3 1.SISSEJUHATUS Valisin antud teema, et mõista paremini võlaõigusseaduse normistikku. Igapäevases elus sooritatavate tehingute puhul on sagedaseks nähtuseks võlgu jäämine ja tasumisega viivitamine. Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Tegemist ei tohiks aga olla nähtusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii. Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve. Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Näiteks sai viimase aastaga Jaapanist USA suurim võlausaldaja (Äripäev, 16.aprill 2015). Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega ja
5. Põhivõlgniku ja käendaja isiku kokkulangemine ei ole tähtis võlausaldaja suhtes. 6. Võlgniku surm või lõppemine. 4 KÄSIRAHA Käsiraha andmine ja võtmine oli enne VÕS jõustumist reguleeritud tsiviilkoodeksis. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma (VÕS § 156 lg 1). Käsirahaks saab olla vaid ja ainult rahasumma. VÕS ei kehtesta käsiraha summale ülem- ega alampiiri, st käsiraha summa suurus on pooltevahelise kokkuleppe element. Kuigi käsiraha sarnaneb leppetrahviga, on see võlausaldajale soodsam põhilepingu täitmise tagatis, kuna käsiraha on võlausaldaja käsutuses juba enne võimalikku põhilepingu rikkumist. Käsiraha on justkui ette makstud leppetrahv. VÕS ei kehtesta käsirahalepingule kohustuslikku vorminõuet. Käsiraha peetakse võlausaldaja tagatiseks juhul kui võlgnik rikub põhilepingut
ning kannatusi. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käsiraha Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv
naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane. Kui kõik olid kosjaviina rüübanud ja kosjakakku maitsnud, olid kosjad vastu võetud. Peale seda vahetati kingitusi, peiu maksis käsiraha. Kosilastele pakuti süüa, toidulaual pidi kindlasti olema palju keedetud mune. Kosilased lahkusid alles hommikul.
vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi
(garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud. Käsiraha:Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada
arvestamine alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a. juhul, kui lepinguga on piiratud käendaja
nõuded rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet pole kohaseld täidetud. Vallas või kinnispant. Käsipant. Pandipidaja kohustused. 1. panditud asja säilitamine. 2. asja hävitamise ohust viivitamatuld teatama pantijale 3. asja hoidmise kohustus 4. panditud asja kasutamise keeld 5. pandipiadaja on kohustatud pantijale 1 kuu ette teatama asja müügist. Registerpant. Kommertspant Kinnsipant e.hüpoteeks Käendus Käsiraha. Lepingu mittetäitmisel kui vastutav pool on käsiraha andnud pool jääb käsiraha saajale. ....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi. Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus.
täitmise erinev väärtus, avalduse tegemine teisele poolele Varaline kahju-otsene kahju või saamata jäänud tulu Mittevaraline-hingevalu ja füüsiline kannatus Mittevaraline kahju kuuulub hüvitamisele :kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisel, isiku surma põhijustamisel või üliraskete kehavigastuste tekitamine, vabaduse võtmine, muudel juhtudel seaduses sätestatud Kõrvalkohustuste tulenemine:käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest, leppetrahvi kokkuleppimisest Käendus-käendaja kohustub kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest Garantii-oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse Käsiraha, üks lepingupool annab teisele lepingusõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma
ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Käsiraha ja leppetrahv. Olemus. Piirangud leppetrahvi osas. Leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise omavaheline seos. Leppetrahvi vähendamine. 37. Käsiraha mõiste ja sisu. Kõrvalkohustusteks on eelkõige 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused Käsiraha kui lepingu täitmise tagamise vahend on rahaline tagatis, mille eesmärk on sundida võlgnikku kohustust täitma. Vastavalt VÕS § 156 lg-le 1 on käsiraha ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahal on seega ainult lepingu sõlmimise tõendamise
Neid kohustusi nim. Kõrvalkohustusteks. - käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii all mõistetakse oma majanduse v kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. - käsiraha andmisest tulenevad kohustused käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsiraha lepingus on tähtis ära märkida, et tegu on käsirahaga. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis mis põhileping. Kui põhileping ei ole nõuete kohane, ei kehti siis ka käsirahaleping. - leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused leppetrahv on lepingus
ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1. Ius qentiumi moodustasid muudetud ius civile instituudid samas ta vastandus ius civilile- kui kviriitliku s.o.ainult Rooma kodanike käivale õigusele 2. Rooma õigusesse tulid üle Kreeeka õigusnormid (n. Kirjalik tehingu vorm, käsiraha,mereõiguslikud normid ). Kreeka õigusest on pärit ka mõned Rooma õiguses kasutatavad mõisted. 3. Ius qentium oli siiski Rooma riigi õigus , mida loovad, muudavad ja tühistavad Roomam riigi seaduslikud organid. Ius qentiumi vastandati ius civilile, mis haaras endasse nii ius honorariumi kui ka ius civile muudetud õigusnorme. Ius qentiumis ei sisaldunudei perkonna ega pärimisõiguse sätteid.Väärib
1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. (5) Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. 18. Käsiraha ja leppetrahv. Olemus. Piirangud leppetrahvi osas. Leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise omavaheline seos. Leppetrahvi vähendamine. Leppetrahv loetakse seaduse või lepinguga kindlaks määratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral. Sellest mõistest järeldub, et leppetrahv võib olla ainutl rahas. Tihtipeale kasutatakse koos mõisteid leppetrahv, viivis, trahv. Viimased on
pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 17. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
158) Käendus- käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii- isik (garantii andja) võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja mõistmist eeldatakse. Käsiraha-on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antav rahasumma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse mitte täitmisel sellest ilma. Leppetrahv- on lepingus ette nähtud lepingu rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Samas ei pea see tingimata olema raha, võib olla ka tegu.
õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 10. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Mis on aegumine- Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158): Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan läks kõrtsist Tõnu-Jüri piiblitundi ja lõpuks jäi magama. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Kodus rääkis ta, et leidis teenistust ja sai kolm rubla käsiraha. Kui Jaan oli magama jäänud, saabus Virgu Anni. Ta tõi süüa, andes selle kraami ema Kai kätte. Anni palus, et ema ei räägiks pojale, et neiu siin käinud ja samas paluks Jaanilt, et see enam kõrtsis purjutamas ei käiks.Kui Jaan hommikul
või asjade kogum asus võlsuhte tekkimise ajal; kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täita kohas, kus asi valmistati või toodeti; eelpool nimetatamata kohustus täita võlgniku võlasuhtemtekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea alati olema raha, see võib olla ka
ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi. Neid kohustusi nim. kõrvalkohustusteks. Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) Käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused (kohustus kolmanda isiku, võlausaldaja ees, vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest) 2) Käsiraha andmisest tulenevad kohustused (Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma) 3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 17. Lepingu tõlgendamine
täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. AEGUMINE ? 17. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hüvitatava kahju liigid: Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine
õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused: "hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha". Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kanti uue õpipoisi nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas õpipoisiaeg, mis tavaliselt kestis 3-4 aastat .Mõnedes tsunftides
kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. 30. Kõrvalkohustused, käendus, käendaja tagasinõue, garantii, käsiraha Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav
salaja. See oli suur risk nende kõikide jaoks, kes sellega tegelesid. See oli kindlasti üks miinustest, sest ebaseaduslikult asjade müümine on kuritegu ja sellega ei tohi tegeleda. Üks miinustest oli veel ka tsunftisundus. Selle tagajärjel tõrjuti välja mittesakslased ehk undeutchid ja tsunfti jäid ainult sakslased. Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha. Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta, aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi negatiivne tunnus. Veel üks hea külg tsunfti juures oli ka see, et kui juba tsunftide hulka kuulusid, siis oli elu palju kergem ja parem. Seda said ainult need meistrid, kes said seaduslikult turule
Elukäik oldermanniks Mina Jaan Kask, praegune käsitöö oldermann, räägin teile oma pikast ja rängast õppimisest, et jõuda siia kuhu olen praegu jõudnud. Kõigepealt pidin esitama soovituse, mis annaks tunnistust minu seaduslikust ja vabast päritolust. Maksin sisse käsiraha ja jäin esialgu meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Ka minu meistril olid kohustused: mind-õpipoissi tuli pidada oma majas; tuli süüa anda ja minu eest hoolitseda. Kolme kuu möödudes kanti minu nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas minu õpipoisiaeg, mis kestis 4 aastat. Õpipoisiaeg oli minu elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet.
kohustuste täitmisest tagasiulatuvalt. 22. Tagatised ja kõrvalkohustused Kohustuse lõppemisel lõppevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt kokkuleppele tagastada tagatise andjale. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks. Kõrvalkohustuseks on: 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused (kohustus võlausaldaja ees vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest); 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused (ühelt lep.poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep.poolele lepingus määratud rahasumma; piisab rikkumise tõendamisest). 23. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käendaja kohustub teise isiku võlausaldaja ees vastutama, et teine isik täidab oma kohustuse täielikult või osaliselt.
Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Aegumine- tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist 17. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kui käendajaks on tarbija, nim. käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks
seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei arvestatud; lepingu kinnituseks tuli välja teha. Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu; on kantud leiba ümber karja, et kari edeneks. Loomadele pakutud leivapäts küpsetati eraldi. Mõnel pool visati pool pätsikest uksest välja Tõnnile ja teine pool ahju, et tagada viljaõnne.
· Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. · Tartul olid sidemed eelkõige Pihkva ja Novgorodiga. · Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu · Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Seal reglementeeriti
tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 9.12 Mis on kõrvalkohustused? Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. 9.13 Kuidas toimub käendause ja garanti andmine? (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
Tarbija võib lepingust taganeda vastava taganemisavaldusega. Seadus lepingust taganemisavaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. (pooled võivad kindla vormi kokku leppida §11) Kuid tarbija taganemisavalduseks loetakse ka asja ärasaatmist taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2). Sellisel juhul ei pea tarbija enam taganemisavaldust tegema. Tarbija suhtes ei tohi lisaks kitsendavatele lepingust taganemise tingimustele siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraha või leppetrahvi maksmisega. Selline kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3). Kui lepingust taganetakse tarbija taganemisõiguse alusel, siis kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud lepingu teine pool. Tarbijale võib lepinguga panna kohustuse hüvitada asja tagastamisega seotud tavalised kulud, mis ei ületa 10 eurot ainult siis, kui asja tagastamise aluseks ei ole asja või osutatud teenuse mittevastavus tellitule (VÕS § 194 lg 4). Nt
kohustuse vahel piisava seose olemasolu. Piisav seos on eelkõige põhikohustuste vahel, kõrvalkohustused on harva seotud omavahel selliselt, et võlausaldajal tekiks õigus täitmisest keelduda. Täitmisest keeldumine on lubatud ka vastastikustes lepingutes (vastastikuselt seotud kohustustega) VÕS § 111 järgi. Kõrvalkohustusteks on võlaõigusseaduse kohaselt eelkõige käendusest, garantiist, käsiraha andmisest ja leppetrahvi kokkuleppest tulenevad kohustused. Seaduses reguleeritud kõrvalkohustuste põhieesmärk on tagada kohustuste nõuetekohane täitmine. Lisaks seaduses otse kõrvalkohustustena reguleeritud kohustustele võivad pooled lepingus ette näha ka muid kohustusi, mis ei ole põhikohustused lepingu eesmärki ja poolte huvi arvesse võttes. Kohustuste sisu Lepingulised kohustused jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustuseks teha
kohustuse vahel piisava seose olemasolu. Piisav seos on eelkõige põhikohustuste vahel, kõrvalkohustused on harva seotud omavahel selliselt, et võlausaldajal tekiks õigus täitmisest keelduda. Täitmisest keeldumine on lubatud ka vastastikustes lepingutes (vastastikuselt seotud kohustustega) VÕS § 111 järgi. Kõrvalkohustusteks on võlaõigusseaduse kohaselt eelkõige käendusest, garantiist, käsiraha andmisest ja leppetrahvi kokkuleppest tulenevad kohustused. Seaduses reguleeritud kõrvalkohustuste põhieesmärk on tagada kohustuste nõuetekohane täitmine. Lisaks seaduses otse kõrvalkohustustena reguleeritud kohustustele võivad pooled lepingus ette näha ka muid kohustusi, mis ei ole põhikohustused lepingu eesmärki ja poolte huvi arvesse võttes. Kohustuste sisu Lepingulised kohustused jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustuseks teha
Ühte asja võib koormata mitme pandiga. Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Pacta sunt servanda lepinguid peab täitma Lepingu pakkumine ofert ja lepingu nõusolek aktsept. Notariaalselt kinnitatakse: kinnisasja ost-müük; korterite ost-müük; pärimine; firmade asutamine ja andmete esitamine äriregistrile Käsiraha on summa, mille üks pool maksab teisele poolele lepingu kinnituseks, kui ta hiljem loobub lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena. Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale.
