Lepinguõiguse kontrollküsimused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Lepinguõigus

1 Hindamata

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom.

Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte -

1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud

2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada

Mõistlikkuse põhimõte

Tühine tehing - Vorminõude rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reeglina on tehing tühine kui seaduses ei tulene teisiti. Sõltub sellest, kas vorminõude eesmärk oli kindlasti mingi õigussuhte kaitsmine või pelgalt muude asjaoludega. Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping , vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad
Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused. Käesolevas artiklis käsitletakse eelkõige tehingu tühisuse neid aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita. Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 86–89. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine. Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale.

Tehingu tühistamise mõiste - Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu .

Tsiviilõiguste teostamise viisid -Hea usu põhimõte - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus – kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hädakaitse – hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund – isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati

Lepingu mõiste - Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (nt kui müüa maja, siis on kindlasti vaja minna notari juurde) (eelleping – tulevikus sõlmitakse mingi leoing, mille põhitingimused on paika juba pnadud ning need ei muutu) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Eeldatakse, et enampakkumise läbiviija on volitatud andma nõustumuse parimale pakkumisele. Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema pakkumise tegemiseni. Pakkuja ei ole parema pakkumise puudumisel oma pakkumisega seotud, kui sellele ei anta nõustumust mõistliku aja jooksul pärast pakkumise tegemist. Kui pakkumisele ei järgne paremat pakkumist, tuleb anda nõustumus viimasele pakkumisele. Kui ühel ajal on teinud võrdse pakkumise mitu isikut ja sellele ei järgne paremat pakkumist, on enampakkumise läbiviijal õigus valida parima pakkumise teinud isik võrdse pakkumise teinud enampakkumisel osalejate hulgast. Kui enampakkumise tingimustes on enampakkumise läbiviijale jäetud parima pakkumise otsustamise õigus, toimub parimale pakkumisele nõustumuse andmine enampakkumise läbiviija otsuse avaldamisega enampakkumise tingimustes ettenähtud aja jooksul, selle puudumisel aga mõistliku aja jooksul. Kuni selle ajani on pakkumise teinud isikud oma pakkumistega seotud.

Lepingute liigitamine - Lepinguid saab liigitada erinevalt:

Õigusharude alusel - Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud .

Objekti alusel - Ettevõtlusega seotud lepingud , finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.

Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel - Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)

Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).

Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud

Tegevusvabaduse alusel
Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud , kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid.

Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad 1üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks aasjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.

Ofert e pakkumus Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist , kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul.
Aktsept e nõustumine nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest . Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.

Lepingu sõlmimine esindaja poolt - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ehk siis tema eest tehingu vormistada .
Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

Tüüptingimustel lepingu sõlmimine - Tüüptingimused aitavad luua ühtseid ja detailseid regulatsioone eelkõige selliste lepingute jaoks, mille kohta seaduse reagulatsioon kas puudub või on väga üldine. Selleks, et ära hoida hilisemaid ebameeldivusi, selleks tuleks kindlalt seada paika reeglid või kohustused.
(1)Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
(2)Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
(3)Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.
(4)Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil - Oma iseloomult puudutavad vallasasjade müüki. Enamjaolt müügilepingut. Need on sellised lepingud, kus ettevõtja teeb tarbijale pakkumise vallasasja omandamiseks ja see pakkumine tehakse erandlikes kohtades. Selleks võib-olla tarbija eluruum või töökoht, samuti tänav või ühissõiduk. Põhimõte on see, et taolised pakkumused on üllatavad, tarbija ei ole valmis otsustama, kas ta ostab seda eset või mitte.
Tarbija õigusi on peetud vajalikuks kaitsta ka lepingute sõlmimisel sidevahendite abil. Sidevahendite abil lepingute sõlmimisel vajab tarbija kaitset eelkõige põhjusel, et müüja ja ostja vahel puudub otsekontakt. Samuti ei ole tarbijal võimalik kaupu vahetult vaadelda, hinnata ja proovida, mistõttu võib reklaam olla eksitav. Raha maksmine toimub sageli sularahata arvelduse korras ja tegelikult maksmisele kuuluvate summade kindlakstegemine võib olla raske (transport, telefoni kasutamise kulud, muud varjatud kulud, mida ostja peab kandma). Probleemiks võib osutuda ka pakkuja anonüümsus ning tarbija võib vajada kaitset tungimise eest eraellu.

