1. Töölepingu eristamine käsunduslepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Töölepingu eristamine töövõtulepingust: lepingute sarnasused ja eristamise võimalused. Lepingute eristamise vajadus. Lepingute eristamiskriteeriumid, sh töölepingu eeldamise põhimõte Eristamise vajadus- lähtuvalt võlaõigusseaduse osast on võimalik teisele isikule teenuseid osutada mitmete lepingute alusel; käsund, töövõtu, agendi jne Praktikas sõlmivad tööandja töötajatega sageli käsundus või töövõtulepingu, vältimaks töölepingu sõlmimist. Töötaja töölepingu alusel on rohkem kaitstud töötegemisel kui muu teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik. Isegi siis kui leping on puudulikult vormistatud. Seetõttu on oluline lepingutel vahet teha. Eristamine ( tööleping vs käsund) Käsunduslepingu puhul võib välja tuua mitmeid töölepinguga sarnaseid tunnuseid.
vahendusel. Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata sellistele õigustele käesolevas seaduses ega asjaõigusseaduses õiguste kohta sätestatut. Käskveksel on käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Tsekk on väärtpaber, millega tseki väljaandja käsundab krediidiasutust (tseki 8 maksja) tseki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma (tsekisumma) maksmiseks (tseki lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. 1.10 Lepinguvälised kohustused Selles osas tuuakse välja erinevad kohustused, mida peab täitma lepinguväliselt. Nendeks
23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine
Klassikalises instituudis on tegemist kahe instituudiga: Mandatum-kitsamas mõttes, kus ülesanne oli üksik ja lõplik Procura –kus hooldaja oli alaline asjade ajaja ja varade valitseja Mandatum on tasuta leping, selle sisuks olevad ül ei kuulunud häbistatava töö hulka. Tasu saamiseks andis käsundi andja lugupidamise märgina honoraariumi. Tehti vahet: Mandatum mea gratia-käsund ülesande tegija huvides Mandatum tua gratia- käsund voliniku, ülesande täitja huvides Mandatum aliena gratia-käsund kolmanda isiku kasuks Mandataar-käsundi täitja, on kohustatud ül täitma käsundaja juhiste kohaselt heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik lepingu alusel saadu. Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob
Tsiviilsed(obligationes civiles) Naturaalsed(obligationes naturales) Tsiviilsedobligatsioonid need mis olid raatuv vanaroom õigusel ja oled hagidega kaitstud obligatsioonid Naturaalsed obligatsioonid need olid hagi kaitseta obligatsioonid(heade kommetega) Obligatsiooni täitmine Täitmise subjektid Solutio Käsund Täitmise koht Tingimused Täitmise viis Täitmise objekt Täitmise tähtaeg Edasilükkavad Poolte hoolsus Võlgniku hoolsus Korraliku hea peremehe hoolsus Äramuutvad Hoolsus mida rakendakse omi asju ajades Täitsmise koht
toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82. societas- seltsinguleping; 83. mandatum- käsk, käsund, käsundusleping; 84. locatio-conductio- üür-rent; 85. obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid; 86. obligationes quasi ex delicto- nagu deliktist tulenevad obligatsioonid.
vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid. Arvele ei tohi käibemaksusummat näidata tarnija, kes ei ole käibemaksukohuslane. Kui ostjal tekib kahtlus tarnija käibemaksukohusluse osas, saab ta pöörduda teabe saamiseks Maksu-ja Tolliameti poole. Ostutehingutega tegelemisel võib ettevõte kokku puutuda mitmesuguste dokumentidega: Ostutellimus käsund kauba hankimiseks Kaubaarve saateleht dokument, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jm. lepingus nõutavaid andmeid Transpordi saateleht dokument, mida kasutab kauba lähtekohast sihtkohta toimetamisel transpordiettevõte. Tollideklaratsioon dokument, mida kasutatakse ühendusevälisest riigist kaupade toimetamisel. Leping kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe.
