Eduard Bornhöhe “Tasuja” (0)

Eduard Bornh�he � Tasuja � Eduard Bornh�he �Tasujas� on kirjeldatud kolmeteistk�mnenda sajandi s�ndmusi. Harjumaa p�hjapoolses osas Tallinna l�hedal seisis �ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu h��ti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli �he maamehe oma kelle nimi oli Tambet . Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur . Vahurit piitsutati tihti ja ta p�genes metsa. Piiskop asus teda j�litama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga l��a.J�rsku tuli metsast v�lja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks , aga Vahur ei n�ustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta n�ustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel t�ki maad p�lluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus . Tambeti naine suri kahe aasta p�rast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras �ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt �ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse �ppima. Jaanus oli k�mme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodij�rve lossi ratsutas. Selleaegne lossih�rra, r��tel Konrad Raupen, oli m�istlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis n�uk�simise p�rast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo �ksteisega l�bi ja otsustasid, et l�hevad lossi aeda kaklema, sest �uel ju ei saanud. Aias aga j�udis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga v�ravatest v�lja ratsutasid, k�sis Tambet pojalt, et kas ta tahab j�rgmine kord kaasa tulla. Jaanus k�sis p�rast, et kas ta v�ib m�nikord �ksi hobusega metsa s�itma minna. Tambet k�sis, et kas ta l�heb ka m�nikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus k�is peaaegu iga p�ev lossi juures l�butsemas ja ka �ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. �hel p�eval istus ta oma t�ku selga ja ratsutas � ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad s�itsid v�idu Prohveti - P�rdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde j� udsid otsustas Oodo, et tema enam enda m�raga sammugi ei s�ida. Vaid hoopiski Jaanuse t�kuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- P�rdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest �ra. Teised p��dsid talle j� rele minna. Jaanus ja Emmi n�gid, kuidas t�kk teepeal olevast august �le h�ppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale j�udsid, lamas Oodo maas . Jaanus k�kitas ta kohale ja rebis s�dame l�hedal olevad riided lahti ja kuulas k�rvaga s�dant ja � tles , et Oodo on vaid minestanud. Jaanus v�ttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- P�rdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde j�udis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- P�rt andis Oodole mingit l�bipaistvat m�rjukest juua. L�puks �rkas Oodo �les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo k�sis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo s�imas Jaanust, kuid kaua ta juba s�imata ei saanud, sest Jaanuse k�sivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- P�rt �tles Emmile, et ta isale enne Oodot t�tt r��giks. P�rast Emmi lahkumist r��kisid natuke aega Prohveti- P�rt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- P�rdile hakkas Jaanus meeldima . Viie aasta p�rast �hel hilissuve hommikul korraldati Lodij�rve lossis jahipidu. Sulased istusid lossi�uel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas r��kima arvati, et ta valetab v�i uhkustab. K�ik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis r��giti, et mis oleks isand teinud ilma oma r��kiva sulaseta. Varsti l�ks �ks sulastest m��da ja r��kis neile, mida ta hommikul lossih�rra ukse tagant pealt oli kuulnud . Toas k�ndisid kaks meest, �ks oli umbes viiek�mne aastane ja teine oli umbes kahek�mne viie aastane noormees . Vanamees oli Lodij�rve lossih�rra, noormees oli r��tel Kuuno Rainthal. Kuuno r��kis lossih�rraga p�ris t�kk aega, jutu l�puks k�sis Kuuno, et kas tema t�trel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Varsti l�ksid Emmi ja Konrad jahile. Kohe nende kannul ratsutas r��tel Kuuno. Metsas asusid nad j�litama �hte hirve. Tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde j�udes oli k�ik vaikne. Ta noppis m�ne lille . Kui ta oli taga�ue j� udnud , n�gi ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas, mida ta siin teeb. Kui nad olid t�kk aega r��kinud saabus r��tel Kuuno ning Emmi tutvustas neid omavahel. Siis palus r��tel Kuuno, et nad minema hakkaksid. Jaanus otsustas minna metsa jalutama . Metsast v�lja j�udes hakkas paistma k�la. Jaanus oli seal juba ammu tuntud. Jaanus hakkas k�ndima �he sauna poole. Kohale j�udes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis h��l, mis kutsus edasi. Ta n�gi p�randal kahte �lgedest tehtud aset, kus �hel oli �ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus m�rkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks �tles vanamees, et poiss oli olnud lossi�uel ja �telnud lossih�rra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas j�rgmisel p�eval uuesti tulla, aga j�rgmisel ��l sadas vihma nagu oavarrest . Jaanus ei saanud kolm p�eva metsast v�lja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna ( Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus l�ks oma tavalist