Lepinguliste kohustuste allikad - . Lepinguliste kohustuste allikad
1.1.1. Otsesed .
Lepingu poolte kohustused võivad olla lepingus väljendatud kui
1) otsesed kohustused
2) kaudsed kohustused
Otseselt lepingutingimuste fikseerimine tähendab nende sõnastamist kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Otsesed kohustused võivad olla ka sätestatud seaduses. Otsesed kohustused võivad olla põhikohustused, mis määravad ära ka võlasuhte olemuse. Põhikohustuste kõrval võivad lepingus olla kokku lepitud ka kõrvalkohustustes, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi.
1.1.2. Kaudsed kohustused
Kaudseteks on kohustused, mis tulenevad vastavalt VÕS § 23 lg 1
1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Kaudsete kohustuste määratlemisel oluline teha kindlaks, kas selliste kohustuste tuvastamisel aluseks poolte oletatav tahe või objektiivne hea usu põhimõte, ehk kohtulik sekkumine lepingulistesse suhetesse ühiskondlikult aktsepteeritava käitumise tagamise eesmärgil.
Selgitamaks, milline on kokkulepitud kohustuse olemus, tuleb aluseks võtta :
-lepingu olemus,- kohustuse väljendamise viis lepingus- lepingutingimusi, eriti lepingu hinda- loodetud tulemuse saavutamise tavalist riski astet- kohustuse täitmise sõltuvust teise poole käitumisest.

Lepinguliste kohustuste liigid - Lepinguid liigitatakse tulenevalt nende sõlmimise eesmärgist ( alusest ), mida pooled lepinguga taotlevad.
Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping ). Töövõtulepingu eesmärgiks on mingi tulemus, töö resultaat , töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. Asja kasutusse andmisel võib olla eesmärk saada kasutusaja lõppedes tagasi sama asi ( rendileping , üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel.

Põhi- ja kõrvalkohustused - Lepingu eesmärgid; põhikohustus on peamine kohustus ja kõrvalkohustus on lisakohustus – näiteks üürileandja annab üle korteri üürilevõtjale ja üürilevõtja maksab selle eest raha. Lisakohustuste alla läheb näiteks see, kuidas kindlustada maksmised jne.

Lepingu tõlgendamine - Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;
2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud
3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
4) lepingu olemust ja eesmärki;
5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;
6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

Lepingute vorminõuded - Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.
Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju.

Tehingute kehtetus - Tehingud ehk lepingut on kehtetud, kui üks osapool või osapooled rikuvad selle täitmise kohustusi. Samuti kui tehing on sooritatud ähvarduste, vägivallaga – siis on leping kehtetu ning tühine algusest peale.

Isikute paljusus lepingutes - võib olla võlausaldajate paljusus või võlgnike paljusus; tuleneb sellest, kui palju kellelgi midagi täita tuleb. Isikute paljususe regulatsiooni aluseks on kohustuse jagatavus ja mittejagatavus.
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:

Osakohustus-Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.
Ühiskohustus-Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.
Solidaarsuskohustus-Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.

Lepinguliste kohustuste täitmise üldised põhimõtted –Lepingulise kohustise tõttu on üks isik kohustatud teostama teise isiku kasuks teatava teo, võlausaldajal tekib õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja võtta arvesse lep.poolte vahelist praktikat ja tavasid. Kohustus tuleb täita õigel ajal. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Kohustuse rikkumise mõiste – Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Tegemist on kohustuse rikkumisega, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad ning ei loe, kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte, tähtis on rikkumise fakt.

Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem – Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest
3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust/öelda leping üles 5) alandada hinda 6) nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivtamise korral
Võlausaldaja võib kohsutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest/lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest/lepingust ei tulene teisiti.

Kahju hüvitamise nõude esitamine – Võlausaldaja võib koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse tervikuna täitmise asemel kahju hüvitamist juhul, kui tal pole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi.

Kahju hüvitamise eesmärk ja viis, kahjunõude sisu – Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud . Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, v.a kui kahju hüvitamine on mõistlik perioodiliste maksetena. Varalise kahju hüvitamise eesmärk: 1) seadus kaitseb kahju hüvitamise kohustuse kaudu isiku vara selle väärtuse osas 2) teatud juhul on varalise kahju hüvitamise eesmärgiks kaitsta isiku vara koosseisu sõltumata selle väärtusest. Vara kaitsmist selle koosseisus kasutatakse ainult asjade kahjustusmise korral.

Lepinguliste kohustuste lõppemine – Lepingu lõpetab kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, vahel ka ühepoolselt, nt lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda ka kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kestuslepingu võib üles öelda. Taganemisega vabanevad mõlemad pooled oma lep.kohustuste täitmisest tagasiulatuvalt.

Tagatised ja kõrvalkohustused – Kohustuse lõppemisel lõppevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt kokkuleppele tagastada tagatise andjale. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks. Kõrvalkohustuseks on: 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused (kohustus võlausaldaja ees vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest); 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused ( ühelt lep.poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma ); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep.poolele lepingus määratud rahasumma; piisab rikkumise tõendamisest).

Käendus , käendussuhtes osalevad isikud – Käendaja kohustub teise isiku võlausaldaja ees vastutama, et teine isik täidab oma kohustuse täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, muidu leping ei kehti. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kui solidaarsed võlgnikud (st et võetakse sellelt, kellelt on võtta). Käenduse võib anda nii juriidiline kui füüsiline isik. Käenduslepinguga tekib kolmepoolne suhe, kus põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel on põhikohustus ja käendussuhe on kõrvalkohustus.

