_________________________________ (pretensiooni saaja nimi ja postiaadress) "____"______________ nr _____ Pretensioon (täiendava tähtaja andmine) "____"____________käesoleval aastal sõlmiti meie, AS______________ kui ostja ja OÜ____________ kui müüja vahel müügileping nr _________, mille kohaselt OÜ________________ kohustus müügilepingu objektiks olevad kaubad ostjale üle andma hiljemalt "____"_______________. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi pidi kaupade vedamine toimuma müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügilepingu punktile _____ ostja tegevuskoht ____________________(tegevuskoha aadress). Vaatamata asjaolule, et meie poolt on müügileping kohaselt täidetud ja kaupade ostuhind on OÜ-le _______________ täielikult tasutud, ei ole OÜ ______________ oma lepingu järgset kaupade üleandmise kohustust täitnud.
ühinemise kohta üle andes võib iga riik teatada, et ta pole seotud käesoleva konventsiooni 1. artikli 1. punkti sätetega (95. artikkel). Kokkuleppiv riik, kelle õigusaktid nõuavad, et ostu-müügilepingud sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult, võib igal ajal teha kooskõlas 12. artikliga avalduse, et ei või rakendada käesoleva konventsiooni 11. artikli, 29. artikli või II osa ühtki sätet, mis lubab, et ostu- müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel või ofert või aktsept või mis tahes muu kavatsuse väljendus ei toimuks kirjalikus, vaid ükskõik mis vormis, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte selles riigis (96. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 5. Millist lepingut (vormist lähtudes) saavad sõlmida Eesti majandussubjektid, suheldes oma välispartneritega? Lepingu vorm (Võlaõigusseadus §11, lg 1-5):
AS Salongi Sisustus Lossi 9 10.detsember 2009 Pretensioon "25" oktoober käesoleval aastal sõlmiti www.salongisi.ee inernetipoe vahendusel meie, AS Ilutegija kui ostja ja AS Salongi Sisutus kui müüja vahel müügileping nr 1122334455, mille kohaselt AS Salongi Sisustus müüs AS Ilutegijale 12 (tk) ilulõikus lauda, 30 (tk) juuksuritooli. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi kauba vedamine toimus müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügi- lepingu punktile 2 ostja tegevuskoht Iru 8, Tallinn. Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8,
AS Palkmajad 10.detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada
1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majan...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11 LISAD..........................................................................................................................12 Lisa 1. Töövõtuleping Lisa 2. Müügitingimused
Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse). Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloomustavad sellised mõisted nagu müügileping ja omandi (asjaõiguse) ülekandmine. Müügileping kohustab, kuid ei kanna omandit üle. Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi).
kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine iseenesest ei ole aktsept. Definitsioonidest järeldub, et ühele või isegi mõlemale poolele ootamatult võib osutuda sõlmituks rahvusvaheline müügileping. Milles väga olulised poolte kohustused on jäetud fikseerimata. Nõuded ofertile Lisaks oferti definitsioonile sätestab Viini konventsioon terve rea nõudeid. Pakkumine ei ole ofert, kui ta on adresseeritud määratlemata isikute ringile. See on kutse oferti tegemiseks. Seega kauba väljapanemine vitriinile ei ole oferti esitamine. Järelikult on ofert selline pakkumine, mis: 1) on adresseeritud konkreetsele
tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu.
iga sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping. Elisa saatis Anule arved Eesti Postiga Anu kodusele aadressile Reinula tee 12, Põlva. Anul käib mõnikord külas tema hea naaber ja pikaaegne sõber Reinhold. Reinhold on Anust märksa noorem ning oskab arvutit paremini kasutada. Seetõttu abistab Reinhold mõnikord ka Anu, eelkõige Internetis tehingute tegemisel. 5. veebruaril 2019 sõlmiti Elisa internetikeskkonnas Elisa Eesti AS-i ning Anu vahel sülearvuti (Macbook Air) müügileping. Leping oli allkirjastatud ID-kaarti kasutades. Sülearvuti hind oli 1800 eurot. Ostja kohustus sülearvuti eest maksma 180 eurot iga kuu (10 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 osamakset). Lepingu kohaselt kui ostja hilines viie osamakse tegemisega, võis müüja nõuda kogu ostuhinna tasumist 30 päeva jooksul alates müüjalt teate kättesaamisest.