hoolsust(korraliku hea peremehe hoolsus- keskmine eeskujulik peremees; hoolsus, mida isik tavatses rakendada omi asju ajades) Tingimus- selline tulevane ja ebakindel sündmus, mille saabumisest või mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine. Edasilükkav ja äramuutev tingimus(lõppeb). Kui ettenähtud sündmus kindlasti saabub, siis on see paratamatu tingimus. Modus- ehk käsund, lisasäte õigustehingus, korralduse teinud isik paneb teisele isikule peale mingi kohustuse. Ei lükka tehingu jõustumist edasi. Kahju võib olla: o damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju o lucrum cessans- saamata jäänud tulu o otsene kahju o kaudne kahju- tekib eri tingimuste, suhete või asjaolude kokkusattumisel Süü- laiemas tähenduses isiku tahtlik kahju tekitav tegevus või hooletus. Liigid: o tegude sooritamine
Käsundusleping __._______________ 20____.a. Käsundiandja ____________________________________________, isikukood/registrikood _____________, asukoht/elukoht________________________________________________ juhatuse liikme ___________________________________________ isikus ja Käsundisaaja _____________________________________________, isikukood/registrikood ___________, asukoht/elukoht__________________________________________________ juhatuse liikme ___________________________________________ isikus sõlmisid käesoleva käsunduslepingu alljärgnevatel tingimustel: 1. Käsunduslepingu (edaspidi Leping) pooled Käsundiandja: ___________________________ Isiku/registrikood: ___________________________ Elu/asukoha aadress, postiindeks: __________________...
TL töötaja allub tööandja käskudele, TLV allumissuhe puudub. TL kindel tööaeg, 40 h nädala. TVL määratakse aeg, millal peab töö valmis olema. Käsundusleping Keerulisem on vahet teha töölepingu ja käsunduslepingu vahel, sest mõlemal juhul tehakse tööd protsessina. Võlaõigusseaduse järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema. Käsundisaaja võib ise otsustada, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda. Kuid seejuures peab ta tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning ära hoidma käsundiandja vara kahjustamise. Lepingus võib kokku leppida,
KÄSUNDUSLEPING nr 84 Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, Sotsiaalministeerium, registrikood 50100834, aadress Pärnu maantee 39 , 16008 Tallinn, keda esindab Sotsiaalkaitseministeeriumi kantsler Üllar Valge, kes tegutseb Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud Käsundiandja) ja MTÜ Eestimaa Inimestekaitse Liit, registrikood 70355133, aadress Punane tn 67, 108515 Tallinn, keda esindab juhatuse esimees Tiit Kalner, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi nimetatud Käsundisaaja), keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga kohustub Käsundisaaja Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras arendama puuetega inimeste tegevust (edaspidi nimetatud Käsund), tehes selleks järgmisi tegevusi: 1.2. reaalset abi vajavate inimestele: aidata toiduvalmistamisel, p...
kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess mancipium, ii n. omandiõigus, omand matrimonium, ii n. abielu pretium, ii n. (ostu)hind, väärtus praedium, ii n. maatükk, krunt damnum, i n kahju, kaotus delictum, i n. delikt, õigusrikkumine edictum, i n. käsk, korraldus, edikt furtum, i n. vargus interdictum, i n. keeld; interdikt lucrum, i n. kasu, tulu mandatum, i n. käsund, käsundusleping mutuum, i n. muutlaen pactum, i n. pakt, leping, kokkulepe responsum, i n. vastus; arvamus senatusconsultum, i n. senati otsus testamentum, i n. testament bona, orum n. (plur.) vara, varandus caput, pitis n pea; õigusvõime crimen, minis n
müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine • Üldpõhimõte §90 • Üleandmiskohustusega seonduvad kulud: ◦ §215 lg1 ◦ Üleandmise kulud §209 lg-s 4 nimetatud üleandmise viiside puhul §215 lg2 ◦ Erisused tarbijalemüügi korral GARANTIIVASTUTUS • VÕS kohaselt on lepinguline vastutus nn garantiivastutus • „Vastutus” tähistab ÕKV kasutamise võimalust lepingu rikkumise korral