Käendaja kohustuse tekkimine – Käenduslepingu sisu moodustab käendaja kohustuse tagada põhivõlgniku kohustuse täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui viimane ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused: 1) käenduslepingu kehtivus 2) põhilepingu kehtivus 3) põhivõlgniku poolne käendusega tagatava kohustuse rikkumine.

Garantiileping – Garantii andja ja saaja vaheline leping, kus garantii andja garanteerib garantii saaja kohustuse nõuetekohase täitmise ehk garantii andja võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et täidab garantiist tuleneva kohustuse. Garantii olukorra saabumisel on garantii andjal õigus nõuda garanti saajalt garantiilepinguga ettenähtud hüvitust.

Käsiraha – on ühe lep.poole poolt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antav rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks; täitmise võimatuse korral käsiraha tagastatakse. Tänapäeval ainult rahaline makse. Kasutatakse üldiselt füüsiliste isikute puhul. Kui leping jääb täitmata käsiraha andja süül, siis seda tagasi ei saa.

Leppetrahv – on lepingus määratud rahasumma, mida lepingut rikkunud pool peab maksma kahjustatud lep.poolele. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus lep.rikkunud poole nõudmisel seda vähendada mõistliku suuruseni , arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Lep.rikkunud pool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast leppetrahvi tasumist.

Nõude loovutamise mõiste ja liigid – Nõuete loovutamine toimub võlausaldaja initsiatiivil. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Võlgnik osaleb loovutamisel ainult passiivselt- saab uue võlausaldaja. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutamise piirangud kehtivad ülalpidamise nõuete, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas. Levinumaid variante on nõuete loovutamine inkassi firmale . Võlausaldaja vahetus võib toimuda: 1) tehinguliselt 2) seaduse jõul 3) läbi riigivõimuakti.

Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed – Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle lepinguga seotud nõuded, aga mitteseotud nõuded ei lähe. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad nõude olemasolu. Oluline on loovutamisest teatamine – rusikareegel on, et teatab esialgne võlausaldaja. Võlgniku seisund võlausaldaja vahetumisel ei tohi halveneda. Kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine (vaikimist nõusolekuks ei loeta) – kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Uus võlgnik saab võla sellises seisus, nagu see oli kohustuse ülevõtmise ajal. Lepingu ülevõtmisega lähevad lepingu järgi üle kõik õigused ja kohustused.

Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral – Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu esitada uusi vastuväiteid ja ka neid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Võlgnik ei või uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati/piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või võlgnik sel alusel nõuet tasaarvestada. Võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada.

Kohustuse ülevõtmise tingimused – Kohustuse ülevõtmine on võlausaldajaga või võlausaldaja nõusolekul võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale. Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Sätetest tulenevalt on ülevõtjal võimalus ka vastuväidete esitamiseks .

Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest – Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sh õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Need kriteeriumid eristavad halduslepinguid eraõiguslikest lepingutest (võivad olla asja-,pere-,pärimis-, võlaõiguslikud).

Võõrandamislepingud, nende iseloomustamine – 1) Müügileping- asja müügilepinguga peab müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; ostja peab müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping- lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omadi vm esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-üks isik(faktooringu klient ) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, st et faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma maj-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu kliendi jaoks ja teostama sellest tulenevaid õigusi.

Kasutuslepingud,nende iseloomustus- 1)Üürilep- üürileandja peab andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. 2)Liisingulep-liisinguandja peab omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse; liisinguvõtja peab maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3)Litsentsilep- litsentsiandja annab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja alal; saaja kohustub maksma litsentsitasu. 4)Frantsiisilep-frantsiisiandja peab andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada viimase maj-või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit (õigus kaubamärgile, ärilisele tähtsusele, oskusteabele). 5)Tasuta kasutamise lep- kasutusse andja kohustub andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 6)Laenulep- laenuandja peab andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja ( laen ); laenusaaja peab tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. 7)Kindlustuslep- kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt/osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Lepingud teenuste osutamiseks- 1)Käsunduslep- käsundisaaja peab osutama käsundiandjale teenuseid; käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui on nii kokku lepitud. 2)Töövõtulep- töövõtja kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö); tellija peab maksma selle eest tasu. 3)Maaklerilep- maakler peab vahendama käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimaluse; käsundiandja peab maksma talle maakleritasu. 4)Agendilep- agent kohustub käsundiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima; käsundiandja peab maksma selle eest tasu. 5)Komisjonilep- komisjonär kohustub komitendi jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu ehk müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese); komitent peab komisjonärile maksma komisjonitasu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 26 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretzuke16 Õppematerjali autor

lepinguõigus ttü eksam kordamine Tühine tehing Tehingu tühistamise mõiste Hädakaitse Hädaseisund

Sarnased õppematerjalid

docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k

Lepinguõigus

pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

Lepinguõigus

docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa

pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

Juhtimine

docx

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi

Lepinguõigus

docx

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused

VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekk

Lepinguõigus

142

doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.

Võlaõiguse üldosa