Võlaõigusseadus (1)

 Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis  seondub  
võlasuhtega, mil est tuleneb ühe isiku kohustus 
(võlgnik­ deebitor ), teha teise isiku (võlausaldaja­
kreeditor ) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata 
ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse 
täitmist.
 Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute 
vahel, kel eks võivad ol a ni  füüsilised kui ka 
juri dilised isikud.
 
Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse 
põhimõtteid.
Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik 
peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu 
põhimõttest.
Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes 
loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas 
usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
 Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3)
◦Lepingust
◦Õigusvastaselt kahju tekitamisest
◦Alusetust rikastumisest
◦Käsundita asjaajamisest 
 Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt:
 Võlgnik (deebitor) – isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost 
hoiudumiseks.
 Võlausaldaja (kreeditor) – isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt 
käitumist.
 Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) 
vahel, millega  lepingupool  kohustub või lepingupooled 
kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8).
 Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
pacta  sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, 
kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole 
sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
 Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva 
seadusandluse, heade  kommete  ning isiku põhiõigustega.
 Leping on mitmepoolne tehing. 
 Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud 
kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks.
 Lepinguid on kolme tüüpi:
◦Tsiviilõiguslikud  lepingud
◦Haldusfunktsioonide täitmise lepingud
◦Avalik­õiguslikud lepingud
 Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest
◦Võõrandamislepingud
◦Kasutuslepingud
◦Kindlustuslepingud
◦Toetamislepingud
◦Kompromisslepingud
◦Seltsingulepingud
◦Teenuse osutamise lepingud
 Lepingu sõlmimisel kehtib  lepinguvabaduse  
põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida 
igasuguseid lepinguid. 
 Lepinguvabaduse elementideks on:
 Vabadus otsustada kas leping sõlmida;
 Vabadus valida, kellega sõlmida;
 Vabadus valida, mil ist lepingut sõlmida;
 Vabadus valida lepingu sisu;
 Vabadus valida, mil  ises  vormis leping sõlmida, kui 
seaduses ei ole ette nähtud kindlat vormi.
 Lepingu sõlmimise viisiks on  pakkumuse  (ehk  oferdi ) 
tegemine ühe poole poolt ja sellele nõustumuse (ehk  aktsepti ) 
andmine teise poole poolt, seega kahe vastastikuse 
tahteavalduse tegemine.
◦ Pakkumuse mõiste.  Pakkumus  (ofert) on lepingu sõlmimise 
ettepanek.
◦ Nõustumus ( aktsept ) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga 
väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
 Leping on sõlmitud, kui teine pool annab 
pakkumusele nõustumuse (ehk oferdi aktseptib). 
 Lepingu poolte kohustused võivad ol a kindlaks määratud 
lepingus või sätestatud seaduses.
 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
◦ 1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
◦ 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
◦ 3) lepingupoolte kutse­ või tegevusalal kehtivatest  tavadest ;
◦ 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
 Lepingu pool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, 
mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.
 Kokkuleppelised lõpetamise alused
 Ühepoolsed lõpetamise alused
 Poolte tahtest sõltumatud
 Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest 
moodustavad lepingud, mille  sisuks  on suhte ühe 
subjekti kohustus  sooritada  mingi tegevus, mis on 
teise suhte subjekti jaoks hüve.
 Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on 
suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud 
eesmärgi  saavutamisele . 
 Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, 
vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi 
saavutamine. 
 Töövõtulepingu  esemeks  võivad ol a kõige 
erinevamad tööga saavutatavad tulemused.
 Töövõtulepinguga kohustub üks isik 
(töövõtja) valmistama või  muutma  asja või 
saavutama teenuse  osutamisega  muu 
kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik 
( tellija ) aga maksma selle eest tasu (VÕS 
§635 lg1).
 TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna
 Alluvussuhe puudub
 Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi 
täitma isiklikult
 TVL kirjeldatakse  tehtav  töö
 Töövõtja  teostab  töö või osutab teenust iseenda 
või  tellija  materjalist ja töövahenditega
 määratakse tasu 
 töö tähtaeg
 Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja 
puhkusetasule
 TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on 
kaetud  ravikindlustusega , kui ta tegutseb üle 3 
kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel
  Katseaega  ei kohaldata
 Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega 
seotud kulude hüvitamist.