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan
TEHING 17-aastane A ostis B-lt taskuraha eest gaasipihusti. A isa C võttis A ja gaasipihusti kaasa ning läks B juurde, nõudes B-lt gaasipihusti eest saadud raha tagastamist A-le. Kas C nõue oli põhjendatud? Vt TsÜS § 11 lg-d 1 ja 3, RelvS § 18 lg 1 p 1 ja lg 4 ning TsÜS § 84 KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING Kohus arestis A-le kuuluva antiikmööbli. Kuna mööbel jäi A valdusesse, müüs A selle heausksele B-le ja B viis mööbli ära. Kas A ja B vahel sõlmitud mööbli müügileping ja omandi ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95 2 TAHTEAVALDUSE PUUDUSED NÄILIK TEHING Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu koosseisu kuuluvatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Kui näiliku tehinguga: soovitakse jätta muljet tehingu olemasolust, on tehing tühine (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2);
VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma annaksin materjalid mööbli tegemiseks, rõhk peab olema mööbli tegemise peal, aga praegu on rõhk müümisel, järelikult sobib müügileping paremini. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Kuna pärast kinnitust saadeti ka tüüptingimused, mis reguleeris oluliselt pooltevahelist
-Aivarist nõutakse ka teised kahjud ja lennupiletid 7. Kohustuse rikkumiseks loetakse:. a) Kohustuse täitmata jätmist b) Kohustuse täitmisega viivitamist c) Kohustuse mittetäitmist võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu 8. Ettevõtte üleminek omandajale: a) Ettevõte võib üle minna lepngulisel alusel b) Ettevõte võib üle minna ainult seaduse alusel c) Ettevõte võib üle minna ainult Äriseadustikus toodud korras 9. Müügileping omandireservatsiooniga tähendab: a) Asja omand jääb müüjale b) Asja omand läheb ostjale üle pärast ostuhinna tasumist c) Ostja taganemise korral lepingust võib müüja asja ostja käest välja nõuda 10. Kahju hüvitamine: a) Kuulub alati kahjutekitajalt sissenõudmisele b) Seaduses ettenähtud juhtudel ei saa üldselt sisse nõuda c) Seaduses ettenähtud juhtudel ei saa sissenõuda kahju tekitajalt
Kui jah, siis kas on sellise tasaarvestuse puhul vaja midagi täiendavalt silmas pidada? 5 Hüpotees: Mari võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 1.-2. on sama mis punktis 1). Materiaalsed eeldused : Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel – jah, nii laenuleping kui ka müügileping on kehtivad, st nendest tulenevad nõuded on ka kehtivad. Mari nõue Mati vastu on aktiivnõue ja Mati nõue Mari vastu on passiivnõue – nende vahel on vastastikused nõuded. Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita (passiivnõue) – VÕS § 84 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohustuse täita ennetähtaegselt, kuid võlausaldaja ise ennetähtaegset täitmist nõuda ei saa ja samuti ei saa ta keelduda vastuvõtmisest (v.a kui on õigustatud huvi)
Kui soovite osta __________ pakkumuses esitatud tingimuste kohaselt, palun edastage pakkumusega nõustumine kirjalikult postiaadressile _______________ või e-posti aadressile ___________________ pakkumuse kehtivusaja jooksul. Maksetingimused: 50% ettemaksu lepingu hinnast ning ülejäänud 50% kauba üleandmisel. Tarneaeg: ___ nädalat 50% ettemaksu laekumisest meie arvelduskontole. Pakkumusega nõustumuse kättesaamisest alates hiljemalt ______ kalendripäeva jooksul sõlmitakse müügileping. ___________________________________________ Pakkumuse saatja esindaja nimi, ametikoht ja allkiri /Pakkumuse teinud isiku (oferendi) andmed/ Ärinimi Postiaadress / asukoha aadress Kontaktisik Telefon E-posti aadress
kinge (kui asja eest makstakse raha, siis müügileping); müük ja vahetus (asi asja vastu on vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2: eristamisprobleem tekib lepingute puhul, mille sisuks on teatava asja valmistamine ning valmistatud asja võõrandamine müüja poolt juba valmistatud asja võõrandamise leping on müügileping valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause; erand 1: materjali asja valmistamiseks annab teine pool; erand 2: suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla.
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL [email protected] E-MAIL [email protected] MÜÜGIHIND 4500 KRO...
