Laste mõtlemine (0)

LASTE MÕTLEMINE

Beebide ja väikelaste mõtlemine

• Vundament : Beebid hakkavad neid ümbritseva maailma kohta käivat teavet tõlkima rikastesse, keerulistesse, abstraktsetesse ja loogilistesse teabeesitlustesse. Need teabeesitlused võimaldavad beebidel tõlgendada oma kogemusi erineval moel ja prognoosida uusi sündmusi. Imikutel on juba sündides sisse laaditud võimsad programmid, mis on valmis käivituma.
  
• Õppimine: Kogemused panevad beebid ja väikesed lapsed oma esialgseid teabeesitlusi rikastama, teisendama, kordama , ümber kujundama ja ümber korraldama ning mõnikord isegi asendama, tulles seejuures lagedale üsna erinevate rikaste , keeruliste , abstraktsete ja loogiliste teabeesitlustega. Mida rohkem algandmeid ümbritsevast saadakse, sedamööda muutuvad ka laste reeglid sisendandmete tõlkimisel, töötlemisel ja ümberkorraldamisel. Ühe üksiku programmi asemel on neil terve rida võimsaid, progresseeruvaid ja väga täpseid programme . Lapsel on selles protsessis aktiivne roll. Ta uurib ja eksperimenteerib.
  
• Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites .
  

Lapse mõtlemise arenemine

• 1,5 kuune : Üks mõte ei tulene teisest ja ta ei taju eksistentsi jätkuvust. Ta ei tea, et esemed on olemas ka siis, kui ta neid ei näe. Ta arvab , et kõik, mida ta näeb on uus – isegi inimesed.
  
• 5 – kuune: Ta saab aru, et ema on üks ja ainus. Oskab üheaegselt kõristiga vehkida ja karjuda (6 – 7-kuuselt). Varsti oskab ta ka üheaegselt mõelda ja tegutseda.
  
• 10,5 – kuune: Laps hakkab aru saama, et asjad ja inimesed eksisteerivad edasi ka tema vaateväljast väljaspool. Hakkab tasapisi kordineerima ja planeerima. Võib tegevuse midagi huvitavat nähes pooleli jätta ja hiljem uuesti selle kallale asuda .
  
• 1 – aastane: Suudab juba enam kui kaks mõtet järjestada ning mitu tegevust ühendada. Näiteks on tal meeles, et tema auto on esikus, ta läheb esikusse , võtab auto ning toob selle elutuppa .
  
• 1 – 1,5 aastane: Paistab aru saavat, mis toimus enne, ja aimab ette, mis võiks järgneda. Saab aru, kui raamatus lehekülje vahele jätate. Jälgib inimesi ja matkib neid.
  
• 2 – aastane: Keel on tähtsam kui varem. Saab aru mõistetest “üks” ja “palju”. Hakkab põhjendusi esitama. Võrdleb midagi ja saab reeglitest aru.
  
• 4 – aastane: Räägib soravalt, esitab küsimusi ja saab vastustest aru. Õpib selgitustest. Võib aru saada, mida lihtsamad arvud väljendavad. Esitab põhjendusi ja oskab neid arutada. Teeb sageli võrdlusi.
  
• 5 –aastane: Kuulab tähelepanelikult ja saab aru ka keerukamatest reeglitest. Selgitab ja armastab rõõmu teha. Oskab loogiliselt arutleda (pärast 7. sünnipäeva). Saab aru, et asjad võivad olla samasugused ka siis, kui nad on erinevalt pakitud (pärast 7. sünnipäeva) .
  

Loovmõtlemine lastel

• Stiimul – loominguline mõtlemine ei sünni tühjusest, see vajab mingisugust stiimulit, mingisugust alusmaterjali, millele midagi rajada. Väljakutse, mille esitab lapse mõttetegevusele kas lapsevanem või õpetaja, päästab valla loomingulise seisundi. Uudishimu.
  
• Avastamine – toetada avastamisprotsessi ja süüdata lapses loominguline impulss ongi õpetamise ülesanne. Selleks, et loominguliselt mõelda, peab laps olema võimeline rohkem juurdlema ja vaatama enesestmõistetavatele asjadele värske pilguga. Lapsele on vajalik divergentne mõtlemine (pakub palju erinevaid vastuseid), viivitav otsustamine, mõttetegevuse avardamine, tuleb anda piisavalt aega, mängulisus.
  
• Planeerimine – probleemi või ülesande sõnastamine, informatsiooni kogumine, mõttekäigu avamine . Lastel aitavab oma mõttekäike teadvustada valjusti mõtlemine, kujundite kasutamine, joonistamine ja kirjutamine. Mõttetööd saab tõhustada, kui seda teistega jagada või jäädvustada.
  
• Tegevus – “Mida me selle ideega peale hakkame? Kuhu see viib? Kuidas seda ellu viia?”
  
• Tulemuste hindamine – “Mida me tegime ? Kui hästi me toime tulime? Mida saanuks teha paremini? Kas me saavutasime oma eesmärgi? Mida me õppisime?” Siin saab arendada kriitikameelt. Aidates last tema enda loomingu analüüsimisel, julgustame teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast.
  

• Lapsevanem – lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud tulemus avaldab oma uudsusega muljet last ümbritsevatele täiskasvanutele ja eakaaslastele.
  
• Lapse kasvamise keskkond – määratletud perekonna sotsiaalsete, majanduslike ja hariduslike ressurssidega ning paralleelselt ühiskonnas olemasolevate lapse kasvamiseks, õpetamiseks ja kasvatamiseks vajalike ressurssidega, etniliste ja kultuuriliste teguritega.
  

Kasutatud materjalid:

• [WWW] Mõtlemine. Vikipeedia vaba entsüklopeedia.
  

• [WWW] Loominguline mõtlemine
  

• [WWW] Õppida mõtlema.(2005).
  

• Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat.
  
• Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex .
  
• Gopnik, A., Meltzoff , A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus.
  
• Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus.
  
• Rumberg , T., Uljas, J. (2002) Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn : Koolibri.
  
• Tiko , A. (1996). Lapse areng ja selle jälgimine. Alushariduse õppekava projekt (tööversioon).