 Töövõtja kohustused
◦Töö vastavus lepingutingimustele
◦Asja üleandmine
 Tellija kohustused
◦Tasu  maksmine  
 Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi 
või töö üle vaadata
◦Töö vastuvõtmine
 Eelarve ületamine:
◦Siduv;
◦Mittesiduv
 Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on 
siduv.
 Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni 
töö valmimiseni.
 Töö peab vastama lepingutingimustele, samuti 
peavad vastama ka töö juurde kuuluvad 
dokumendid .
◦Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
 tööl ei ole kokkulepitud omadusi või ei sobi töö teatud 
otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja 
lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma.
 Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral 
kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või 
lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida 
saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või 
lepingust ei tulene teisiti. 
 Tellija peab teatama töö lepingutingimustele 
mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul 
pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele 
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib 
võlausaldaja:
◦nõuda kohustuse täitmist;
◦oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
◦nõuda kahju hüvitamist;
◦ taganeda  lepingust või öelda leping üles;
◦alandada hinda;
◦rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda 
viivist.
 Loetakse seda, kui töö parandamine või 
uue töö tegemine ei ole võimalik või 
ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult 
keeldub tööd parandamast või uut tööd 
tegemast või ei tee seda mõistliku aja 
jooksul pärast talle lepingutingimustele 
mittevastavusest teatamist.
 Tellija võib määrata kohustuste täitmiseks 
täiendava mõistliku tähtaja.
 Täiendav tähtaeg ei vabasta töövõtjat vastutusest 
kohustuse rikkumise eest.
 Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele 
kuuluvat tasu, kui:
◦töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi 
uue töö;
◦tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja 
ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse 
viimiseks või uue töö tegemiseks.
 Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju 
hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele 
mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes 
tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, 
samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle 
lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
 Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva 
nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest.
◦Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude 
aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks 
lugemisest .
 Uue töö tegemisel töövõtja poolt algab 
aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduse 
kõrvaldamisel algab aegumistähtaeg kõrvaldatud 
puuduse suhtes uuesti, alates puuduse 
kõrvaldamisest.
 Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas 
muretsema materjali, andma  juhise  või aitama muul viisil töö 
tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja 
nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. 
◦ Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu 
suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma 
tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult 
omandada.
 Viivitamisega rikub tellija oluliselt lepingut, töövõtja võib lepingu üles öelda 
ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, 
mis tasus ei sisaldu.
 Tellija võib töövõtulepingu põhimõtteliselt igal ajal 
üles öelda (§ 655). 
◦Töövõtjal, aga on õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest 
on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu 
kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse 
kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult 
omandada.
 Tel ija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna 
tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes 
tel ija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, 
mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
 Tel ija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui:
◦töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö;
◦tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö 
lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
 Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud 
töö, tel ija aga maksma sel e eest tasu. 
◦Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö 
tähtaeg.
◦Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkustele ja 
puhkusetasudele. 
◦Töövõtja teeb tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks ja töö peab 
vastama lepingutingimustele.
◦Üle kolmekuuse tähtajalise või tähtajatu töövõtulepingu alusel 
töötasu saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse 
kehtib 2 kuud pärast töösuhte lõppemist.
 Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. 
 Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni 
üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest 
töövõtja. 
 Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tel ija anda 
võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. 
 Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus 
asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud 
üleandmisvi s või maksmise tingimused ei anna tal e selleks 
võimalust.
 Kindla eesmärgi saavutamine
◦kindlaks määratud töö tegemine
◦Peamine on lõpptulemus
 Käsunduslepinguga kohustub üks isik 
(käsundisaaja) vastavalt lepingule 
osutama teisele isikule (käsundiandja) 
teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja 
aga maksma talle selle eest tasu, kui 
selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
• tellitava teenuse sisu; 
• teenuse osutamine iseseisvalt (kokkuleppeliselt 
ka õigus kasutada käsundi täitmisel kolmandate 
isikute abi); 
• tasu maksmine (kokkuleppeliselt kas igakuise 
summana või ühekordse summana lepingu 
lõppedes); 
• teenuse perioodilise osutamisega seotud 
tähtajad; 
•  leppetrahv  lepinguliste kohustuste rikkumisel. 
 Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema 
käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva 
vajaliku hoolsusega.
 Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima 
käsundiandja juhiseid. 
 Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi 
isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada 
kolmanda isiku abi.
 Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist 
käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, 
eelkõige  nendest , mis võivad ajendada käsundiandjat 
juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel 
talle teavet käsundi täitmise kohta.
 Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma 
saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud 
asjaolusid, mil e saladuses hoidmiseks on 
käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma 
käsundiandja tootmis­ või ärisaladust. 
 Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma 
selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud 
või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks 
sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.
 Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb 
maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
 Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on 
määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta 
vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, 
mil e esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et 
tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
 Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi 
täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja 
möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi 
täitmist või sel e täitmiseks antud tähtaja möödumist, 
on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. 
 Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui 
tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, 
et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema 
lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et 
lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks 
käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja 
või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi 
täitmiseni.
 Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe 
käsundiandja surmaga.
 Käsundiandja pankroti korral lõpeb 
käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja 
arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost 
pankrotivaraga.
 Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja 
surmaga.
 Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping 
pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui 
käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga.
 Käsunduslepingupoole surma korral peavad tema 
pärijad sellest teisele lepingupoolele vi vitamata 
teatama.
 Üle kolme kuulise lepingu korral kehtib 
ravikindlustus  ja lõpeb kaks kuud peale lepingu 
lõppemist
 Puhkust ja puhkusetasusid ei maksta
 Lepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja.
 Käsundisaaja kohustub vastavalt lepingule osutama 
käsundiandjale teenuseid. Käsundiandja, aga 
maksma tal e sel e eest tasu, kui sel es on kokku 
lepitud.
 Al uvussuhe puudub. Käsunduslepingus kirjeldatakse 
osutav teenus ja lepitakse kokku tasus.
 Kui tasus ei ole kokku lepitud, siis kuulub tasu 
maksmisele, kui võib eeldada, et käsundi täitmise eest 
makstakse tasu. Tasu maksmise  tingimuseks  on 
eelkõige, kui käsundisaaja on täitnud käsundi. Tasu 
suuruse puudumisel tuleb maksta mõistlikku tasu.
 Määratakse tähtaeg, mil eks töö peab olema tehtud.
 Lepingu võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna.
 Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid 
käsundisaaja võib kasutada kolmanda isiku abi.
 Käsundisaaja osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja 
töövahenditega.
 Käsundisaajal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule.
 KL alusel töö­ või teenustasusid saav isik on kaetud 
ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu 
KL alusel.
 Katseaega ei kohaldata.

Document Outline

• VÕS Võlaõigussuhe Lepingud Pakkumus ja nõustumus Töövõtuleping Käsundusleping
• Võlaõigusseadus
• Võlaõigussuhe
• Võlasuhte tekkimine
• Leping
• Slide 6
• Lepingute liigid
• Lepinguvabadus
• Lepingu sõlmimine Pakkumus ja nõustumus
• Lepingu poolte kohustused
• Kohustuste lõppemise alused
• VÕS Töövõtuleping
• Teenuse osutamise lepingud 
• Töövõtuleping
• Töövõtuleping (2)
• Töövõtuleping (3)
• Slide 17
• Poolte kohustused
• Eelarve ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
• Töö vastavus lepingutingimustele
• Töö vastavus lepingutingimustele (2)
• Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
• Tellija õiguskaitsevahendid töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
• Töövõtulepingu oluline rikkkumine töövõtja poolt
• Täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks
• Tasu vähendamise piirangud
• Kahju hüvitamise erisused
• Töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaja algus
• Tellija viivitus
• Tellija ülesütlemise õigus
• Kahju hüvitamine või hinna alandamine
• Lühikokkuvõte
• Lühikokkuvõte (2)
• Millal sõlmida töövõtuleping?
• Käsundusleping
• Slide 36
• Mida kirjutada käsunduslepingusse
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Kokkuvõte
• Kokkuvõte (2)
• Kokkuvõte (3)