Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus- ja lepinguõigus Iseseisev töö Autor: Maiken Kõiv Juhendaja: Diana Eller 2015 Vesi Evian o On loetav, arusaadav. o On olemas kauba nimetus o Kauba kogus o Kauba koostis ja koostisosade kogused; o Juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; o Juhised kauba kasutamiseks ja kauba
Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõig...
Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse. Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
maahärrad. Kohtunikult kõrge staatus ühiskonnas. 1497 loetakse uut aega. Inimese käsitlus- inimese esikohale seadmine, inimene kõrgem kui võim, ususideme nõrgenemine Merkantinism-majanduspoliitika, kus riik sekkub majandusse Rooma eraõiguse retseptsioon-võõra õiguse ülevõtmine, lepinguvabadus, isiku subjektsus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- pöördumine kõigi riikide/rahvaste poole lootuses, et need põhimõtted võetakse kasutusele. Õiguse kaitse, eraomandi kaitse, lepinguõigus. Code Civil 1804- Napoleoni tsiviilkoodeks pandi maksma kõigil vallutatud aladel. Ülestunnistus on tõendite kuninganna. Süütuse presumptsioon. 1815 Viini kongress- Viini rahu sõlmimine. Rahvusvahelise suhte subjektiks on riik. Riigi territoorium kuulub riigile, mittevalitsejale. Põhiõiguses, kodakondsus, pannakse paika diplomaatilised auastmed. Luuakse esimene riikide ühendus, mis kukkus läbi. Uusim aeg (Prantsuse revolutsioon - II maailmasõda)
välja elatisraha. Rooma õigusega on Eesti õigussüsteemis ühine tunnus see, et kõik vara, mis poeg endale täisealisena saab, jääb temale endale ning ta ei pea seda isaga poolitama. Seadus, mis tänapäeval ühtib eelnevaga on ka see, et kui täisealiseks saanud laps toetab rahaliselt oma vanemaid siis ei tee ta seda eesmärgiga see raha vaematelt hiljem tagasi nõuda, vaid sooviga abistada. (Riigikogu, 2010) 4 KOKKUVÕTE Võib väita, et roomlaste lepinguõigus ning pärimisseadus on hetkel Eestis kehtivate seadustega üpris sarnased. On küll toimunud muudatusi, aga eelkõige sellepärast, et inimestel oleks kergem seadustest aru saada. Vastupidiselt kahele eelnevale mõistele, on isavõim tänapäeval praktiliselt kadunud. Isavõimu kui niisugust enam ei kehti ning vanematel on oma laste ees teatud kohustused ja õigused ning sama kehtib ka laste suhetes vanematega. Võib öelda, et oleme üle võtnud vanade roomlaste seadused ning
võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (otsene- sõnaselge avaldus sooviga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi; kaudne- tegu, millest võib järeldada
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia
Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne/lepinguline üleminek Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigus hõimuühiskonnas Õigus algab lepinguga, tülitsevad pooled ise lepivad kokku (lepinguõigus), teisel juhl ütleb keegi kolmas isik, mis on antud juhul õige (sunniõigus). Sugukondades kehtis eelkõige lepinguõigus. Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek. Materiaalne õigus Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud
3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. (Ministeerium ostab auto, riik on omanik.) Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel). 1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum. tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine).
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009
äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Ärinime kaitse Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. Lisaks saab ärinime õigusvastase kasutamise korral tugineda kõlvatud konkurentsi (konkurentsi seadus) ja majandustegevusse sekkumise (VÕS) sätetele. ÄRISALADUS Ärisaladuse kõige tõhusamaks kaitsevahendiks on lepinguõigus, kuid samuti kaitsevad kõlvatu konkurentsi vastu lepinguvälise kahju sätted ning karistusõiguslikud õigusaktid Mõiste TRIPS-leping4: Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi
legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform 23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14
rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping).
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldj...
kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine
Sugukondliku korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid eelkõige kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. Hilisemalt tekkinud keskvõim muutis paljudel juhtudel tavaõiguse, eriti selle põhimõtted, kohustuslikuks. 2.Sugukondliku korra lepinguõigus Leppimisõigus eksisteeris sugukondade vahel, sellest tekkis hiljem eraõigus. Sunniõigus oli sugukondade sees, sellest kasvas välja avalik õigus. Sugukond kaitses igat liiget, kuid pidi ka kahju hüvitama tema eest. Töödeldi välja normid. Tõde ei pidanud tuvastama, kuid pidi fikseerima rikkumise (reeglite järgi). Süüdistamine. Avategu (avalikus kohas toimuvad rikkumised) ja
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust; Subkordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Täiendatud subkordinatsiooni teooria (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Miks neid teooriaid kolm on? Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest kaks esimest on puudulikud. Huviteooria puudus lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu. Subkord. teooria puudus eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe (perekonna suhed), tööandja ja töötaja suhe Avaliku võimukandja riik, KOV Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see,
muule juriidilisele instituudile, -terminile või koodeksile/seadustikule. Äriõigus polegi õigus - äriõigus on õppeaine! See on õppeaine, mis on mõeldud ja disainitud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise erialade tugengitele, andmaks neile vajalikud teadmised ettevõtluse ja juhtimise, laiemalt majandustegevuse 4 , õiguslikust korraldusest. Õpetatav aine ei piirdu kaugeltki äriseadustikus sätestatuga käsitlemist leiavad ka tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõigus, lepinguõigus (ehk võlaõigus) ja paljud muud õigusteemad, ehk siis põhimõtteliselt need, mis leiavad käsitlemist käesolevas õppeaines. 4Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1. 14 Mis$on$äriõigus?$ ! Äriõigus!on!õppeaine!$$ 02.09.12$ EBSi$õiguse$ja$avaliku$halduse$õppetool$ 4$
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
võrdsetes suhetes Täiendatud subkordinatsiooni teooria (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale Miks neid teooriaid kolm on? Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest kaks esimest on puudulikud. Huviteooria puudus lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu. Subkord. teooria puudus eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja suhe Avaliku võimukandja riik, KOV Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse
õigussuhteid need reguleerivad? 4 Pandektilise susteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: Üldosa sätestab tsiviilõiguse uldised põhimõtted, mis laienevad kõigile tsiviilseadustele (ja mitte ainult). Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi kusimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute. Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus. Perekonnaõigus reguleerib perekonnasuhteid, sh abikaasade uhisomandi jt varalisi kusimusi. Pärimisõigus reguleerib vara uleminekut pärandaja surma korral. o Tsiviilõigus suuresti on pärit Rooma õigusest. 12. Nimeta tsiviilõiguse põhiprintsiibid (vähemalt 5) ja kirjelda lühidalt nende sisu Privaatautonoomia põhimõte tähendab uldise määratluse kohaselt õigussuhete kujundamist uksikisiku poolt vastavalt oma enese tahtele. Annab tsiviilõigussuhte
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalne fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud (dogmaatilised) distsipliinid, näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis; nende raames õpitakse tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega. Õiguse kohta küsimuste esitamine jaguneb kaheks: 1) horisontaalsed küsimused mitte sügavuti minek. Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a)
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
Põhiseadusliku lepingu käsitluses seisneb õigusriigi (Rechtstaat) olemus selles, et üksikute indiviidide vabaduste piirid on täpselt kindlaks määratud. Igale indiviidile kinnistatakse nappide ressursside välistavad kasutamisõigused, samas võib nendest ressurssidest ka loobuda. See tähendab sisuliselt lepinguõiguse olemasolu. Küll aga on piiritletud see, et indiviid ei saa loobuda vabadusõigustest ehk ei saa end orjaks müüa. Samuti ei kehti lepinguõigus enda suhtes ehk ei saa sõlmida kartellilepinguid lepinguväliste indiviidide suhtes. Teenindusriigi (Leistungsstaat) elementideks on ühise otsustamise reeglid ehk reeglid, mis määravad, millistel tingimustel peaksid indiviidid aktsepteerima ühiseid otsuseid. Ühiseid otsuseid on tarvis, kui ilmnevad ühised vajadused, mida indiviid üksi rahuldada ei suuda (kas siis üldse või piisavalt). 60