Denuntiatio – nõudeõiguse loovutamisest teatamine In solidum – kogu summa Dare – midagi andma Facere - non facere – midagi tegema/midagi mitte tegema Praestare – tasuma tekitatud kahju Solutio – täitmine Datio in solutum – täitmise asendamine Dies - tähtaeg Diligentia - hoolsus Custodia – võlgniku hoolsus võõra asja eest Conditio – tingimus Conditio suspensiva – edasilükkav tingimus Conditio resolutiva – äramuutev tingimus Modus - käsund Stipulationes poenae – trahvi kokkuleppimine kohustuste täitmata jätmisel Damnum emergens – vahetult tekkinud kahju Lucrum cessans – saamata jäänud tulu Dolus - süü Culpa – hooletus Culpa in faciendo – isiku süü avaldumine tegude sooritamises Culpa in non faciendo – süü avaldumine millegi tegemata jätmises Culpa lata – raske hooletus Culpa levis – kerge hooletus Culpa in concreto – konkreetne hooletus
makse. Pank on tseki vahendaja, kes tegutseb tseki esitaja korraldusel ja kulul. Tsekke võetakse inkassoks ainult panga klientidelt ainult kliendi oma kontole. Tsekk kehtib üldiselt 6 kuud, kui pole märgitud teisiti. 3. Veksel on väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Veksel on ajutine raha asendaja. Käskveksel (tratt või ülekandeveksel) on väärtpaber, millega väljaandja käsundab käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma vekslist nähtuvale õigustatud isikule kindla rahasumma vekslist nähtuval maksetähtpäeval. Väljaandja vastutab veksli aktseptimise ja sellest tuleneva käsundi täitmise (lunastamine) eest. Käskveksli võib välja anda ka kolmanda isiku arvel
Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi: 1. Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest 2. Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest 3. Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest Paratamatu tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe. Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed. Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu. Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas, mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse In...
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast tulebki lepingutega panna paika kindlad kohustused ja vastutuspiirid, et ei tekiks suuremaid vaidlusi ettevõtete vahel, kui peaks midagi kauba transpordi käigus kauba või veokiga juhtuma. Järgnevalt kirjeldan tähtsaimaid lepinguid, mida ettevõtted omavahel sõlmivad, aluseks on võetud VÕSis kirjeldatavad lepingud, kohustused ja juhised. Lepingute liigid, käsund ja töövõtt, hierarhiline jaotus Sõltuvalt sellest, kas transpordilepingu eesmärgiks on mingi konkreetse tulemuse saavutamine või üksnes teenuse osutamise protsessi kirjeldamine, kohaldatakse lepingu üldnormina VÕSis töövõtu- või käsunduslepingu kohta sätestatut. Näiteks allutatakse veoleping töövõtulepingule, ekspedeerimisleping käsunduslepingule. Sellist jaotust peab teadma, et osata vaidluste korral seadusest abi otsida
aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tsekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. Käskveksel käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma veksli maksetähtpäeval (veksli linastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Kirjanduses kasutatakse mõistet tratt. Kapitali optimaalne struktuur on selline kapitali struktuur, mille korral on ettevõtte kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) minimaalne. OÜ väikseim osakapital olla 2500 eurot, ühe osa väärtus peab olema vähemalt 1 euro ning osa peab olema 1 euro täiskordne. Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti. Kui aktsia
4.2. Põhinõudest, kui tegemist õiguste kuritarvitamisega (erandjuhtudel, ilmne) – (-) Ei esine õiguste kuritarvitamist, kuna võlausaldaja ei ole kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult. 4.3. Alusetu rikastumise nõue – (-) Garantiiga tagatav kohustus oli olemas ja see ei langenud hiljem ära, et oleks võimalik garantii väljaandmist nõuda VÕS § 1028 alusel. 4.4. Seadusest tulenev tagasinõue puudub; aluseks suhe võlgnikuga (nt käsund, laen) – (-) puuduvad suhted võlgnikuga 7 Variant 2: OÜ Lootus ostis Matilt OÜ Elu osad. OÜ Lootuse juhatuse liige oli A. Laks. Müügilepingu üks punkt oli sõnastatud järgmiselt: “Mina, Anna Laks avaldan ja kinnitan, et OÜ Elu juhatuse liikmena kohustun enda nimele ümber vormistama kõik käendused, mis on seotud OÜ tegevusest tulenevate liisingulepingutega hiljemalt 15.02“. Müügilepingule kirjutas A. Laks alla kui OÜ Lootus juhatuse liige