Tsunft korraldas väljaõpet, kaitses turgu ja kontrollisid toote hindu ja kvaliteeti Kui taheti erialaselt tegeleda, pidid tsunfti kuuluma Tsunftil oma põhikiri, määras, millistel tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikeks, erialal töötamise reeglid Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 84. Kohustuste täitmise tagamise viisid Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada nende kohustuste kohane täitmine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige kohustused, mis tulenevad: 1. käendamisest ja garantiist 2. käsiraha andmisest 3. leppetrahvi kokkuleppimisest 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma
andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine
muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. 45 Tehinguõiguse üldküsimused. Kõrvalkohustused. (Slaid 21) VÕS § 141 sätestab võlasuhte korvalkohustused, milleks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused ja 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Tegelikult on kõrvalkohustusi rohkem, kuna nende alla kuuluvad kõik kohustused, mis ei ole põhikohustused. Teisalt võib kujuneda olkukordi, kus seaduses loetletud kõrvalkohustust ei saagi lugeda kõrvalkohustuseks. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust
vastutab asja puuduste eest ja vigade eest,mida varjas; Lõpuks nõuti, et müüja peab teatavaks tegema kõik asja puudused va need, mis on kõigile nähtavad; Varjatud vigade leidmisel võis ostaja nõuda hinna alandamist v lepingu tühistamist;Võõra asja müümise eest vastutab müüja Ostja kohustused:tasuda ostuhind;tasuma oma süü tõttu tekkinud kahju;Käsiraha-lepingu sõlmimise tõendamisel. Kui ei täida lepingut, peab käsiraha kahekordselt tagasi maksma; Ostu-müügilepingu eriliigid: Lex commissoria- kumbki pool võib jätta endale õiguse taganeda lepingust, kui vastaspool ei täida oma kohustusi. In diem addictio- müüja reserveerib endale õiguse taganeda müügist, kui ta teatava aja jooksul saab kolmandalt isikult soodsama pakkumise Pactum displicentiae- ostja õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu
1)käendus käenduslepingu järgi võtab käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees kohustuse vastutada põhivõlgniku isiku kohustuse täitmise eest. Põhilepingu rikkumisel võib võlausaldaja nõuda täitmist nii põhivõlgnikelt kui ka käendajalt või ainult käendajalt, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud 2)käsiraha ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahausmma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse rikkumisel käsirahast ilma 3)leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud osapoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, eesmärk on kahju hüvitamine. 18. Töölepingu mõiste töölepingu alusel teeb töötaja teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt
1. nõuda kohustuse täitmist; 2. keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest; 3. nõuda kahju hüvitamist; 4. taganeda lepingust või öelda leping üles; 5. alandada hinda; 6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Iga selle õiguskaitse vahendi täpne sisu on lahti kirjutatud võlaõigusseaduses. Sageli aga tasub lepingu täitmise tõhusamaks tagamiseks kokku leppida ka kõrvalkohustustes need on eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käendusega võtab kolmas isik kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuse nõuetekohase täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib ise valida, kummalt võlg sisse nõuda, ning põhivõlgnik ja käendaja peavad ise omavahel selgusele jõudma. Garantii (mitte segi ajada töövõtu- ja müügigarantiiga) tähendab, et isik võib võtta
Notar eriline sõltumatu ametnik, kelle ülesandeks on tagada lepingute/tehingute ja muude õigusdokumentide seaduslikkus ja õigsus. 31. Millised lepingud peavad olema notariaalsed? Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks
See oli talle väga solvav ja mõnes mõttes andiski tõuke tema tulevasele elule. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna. Mees kobis taha nurka ja istus pingi nurgale. Pingutas mis ta pingutas, kuid lõpuks jäi magama ja suust tulid muidugi ka viina aurud. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Nii kui jutlus lõppes, kadus Jaan välgu kiirusel kodu poole.
kõigilt või mõnedelt üheskoos. Lepingus sätestatud kohustused võivad olla: Otsesed Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes. Otsesed kohustused võivad olla kas põhikohustused või kõrvalkohustused. Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest. Kaudsed Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Mittetäielik kohustus Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on: hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;
- aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani - keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr Viivise määr §113 lg1 Viivise vähendamine: - kohtul õigus vähendada viivist ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel (VÕS § 162 lg 1) - kui on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige: 1) Kohustuse täitmise ulatust 2) Teise poole õigustatud huvi 3) Poolte majanduslikku seisundit Tüüptingimustes - § 42 lg 2 p 5; loetakse tühiseks, asendatakse seadusest tuleneva
kontoülekanded. Käendus lõpeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest ja käenduse tähtaja möödumisega. Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest. Käsiraha Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Seega antakse käsiraha lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus on tähtis ära märkida, et üleantav raha on käsiraha, vastasel korral on oht, et seda võidakse mõista kui avanssi. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis mis põhilepingki. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei arvestatud; lepingu kinnituseks tuli välja teha. Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu; on kantud leiba ümber karja, et kari edeneks. Loomadele pakutud leivapäts küpsetati eraldi. Mõnel pool visati pool pätsikest uksest välja Tõnnile ja teine pool ahju, et tagada viljaõnne.
18. -Mida tähendab ,,Linnaõhk teeb vabaks"? 1p Linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes said vabadeks inimesteks. 19. -Millised nõudmised olid raehärraks saamiseks? 3p - Olema sündinud seaduslikust abielust - Omama linna piires kinnisvara - Kuuluma kaupmeeste hulka 20. Mida pidi õpipoiss tegema, et saada tsunfti liikmeks? 3p Pärast tööoskuste omandamist, tuli oma võimet näidata, valmistada meistritöö, maksta käsiraha ja teistele tsunfti meistritele joodud. 21. -Mida uut tõid kloostrid Eestisse? 2p Need tõid uusi taimi (mustsõstra), uued põllumajanduse liigid, rahvas õpetati kala kasvatama ning vesiveskit kasutama. (Kloostrid elasid munkade kogutud annetustest; Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid; Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi ning tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