Ülemõõtmisel ilmnes lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. H teatas K-le, et alandab hinda hinna alandamisest 200 ruutmeetri hinna võrra. Hinna alandamise avalduse tegi H 10.10.2016 ja nõudis enammakstu tagastamist. Väiksema kinnistu turuhind müümise ajal oli 60 000 eur. 1. Kas H -l on õigus alandada hinda? Hüpotees: H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. (Hinna alandamine ei ole nõue, seetõttu ei saa kirjutada “H-l on õigus nõuda hinna alandamist”) 1. Müügileping (võlasuhe) 1. Kas leping on sõlmitud? Kaasuse tekstist tuleb välja, et müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 2. Kas leping on kehtiv? Kaasuse tekstist ei tule välja, et esineks sisu- või vormipuudusi. Kinnisasja võõrandamise leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu
HAGIAVALDUS Abielu lahutamine Hageja *****(iskukood: 49602272736) soovib taotleda abielusuhete lõpetamist kostja *****(isikukood:...). Hageja ning kostja abielu sõlmiti 20.aprillil 2010, mille kohta on koostatud abieluakt nr 23486 Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus lisatud käesolevale hagiavaldusele). Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3. Vara koosseis Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu p...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut. Samas antud loetelu on näitlik ja võõrandamislepingud võivad tuleneda lisaks VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte
lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juul...
mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse Vabadus valida lepingu sisu Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik) Suulises vormis sõlmitud leping on kohaselt sõlmitud siis, kui pakkumus on saanud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1). Nt: Näiteks ostes poest leiba, on müügileping siiski sõlmitud ning seda isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1). Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm ja etteantud vorminõudest kaldutakse kõrvale, siis tehing muutub tühiseks
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused ...
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul ...
punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Eeldused: 1) võlasuhe 2) oluline rikkumine 3) vastutus 4) õigel ajal taganemisavalduse tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud? Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib müüja nõustumust käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna ostja tasus müüjale pärast
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in ...
kostja arveldusarved 1300 € ulatuses. Hageja nõuded: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 1300 €. 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja arveldusarved. 4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 € ja hageja poolt kantud õigusabikulud. 5. Hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Lisad: 1. Hageja ja kostja vahel 12. jaanuaril 2014.a sõlmitud sõiduato müügileping. 2. Kostja 10.04 saadetud e-mail hagejale. 3. Hageja 30.03 saadetud e-mail kostjale. 4. Tõend riigilõivu tasumise kohta. 5. Hagiavalduse ja dokumentide koopiad kostjale.
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt. ei tohi esineda varjatud puudusid). Lepingust tulenevalt on ostja kohustatud kinnitama, et on enne lepingu sõlmimist asja üle v...
Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2)
!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. V...
400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile. Kolm lepingut: töövõtuleping (loovutuskeeld on seal – mõjutab ainult lepingu poolte omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest.
sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 235. Proovimüük (1) Proovimüük on asja müük tingimusliku müügilepingu alusel, mille puhul asi antakse ostja kasutusse. (2) Proovimüügi leping sõlmitakse ostja poolt heakskiitmise edasilükkava või heaks kiitmata jätmise äramuutva tingimusega. Eeldatakse, et proovimüügi puhul on müügileping sõlmitud edasilükkava tingimusega. (3) Edasilükkava tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni ostja heakskiiduni müüja. Äramuutva tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni lepingu heaks kiitmata jätmiseni ostja. § 236. Sätete rikkumise keelamine Tarbijalemüügi puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras
ESIMENE SEMINAR Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õig...
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
tõestamise nõue järgimata ning piirdutud üksnes lihtkirjaliku lepingu (mida on nimetatud ka läbirääkimiste protokolliks, broneerimislepinguks vms) sõlmimisega. Küsimuses, kas ja millal on võimalik eel- või broneerimislepingu kehtivalt sõlmida muus kui notariaalselt tõestatud vormis, on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui broneerimisleping sisaldab siduvat kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust, on see sisuliselt kinnisasja müügi eelleping või juba müügileping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Erandina saab vormivaba broneerimisleping kõne alla tulla juhul, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Nimi Perekonnanimi BA I. Aasta OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES Referaat Juhendaja Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse ...
JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) JAH Kas A-l oli käsutusõigus? JAH, kuna ta oli selle jalgratta omanik. ● Käsutusõigust saab üle anda AINULT omanik. Müügilepingu saab sõlmida sõltumata sellest, kas ma olen selle asja omanik või mitte. (VÕS § 12 lg 1) ● Saab sõlmida ükskõik kui palju müügilepinguid ühe asja üle. ● Asja- ja müügileping on erinevad asjad. Asjaõigusleping (täitmistehing) - omandiõiguse üleandmise leping. Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
