IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi.
Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3 KÄENDUS Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks. 5 Käendajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või sisuliselt ükskõik milline juriidiline isik, mistõttu eristatakse käenduslepinguid, mis on sõlmitud käendaja majandus-või kutsetegevuses ja
7 4. KÄENDUS Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks. Käendajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või sisuliselt ükskõik milline juriidiline isik, mistõttu eristatakse käenduslepinguid, mis on sõlmitud käendaja majandus-või kutsetegevuses ja tarbijakäenduslepinguid (viimastele kehtivad rangemad nõuded). Käendus on tagatis, millega käendaja tagab võlgniku kohustuse täitmist kogu oma varaga astudes võlasuhtes justkui võlgniku kõrvale. Ehk kui võlgnik enam oma võlgnevusi ei tasu, siis peab käendaja need täitma täies ulatuses võlgniku eest. Käendaja vastutab laenu tagastamise eest täies ulatuses. See tähendab, et lisaks näiteks tagasi maksmata laenusummale vastutab käendaja ka võlgu olemisega kaasneva viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Kui käendajat on võlgnevusest õigeaegselt teavitatud, vastutab ta
mõjuval põhjusel. Näiteks kui töövõtja pole parandanud etteantud tähtajal tööst puudust, loetakse seda lepingu oluliseks rikkumiseks (VÕS § 114 ja 116 lg 2 p 5) ning tellija võib lepingu erakorraliselt üles öelda (VÕS § 196 lg 2). 5. Palun selgitage, kuidas mõjutab rikutud solidaarvõlasuhe käenduslepingust ja tulenevate kohustuste täitmist? Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult
Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara ASle Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku 4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta. 3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004
5. Kirjelda võlgadesse/ makseraskustesse sattumise põhjusi ja tagajärgi üldine vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid, liigne tarbimine jms. O Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad, sõltuvalt konkreetsest juhtumist. O Teenuse potentsiaalseteks vajajateks ka need inimesed, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma. 6. Käendusleping, käendaja vastutus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas!
on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest Kasutusrent on liisingutüüp, mille puhul ostab liisinguandja kliendi poolt valitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine -
muutmiseks kohustatud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 3) Lähtuvalt § 654 lg 3 võib töövõtja laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda laevahüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale laevale. 4) Käendaja- Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees? VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Professionaalsel krediidiandjal on kohustus via läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse uuring, millega krediidiandja hindab, kas
P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud Käendaja Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. Kindlustus Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu. Kindlustuse liigid - Kahjukindlustus Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata - elukindlustus
Tema abil sai kujundada käenduse instituut. KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori eest veel teine isik-käendaja, kui võlgnik mingil põhjusel ei täida kohustust. Käendusega-vadimonium, praedisdatio- võidi tagada mitmesuguseid kohustusi.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi nõuda.Käendus kestab 2.a.Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga. Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele. Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne. Literaalsed lepingud Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv.
ei ole olemas (leping on tühine) siis järelikult on tühine ka kogu jutt leppetrahvi näol. Näited aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustustest. - Teatud juhtudel täiendatakse ühe isiku võimalusi sellega, et lubatakse tal kasutada teise isiku vastuväiteid, selles osas, on võimalik kasutada kohustusest keeldumist, aegumist. Pole vahet, kas vastuväite esitab võlgnik või käendaja ning selle võimaluse toob juurde aktsessoorus. - võlausaldaja ei pea tõendama kahju olemasolu või suurust - vabandava rikkumise korral ei saa leppetrahvi nõuda (kui lepingus pole teisiti ette nhtud) - ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus vähendada - leppetrahv peab olema kindla summana välja toodud! (viivis %-na) leppetrahv ei pea olema kindlasti kindel summa, vaid võib olla ka % Leppetrahv - täitmist asendav
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Muud laenud nagu näiteks väikelaen, tarbimislaen, järelmaks, arvelduskrediit jt, mida võetakse erinevatel eesmärkidel enamasti regulaarse sissetuleku, käenduse ja mõnikord ka kinnisvara tagatisel. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab allkirja andes endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma. Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks loodud vara kogum, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Fondi investeerimisel on omad eelised nagu näiteks järelevalve, professionaalne juhtimine, hajutatud riskid jne
põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus:Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud
tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. 10 Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet järgitud ei ole VÕS § 111 kohaselt võib lepingute sõlmimisel kasutada ka püsivat andmekandjat. Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe
tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet järgitud ei ole 10 VÕS § 111 kohaselt võib lepingute sõlmimisel kasutada ka püsivat andmekandjat. Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe
garantiist tulenevalt on kohustatud; 2. möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3. võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. KÄENDUS Käendus- seda saavad anda kõik isikud. Käenduse puhul saab käendaja esitada vastuväiteid võimalikele nõuetele, siis garantii puhul garant ei saa esitada vastuväiteid ehk garantii puhul peab garant välja maksma lepingu kokkulepitud rahasumma. Käendusega võib tagada nii rahalisi kui mitterahalisi kohustusi, ka tingimuslikku ja tulevikus tekkivat kohustust. Käendus Käendaja vabatahtlik lubadus täita võlgniku eest kohustused kui viimane ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Käendusega on seotud kolm isikut võlgnik, võlausaldaja, käendaja
teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a. juhul, kui lepinguga on piiratud käendaja vastutuse ulatust tähtaja või rahasummaga või mõne muu tingimusega
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 ...
lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma) 3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 28. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud (s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti.
võimalus esitada nõue Valduri vastu. Kas Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega? Vastamisel palun loetlege kõik vajalikud eeldused ning analüüsige neid argumenteeritult! Vt ka RKTKo 3-2-1-124-12; RKTKo 3-2-1-148-11; RKTKo 3-2-1-89-08 Hüpotees: Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega VÕS § 145 lg 1 alusel. VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus 4. Õiguskaitsevahendi kasutamine 5. Tagatisvõlasuhe 6. Käendusjuhtum 7. Vastutuse ulatus 8. Vastuväited VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1. Tarmo ja Aksli vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, millega Tarmo kohustusValdurile rahasumma andma ning Valdur kohustus tagasi maksma sama rahasumma.
*laenuintress *laenu ese antakse omandisse * esemeks on rahasumma või liigitunnusega piiritletud asjad Vorm lihtkirjalik 13. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teie isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tunnused:*tähtajalisus – pangalaen *tagatus *tasulisus *sihipärasus *piirangud laenude andmisel 14. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Pooled: käendaja ja põhivõlgniku võlausaldaja. Tunnused:* kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt * käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses *kaaskäendajad vastutavad solidaarselt *käendajal on tagasinõue põhivõlgniku vastu 15
leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks • Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõua Käendus • Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest • Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust • Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav Allikad Võlaõigusseadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021 (02.12.2012) Vastuvõtuviivitus. http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=11724&term=vastuv%F5tuviivitus (04.12.2014)
tulenevad kohustused (kohustus võlausaldaja ees vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest); 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused (ühelt lep.poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep.poolele lepingus määratud rahasumma; piisab rikkumise tõendamisest). 23. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käendaja kohustub teise isiku võlausaldaja ees vastutama, et teine isik täidab oma kohustuse täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, muidu leping ei kehti. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kui solidaarsed võlgnikud (st et võetakse sellelt, kellelt on võtta). Käenduse võib anda nii juriidiline kui füüsiline isik. Käenduslepinguga tekib kolmepoolne suhe, kus põhivõlgniku ja
a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on
Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 9.12 Mis on kõrvalkohustused? Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. 9.13 Kuidas toimub käendause ja garanti andmine? (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. 30. Kõrvalkohustused, käendus, käendaja tagasinõue, garantii, käsiraha Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav
mittevaraline kahju- Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. viivis- rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. leppetrahv- lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. käendus- käendaja poolt antud tagatis, et laenuvõtja võlgujäämise korral tasub võla käendaja. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt vastu võetud laenu eest. tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käenduse mõiste Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress e. kasvik raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks Talupoeg võib tegeleda vaid põlluharimisega, ei tohtinud mõisiku loata lahkuda Loodi talurahva kogukonnad Vallast lahkuda võis valla loal, kuid pidi leidma käendaja, kes sinu eest pearahamaksu maksaks Vallas ühiskäenduse põhimõtte ehk maksude eest vastutati koos Talupegadele hakati perekonnanimesid ehk priinimesid panema Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest 1834. Said Eestlastest talupojad lahkuda mõisast linna Talu kasutamisõiguse pärandamine tühistatud
aastaprotsendina. APM=2 m i/P(n+1) m makseperiood (52 nädalat, 12 kuud) i laenukulu (intressi summa) P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv · Krediidi eelised 1)kohene kauba omandamine 2)paindlikkus 3)ohutus 4) aitab ettenägematute asjaolude korral · Krediidi puudused 1)ülekulutamine 2)kõrgem maksumus 3)impulsiivsed ostud · Käendaja isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. 1) Küsimused ja ülesanded · Mille poolest erineb aastane kasvik intressimäärast, mida teenid oma säästudelt? Vastus: Kasvik on summa ja intressimäär protsent. · Paljud pangad nõuavad trahvi, kui võtad oma tähtajalise hoiuse välja enne tähtaja lõppu. Miks nad seda teevad
nende eest täielikult tasunud. töö inimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. tähtajaline hoius ehk deposiithoius hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades selle eest intressi näol vastavat tasu. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. kasvik kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. ülejääk olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid. liitintress intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt
85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus lepingut rikkunud osapoolele maksta kahjustatud osapoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Garantii all mõistetakse oma majandus või kutsetegevuses tegutseva isikulepinguga võetud kohustust võlasualdaja suhtes. GARANTII = TAGATIS 86
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib Tartu Ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit. Heino: 20 hektarist maast piisab, et kasvatada karja, kõrgharidust küll vaja ei lähe. Matilde: müügu korter maha ja koligu äärelinna elama. Kärt: mingu ise ka tööle esimesel võimalusel. Siiri: poeg hakaku paremini õppima, siis saab riigi poolt makstud kohale. Kust leida teavet vabade tööpaikade kohta? Tööhõiveamet, CV keskused internetis, ajalehe kuul...
Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. (5) Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus 12)Mida tähendab käendus? Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 142 (1) 13)Mida tähendab majandusaasta aruanne? Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. § 14 (1) (raamatupidamise seadustik) 14)Kes on raamatupidamiskohuslane?
Iga selle õiguskaitse vahendi täpne sisu on lahti kirjutatud võlaõigusseaduses. Sageli aga tasub lepingu täitmise tõhusamaks tagamiseks kokku leppida ka kõrvalkohustustes need on eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käendusega võtab kolmas isik kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuse nõuetekohase täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib ise valida, kummalt võlg sisse nõuda, ning põhivõlgnik ja käendaja peavad ise omavahel selgusele jõudma. Garantii (mitte segi ajada töövõtu- ja müügigarantiiga) tähendab, et isik võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Erinevalt käendusest saab garantiilepingust tulenevaid kohustusi võtta ainult majandus- ja kutsetegevuse käigus
võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegremata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Subjektid on võlgnik või võlausaldaja. 14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) V: Vastavalt seadusele ja lepingule. Heas usus(?) ja mõistlikult, arvastades praktikat ja tavasid. 15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (VÕS §142, 156, 158) Käendus- käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii- isik (garantii andja) võib võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja mõistmist eeldatakse. Käsiraha-on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antav rahasumma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse mitte täitmisel
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; koht...
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspanka...
resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. Mõjutusvahendi määramisel arvestatakse alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. Järelvalvet teostavad järgmised isikud: alaealiste komisjon, kooli esindaja, vastav spetsialist, alaealiste komisjoni määratud lepitaja, lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja. Lisaks käendaja, maavalitsuse noorsootöötaja ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. Selleks, et määrata mõjutusvahend on vaja kokku kutsuda 7-liikmeline alaealiste komisjon (Alaealise mõjutusvahendite…, 1998). 1.3. Rehabilitatsiooniteenus Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse intergratsiooni ja töötamise või tööle asumise
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid: konto - süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud käendaja - isik, kes võtab kohustuse võlgniku eest võlg tasuda; garant aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes püsikorraldus - korraldus teatud ajavahemike järel korduvate maksete sooritamiseks prokurist - prokuura alusel toimija; äri täisvolinik
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. (7) Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Käendus ja garantii KÄENDUS: (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
Täitmise takistuste tõttu (täitmise võimatus, viivitus, põhikohustuse rikkumine, kõrvalkohustuse rikkumine); Kohustuste üleandmise tõttu (nt nõude loovutamine, lepingu ülevõtmine). 5. samm. Vastuväited nõude maksmapanekule Püsivad (peremptoorsed) Nt aegumine Ajutised Nt üldine kohustuse täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 110), keeldumine vastastikuse lepingu puhul (VÕS § 111) Kolmanda isik poolsed Nt käendaja vastuväited (VÕS § 149), kinnisasja omaniku vastuväited (AÕS § 351). 6. tegevus. Nõude maksmapaneku piirangud õiguste lubamatu teostamise korral Nt TsÜS § 138 lg 1: kohustus toimida heas usus TsÜS § 138 lg 2: keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele VÕS § 1045 lg 1 p 8: kahju tekitamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Õiguslikud tagajärjed: 1. Põhikohustuse täitmine 2
Kinnisasja omanik võib esitada hüpoteegipidaja vastu AÕS § 351 lg 1 järgi vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja (hüpoteegipidaja) vastu võlaõiguslikul alusel. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib AÕS § 351 lg 3 järgi esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu lisaks samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Seega võib kinnisasja omanik mh tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on lõppenud. Selleks võib kinnisasja omanik mh täita tagatud nõude. Kui kinnisasja omanik teeb seda sundtäitmise vältimiseks, ei saa võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest ka siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu. Kui kinnisasja omanik rahuldab nõude, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi talle üle. - 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