2. Tšekid • Tšekk - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma kindla rahasumma tšekist nähtuval maksetähtpäeval 3. Vekslid • Ajutine raha asendaja • [Käsk-] väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. 8. Makseviisid a. Puhtad maksed • Puhtad maksed (clean payments) – Avatud arve, ka avatud nõue (open account) (VõS ptk. 40 1…3 jagu) – Lunatasu (cash on delivery – COD) • Tasumine nimelise pangatšekiga i. Avatud arve, selle eelised ja puudused BIC, SWIFT, COD Eeldused: – ostja asukohariigi majandus- ja poliitiline olukord on stabiilne; – tuntakse ostja asukohariigi äritavasid ja kombeid;
Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi: 1. Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest 2. Conditio casualis-kui sündmus võib saabuda täiesti olenemata asjaosaliste tahtest 3. Conditio mixta-kui sündmuse asetleidmine sõltub osaliselt asjaosalistest,osalt aga juhusest Paratamatu tingimus-kui tingimuseks ettenähtud sündmus kindlasti saabub Modus ehk käsund. Lisasäte õigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse. Modust sisaldav leping jõustub kohe. Moduse täitmata jätmisel esineva dmõned õigusliku tagajärjed. Kreeditor võib kasutada sundabinõusid deebitori vastu. Stipulationes poenae-kokkuleppe rahasumma osas, mille maksab võlgnik kohustuste täitmmata jätmisel.
kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne) · Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised iga tarnija kohta eraldi (määratletakse nt hulgi ja jaetarbijad). Tarnijad rühmitatakse maksetähtaegade viisi. Ostutehingutes kajastatavad dokumendid · Arve- sisaldab kauba või teenuse ostu-müügitehingu üksikasjalikku arvutust · Ostutellimus- käsund kauba hankimiseks (tuuakse välja kaupade loend kooskogustega) · Kauba saateleht- kaubaga saajale saadetav dok, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jn lepingus nõutuid tingimusi. 8 · Transpordi saateleht- kasutab transportettevõte kauba transportimise lähtekohast sihtkohta
Töövõtulepingu esemeks oleva teenuse osutamisel peab töövõtja tagama kokkulepitud tulemuse saavutamise. Käsunduslepingu alusel võib aga üks isik läbi viia koolituse. Kui koolitus viiakse läbi nõuetekohaselt aga kuulajad ei ole koolitusega rahul, siis ei ole tegemist kohustuste rikkumisega. Käsundisaajalt tulemuse saavutamist nõuda ei saa. Kui käsundisaaja on teenuse osutamisel tegutsenud hoolikalt, käsundiandjale lojaalselt ja tema juhiseid järgides, on käsund täidetud nõuetekohaselt isegi siis, kui käsundiandja lootis teatud tulemust, mis jäi saabumata. Lisaks eeltoodule lasub käsundisaajal käsundiandja juhiste järgimise kohustus ning lepingu edukas täitmine eeldab koostööd käsundiandja ja käsundisaaja vahel. Töövõtja seevastu täidab lepingu suhteliselt iseseisvalt. Käsunduslepingu sõlmimine Käsunduslepingu sõlmimise suhtes ei ole VÕS 35 ptk erisusi ette nähtud. Seega käsundusleping loetakse sõlmituks
• Ka advokaadiga sõlmitav leping (nt kliendi esindamiseks kohtuvaidluses) on oma olemuselt üldreeglina käsundusleping (advokaat ei saa garanteerida tulemust, st kohtuvaidluse tulemit, vaid üksnes kohustuda kliendi huve võimalikult hästi kaitsma). Käsundisaaja kohustused. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundajale lojaalselt ja käsundi iseloomust tulenevalt vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab püüdma täita käsund vastavalt võimetele käsundaja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimist käsundaja varale. Käsundi täitmisel peab käsundisaaja põhimõtteliselt järgima käsundaja juhiseid, samuti peab käsundisaaja käsundajat informeerima kõikidest olulistest asjaoludest ning viimase nõudel teavitama teda käsundi täitmisest. Huvide konflikt. Kui käsundi esemeks on tehingu tegemine või muul viisil käsundajale teenuse osutamine
nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid. Arvele ei tohi käibemaksusummat näidata tarnija, kes ei ole käibemaksukohuslane. Kui ostjal tekib kahtlus tarnija käibemaksukohusluse osas, saab ta pöörduda teabe saamiseks Maksu-ja Tolliameti poole. Ostutehingutega tegelemisel võib ettevõte kokku puutuda mitmesuguste dokumentidega: Ostutellimus – käsund kauba hankimiseks. Kaubaarve saateleht – dokument, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jm lepingus nõutavaid andmeid. Transpordi saateleht – dokument, mida kasutab kauba lähtekohast sihtkohta toimetamisel transpordiettevõte. Tollideklaratsioon – dokument, mida kasutatakse ühendusevälisest riigist kaupade toimetamisel. Leping – kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe.
