Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võlaõigusseadus (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Võlaõigusseadus #1 Võlaõigusseadus #2 Võlaõigusseadus #3 Võlaõigusseadus #4 Võlaõigusseadus #5 Võlaõigusseadus #6 Võlaõigusseadus #7 Võlaõigusseadus #8 Võlaõigusseadus #9 Võlaõigusseadus #10 Võlaõigusseadus #11 Võlaõigusseadus #12 Võlaõigusseadus #13 Võlaõigusseadus #14 Võlaõigusseadus #15 Võlaõigusseadus #16 Võlaõigusseadus #17 Võlaõigusseadus #18 Võlaõigusseadus #19 Võlaõigusseadus #20 Võlaõigusseadus #21 Võlaõigusseadus #22 Võlaõigusseadus #23 Võlaõigusseadus #24 Võlaõigusseadus #25 Võlaõigusseadus #26 Võlaõigusseadus #27 Võlaõigusseadus #28 Võlaõigusseadus #29 Võlaõigusseadus #30 Võlaõigusseadus #31 Võlaõigusseadus #32 Võlaõigusseadus #33 Võlaõigusseadus #34 Võlaõigusseadus #35 Võlaõigusseadus #36 Võlaõigusseadus #37 Võlaõigusseadus #38 Võlaõigusseadus #39 Võlaõigusseadus #40 Võlaõigusseadus #41 Võlaõigusseadus #42 Võlaõigusseadus #43 Võlaõigusseadus #44 Võlaõigusseadus #45 Võlaõigusseadus #46 Võlaõigusseadus #47 Võlaõigusseadus #48
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari.issak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
11
doc

Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping.....................................................................................................

Õigusteadus
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad:

Õigus
thumbnail
18
doc

Võlaõiguse konspekt

VÕLAÕIGUS Võlg ­ võlgnemine ehk kohustus Kohustus ­ tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu.

Õigus
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA

Õigus
thumbnail
19
odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

Kui leppetrahv on väiksem lepingu rikkumisega tekitatud kahjust, on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Kuna leppetrahvi eesmärk on eelkõige olla stiimul lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, ei tohi see omakorda olla rikastumise allikaks, ehk kui lepingupool leiab, et trahv on ebamõistlikult suur, võib ta nõuda selle vähendamist. Vastutus on VÕS mõistes kahetähenduslik: 1. Teatava asja etteheidetavus 2. Sellest tuleneva sanktsiooni kohaldamise võimaldavus § 104. Vastutus süü puhul (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

Võlaõiguse üldosa




Meedia

Kommentaarid (1)

pagar profiilipilt
pagar: Mul on vaja VÕS lepingu näidis
22:53 21-07-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun