gedamate inimestega, mul ongi palju lugejaid, ma saangi teha koostd parimatega ja see on nnistus! Aga ma siiralt usun ka seda, et see kik on mulle suuresti osaks saanud tnu sellele, et ma pole keskendunud valedele vrtustele. Ma ei roni kellegi seltskonda, sest tal on ge auto vi ta on tuntud. Mul pole eelarvamusi, ma ei eelda inimestel kunagi midagi, ega istu baarileti taga ja mtle, et vlgutan siin paar minutit ripsmeid, kki keegi teeb kokteili vlja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