nimeliselt määratletud (individualiseeritud); individualiseeritus ei kao, kui määratlemine antakse nimekirjana; 3. neist ilmneb kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik ammendubki; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus).
Riigikohus, 2. VP, 6. ministeeriumid, 3. Riigikontroll, 7. maavalitsused, 4. Õiguskntsler, 8. Riigikantselei. 20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused. Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks.Töö tegemisele suunatud- käsundusleping. Töövõtuleping- kohustub 1 isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või muu teenuse osutamisega
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
Klassikaline Rooma õiguse käsundusleping on piisavalt lai, et katta E funktsioone Selleks, et eristada funktsioone, oleks vaja detailsemat spetsifitseerimist tegutseb ainult agendina, kas kliendi või vedaja nimel tegutseb lepingulise vadajana ise vedu sooritamata tegutseb tegeliku vedajana Forwarder as Commissionare de Transport Civil Law maades eristatakse 2 liiki kommertsvahendust mandate and commission käsund ja komisjon Common Law maades on käsundi analoog agendileping agency mandate is the common law concept of agency. Ühist on nende vahel rohkem kui erinevusi Komisjoni(leping) on aga omaette kategooria: the law of commission is a special category that has distinctive consequences for forwarders. Kommertsagent Müüakse kaupa, teenust jms. Müüja tegelikud lepingujärgsete
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
personaalselt, seejuures nimeliselt määratletud . individualiseeritud ei kao, kui määratlemine antakse nimekirjana; 3) Neis ilmneb kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik ammendubki; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalne liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne); Õigusenormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mis on õigusakt. Õigusaktidel on oma nimetused (liigitähistused) sõltuvalt selles, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega (nt seadus, seadlus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri jne). Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks. Õigust kohaldavaid õigusakte nimetatakse üksikaktideks.
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
personaalselt, nimeliselt määratletud (individualiseeritud); individualiseeritus ei kao, kui määratlemine antakse nimekirjana; 3) neist ilmneb kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üksikakti pealkirjas (pealdise osas) rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 mõistel legislatuur ehk legislatsioon (ld: legislatio) on tegelikult mitu tähendust: 1) seadusandlus, seejuures tänapäeval samuti kahes tähenduses - a) kehtivad seadused, b) seadusloome protsess parlamendis ehk promulgeerimismenetlus (seaduste algatamise, arutamise, vastuvõtmise, jõustamise ning avaldamise menetlus;
Näiteks võib tööandja fikseerida töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse eelkõige tööle ilmumist joobeseisundis, hilinemist, seadmete puhastamata või välja lülitamata jät- mist, ebakorrektset käitumist klientidega vms. 3. Hoolsuse määr on sätestatud ka VÕS §-s 620, mis on aluseks käsunduslepingusisese hoolsuse hindamisel. Selle kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema lojaal- selt ja käsundi laadist tuleneva hoolsusega. Käsund tuleb täita vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning käsundiandja jaoks parima kasuga, samuti vältides kahju tekkimist käsun- diandja varale. Lisaks peab kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnus- tatud kutseoskuste tasemel. Töölepingulises suhtes hoolsuse hindamiseks on vajalik täpsem regulatsioon, kui seda pakub võlaõigus, ning üldine kutseoskuste tase ei ole piisav alus töötaja hoolsuse hin- damiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