erinevad riitused mis süvendasid just arhailise õiguse mälu aspekti. Kusjuures ka rooma õiguses oli rituaalidel tähtis koht. Kaasaegses õigustraditsioonis on just indiviid oma õiguste kandja ja võib mõne õiguse grupile üle anda, arhailises õiguses on see vastupidi. Arhailises sugulusühenduses valitses selle juht ning kindel rahunõue, samuti ka sunniõigus. Just sunniõigusest arvatakse väljakasvavat avalik võim. Sugulusühenduste vahel kehtib aga lepinguõigus. Konfliktide lahendamiseks tuleb astuda dialoogi, eesmärgiks on kompromissid. Sugukond vastutas väliselt alati oma siseste õigusrikkujate eest. Ringkäendus eksisteerib siiani veel Aafrikas Teiste ühenduste suhtes ei olnud rahukohustus väline, igas võõras võis näha vaenlast. Võõraid oli võimalik omadeks teha kuid sellega kaasnesid alati maagilised rituaalid. Arhailises õiguses tähendab ukse avamine väga kindla õiguskohustuse võtmist, võõras on saanud osaks
Põhjamaades 1921 drastiline hinnalangus (Taanis ja Rootsis 40%, Norras veelgi rohkem), mh suurtööstus (viiendik tööjõust) ja pangakriis, kuna tööandjad alandavad palku, tulemuseks keerulised konfliktid tööturul: streigid ja töösulud. Deflatsioon ehk riiklik säästupoliitika raskendas kõige rohkem vaesemate elu ja üldise olukorra halvenemine. Põhjamaade majandus 1920.aastate kriisist tõusu kaudu uue kriisini Vaidluste tuumik: tööandjate jaoks oluline vaba ja individuaalne lepinguõigus. (Organiseeritud) töölised apelleerisid omavahelisele solidaarsusele ja taotlesid kollektiivlepinguid (läbimurre 1930ndatel aastatel). Uue rahvusvahelise majanduskriisi esimesed märgid Põhjamaades 1928-1929. Töötuse kiire kasv, 1932-33 kolmandik Taani, Norra ja Rootsi organiseerunud töötajatest olid töötud, mõnes tööstusharus 40%. 1930. aastate alguse majanduskriisi mõju põhjamaadel
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Pädevus annab sellele mingisuguse tähenduse, mida selleta ei oleks. Kui piisav arv isikuid vajutab õigele nupule, võetakse vastu uus seadus. Seda hakatakse kohaldama, rakendama. Eraõiguse põhiline õigusakt on leping. Selle loovad kaks isikut kokkuleppe teel. Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. Eraõiguslik seadus annab sellele kahe isiku loomulikule tegevusele õigusliku tähenduse. Kui teine pool oma lubadust ei täida, saab minna kohtusse ja nõuda lepingu täitmist. Lepinguõigus, lepinguvabadus. See peab tulenema kusagilt, selle üle vaieldakse kust ta tuleb. Aluseks privaatautonoomia §19. Spetsiifilised lepingud tulevad spetsiifilistest instituutidest. §32 kui omandipädevus, omandiinstituut. Tööleping §29. Ettevõtlus §31. 4. Õigused poliitiliste tahte kujundamisel sooritusõigustena esitatud. Status activus ehk pädevus. Sel hetkel, kui valin või hääletan, teostan oma pädevust. Selle alusel moodustub otsus, mis jõustus
argumenteerimise abil (pikemalt). Õigusteadus, millega tegeletakse ülikoolides, produtseerib nii õiguslikku kirjandust kui ka uusi asjatundjaid, kes keerulist õigusmaailma seletaks ja objektiivset õigust rakendaks. NB! Narits rõhutab korduvalt, et õigusteadus on teadus, kuigi valemites tema tulemus ei realiseeru. 1 Õigusteaduse raames saab eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud distsipliinid. näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel.
ulatuses olemas; eelkõige on need õigused võõrale asjale. Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus maatükilt läbi käia / sõita, ühe kinnistu omanik võib kasutada teist kinnistut piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus
ulatuses olemas; eelkõige on need õigused võõrale asjale. Kõne alla võib tulla ka piiratud asjaõigus oma asjale. Piiratud asjaõiguse omakorda võib liigitada kolmeks: 1.2.2.1. Kasutusõigus, nt. reaalservituut, vt. Asjaõigusseadus §172; (õigus maatükilt läbi käia / sõita, ühe kinnistu omanik võib kasutada teist kinnistut piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand – õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus
õigusliku mõtlemise tulemusena. võimalik reguleerida- st teatav mängumaa). 2.3.2.Õigusliku stabiilsuse Kõrge abstraktsuse tase mõeldud tagamine juristidele. Sisult liberaalne ja kodanlik, Õigusliku stabiilsuse tagamine kesksed institutsioonid perekond, Tasakaal uute poliitiliste põhimõtete omandiõigus ja vaba lepinguõigus. Pole (lepinguvabadus, omand, võrdsus, arenenud märkimisväärset kaitset pärimisõigus) ja stabiilsuse vahel (hülgas ühiskonna nõrgemate kihtide jaoks, revolutsiooni ideed abielust ja puuduvad juhtivad sotsiaalsed printsiibid- seadusevastastest lastest). Ühendati eelkõige ülesehitatud vaba turumajanduse vastuolulised eesmärgid
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