rada m��da k�la poole. Tee hargnes k�la poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta v�rvi lipp lehvimas. Jaanus m�tles, et j�rsku oli keegi lossi-h�rra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiam��ri edasi ja kuulis kellegi h��li ja ta peitis ennast p��saste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kaksk�mmend aastat vana ja juba peremees . Poisid viskasid ka nalja . Jaanus sai aru, et lossih�rra oli surnud. Tunni aja p�rast j�udis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad s�id. Jaanus l�ks ja heitis enda tuppa pikali , kui kuulis kedagi tema nime h��dmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle s��a annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju j�rgi tulnud kubjas ja �hvardanud ja siis ta p�geneski. J�rgmisel hommikul �rkas Jaanus hilja . Maanus magas veel. Ta kuulis �ues vaidlust. Seal seisis �hel pool lossikubjas koos kahe m�isasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures v�i ei. Tambet �tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi n�inud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossih�rra surmast, kuna kubjas �hvardas uue h�rraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja v�lja visata. Kubjas l�ks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud k�tte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha p�letada. Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. J�rsku kostis �uest vali paugutamine. Tambet k�skis Jaanusel Maanus �ra peita ja ise l�ks vaatama mis v�ljas toimub. Kui Jaanus �ue l�ks n�gi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo v�itlema. Nad leppisid kokku, et kui Jaanus sureb , siis v�ib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu j��ma. Oodo alustas v�ga kiiresti ja sellep�rast ta l�pu poole �ra v�siski. Vahepeal �rkas �les �ks mees, kelle m��ka Jaanus laenanud oli. Ta v�ttis maast kivi ja hakkas sellega v�itlejate poole minema. Jaanus m�rkas seda ja l�i Oodol m��ga k�est ja p��rdus siis kiviga mehe poole, see aga pillas kivi maha ja jooksis minema. Siis hakkasid teised mehed Jaanusele ja ta sulastele kallale minema. V�itlus kestis t�kk aega, kuni kostis viimase sulase karje. N��d oli Jaanus �ksi. Ta n�gi, et maja uks oli lahti l�inud ja siis tuli tal hea m�te ja ta jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed otsustasid maja p�lema panna. Kui maja oli p�lenud arvasid mehed, et Jaanus on surnud, aga nad ei teadnud midagi salak�ikudest, mis majal olla v�isid. Tuli kevad aastal 1343. Lodij�rve lossi tuled p�lesid. Natuke eemal seisis ratsanik . Ta lausus, et terve pesa on kerge h�vitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik t�stis v�lja t�rvalondi ja pistis selle p�lema. J�rsku l�i igalt poolt p�lema ja siis j�lle kustus �ra. Varsti p�les juba �ks m�is. Peale seda p�lesid igal pool m�ned majad. Iga hoone, kus elas taanlane v�i sakslane . P�rast, kui talupojad olid l�petanud vaatas �ks noormees Lodij�rve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid r�nnata Lodij�rve lossi ja k�sisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) k�est abi, sest tema tundis lossi �mbrust k�ige paremini. Siis aga kostis laagri �hest servast kisa . Seal oli �ks vaene inimene ja tema � mber suur salk mehi. Nad said teada r��tlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest r��tleid polnud l�hedal. Nad hakkasid aru pidama . Nende p�hieesm�rk oli, et orjus kaoks. Otsustati v�idelda. J�rgmisel p�eval t�usis Lodij�rve lossis k�ra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi �hel mehel valge lipuga l�heneda. Siis algas s�nav�itlus Oodo ja k�skjala vahel. K�skjalg �hvardas, et kui nad ta n�udmisega ei rahuldu siis v�etakse loss tormijooksuga. ��sel kui Tasuja oli veel �leval, t�id k�skjalad talle kurbi uudiseid, et nende mehed oli Tallinnas jalgupidi �les poodud. Mehed asusid r�nnakule. Redelid pandi lossi seina pidi �les, ja kui mehed �les hakkasid ronima l��di neil pea maha v�i siis kukkusid ise alla. Isegi m��rimurdjaga ei saadud l�bi, kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja m�tles v�lja kuidas hakkama saada, tuleb ainult m��rimurdjale katus peale ehitada. Kui nad sellega valmis said, hakkas r�ndamine j�lle pihta. Tasuja mehed said v�rava lahti ja Tasuja kannul t�ttasid teised mehed r�nnakule. Tasuja n�gi Oodot ja hakkas temale j�rgnema. Oodo tundis ta �ra. Ta p�genes. Tasuja n�gi, et ta kaotas Oodo silmist ja tuli hobuse pealt maha. Ta suundus lossikeldritesse ja hakkas Tambetit otsima. Ta leidis Tambeti surnna. Tasuja sai v�ga vihaseks. Ta l�ks juba m��da lossitreppi �les, kui talle �eldi, et tema mehed olid Tallinna all h�das. Ta lubas minna, aga enne l�ks trepist �les saali poole. Tasuja otsis Oodot ja Oodo vastas talle. Nad hakkasid v�itlema. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale, aga Emmi hakkas paluma ja Tasuja j�ttis Kuuno ellu. Tasuja kiirustas mehi, et nende mehed vajavad abi. Siis hakkas hirmus s�da - Jaanusele oli see kindel surm. Ta v�itles k�vasti ja tappis �ksteise j�rel vaenlasi. L�puks tapeti ka Tasuja. P�rast lahingut Tallinna all kadus m�ssavate eestlaste �nn t�iesti. Landmeister kihutas neid igal pool. Paar aastat hiljem �1346- m��s Taani kuningas Eestimaa, mille ordumeister juba enne pandiks oli v�tnud, 19 000 marga eest Saksa ordule.