Lapse vaimne areng (1)

Iseseisev ülesanne
Marika Ots, Kela3
Lapse vaimne areng
Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine , õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed . Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima . Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi.
Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus , et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda arengut nimetatakse kognitiivseks arenguks.

Taju ja teadvuse areng

Mälu ja mõtlemise areng

Kõne areng
Taju ja teadvuse areng
Taju areng on valdkond , mis peegeldab lapse võimet mõelda, meelde jätta ja õppida uusi asju ning vastavalt sellele ka käituda. Tegelikult on väga raske lahutada vaimset ja kognitiivset arengut teineteisest, kuna vastavate võimete areng käib kõikidel arenguetappidel käsikäes. Lapseea jooksul toimub õppimine ja ümbritsevast saadava informatsiooni töötlemise protsess kiiremini, esemete ja olukordade üldistamise ehkabstraheerimise võime omandatakse aga lõplikult alles noore täiskasvanu eas.
Taju ja teadvuse arengu seisukohalt on ääretult tähtis lapse võimalus kogeda uusi asju ning õppida nendest oma järelduste alusel. Jean Piaget’, Šveitsi filosoofi ja psühholoogi järgi on lapse taju ja teadvuse arengus neli etappi . Tema seisukohti on küll hiljem modifitseeritud ja üritatud ümber lükata, kuid põhiliselt eristavad spetsialistid lapse arengus järgmisi etappe.
1. etapp kestab lapse sünnimomendist kuni 2-aastaseks saamiseni . Sel ajal ilmneb lapse oma vaimsete võimete areng kehalise tegevuse. Ta kasutab ka piiratud hulgal sümbolite abil suhtlemist, kõnelist suhtlust loevad spetsialistid samuti üheks kokkulepitud sümbolite süsteemi abil suhtlemiseks. Tegemist on ju meie endi poolt kokkulepitud viisiga, kuidas me sõnade abil üksteisest aru saame. Lapse arusaamine maailmast ja enda väljendamine põhineb sel ajal
siiski enamasti kehakeelel ja oma isiklikel kogemustel.
2. etapp kestab lapse 3. eluaastast kuni 7. eluaastani. Sel ajal toimub muutus lapse eneseväljendamise viisis – nüüd väljendab ta oma vaimset arengut põhiliselt sümbolite keele abil, tema mälu ja kujutlusvõime muutuvad küpsemaks sedamööda, kuidas keeleline areng võimaldab. Lapse mõtlemisprotsesse iseloomustavad ebaloogilisus ja minakesksus ehk orienteeritus omaenda isikule.
3. etapp kestab lapse 8. eluaastast 12. eluaastani. Selles etapis muutuvad lapse jaoks konkreetsemaks sellised mõisted nagu hulk, pikkus, vedelik, mass, kaal, piirkond, mõõde. Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib võime oma tegude tagajärgedest aru saada, tema mõtlemine on vähem minakeskne, tekib sotsiaalse vastutuse tunne.
4. etapp algab 12. eluaastast ja kestab terve inimese eluea . Viimases etapis näitab laps loogilise sümbolite kasutuse kaudu abstraktsetest mõistetest arusaamist . Tema mõtlemisvõimesse on tekkinud hüpoteetilisuse moment. Üldiselt arvatakse, et enamik inimesi ei suuda kunagi saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad.
Mälu ja mõtlemist areng
Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist.
Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda .
Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine.
Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega välismaailma tunnetades.
Väikelaps väljendab omi mõtteid sümboolselt žestide või objektide abil, esitleb asju jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina . Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk – järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje .
1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused:

• 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud);
  
• oskab osutada ühele kehaosale;
  
• leiab paarid;
  
• oskab leida eseme pildil;
  
• osutab pildil õigele esemele;
  
• suudab kahte mõtet järjestada ning mitut tegevust ühendada;
  
• jälgib inimesi ja matkib neid.
  
• 
  

2-3 aastase lapse mõtlemist ja mälu iseloomustab Einoni (2000) sõnul järgnev:

• Leiab üles kaks ühesuguste omadustega eset;
  
• saab aru mõistetest „suur“ ja „väike”;
  
• leiab esemele värvuse järgi paarilise;
  
• saab aru mõistetest “üks” ja “palju”;
  
• teab, mida tähendab „sisse“, „peale“, „alla”;
  
• tunneb ära asju, mis teevad häält – näiteks kui teha „auh“, siis laps teab, et see on koer, kes nii häälitseb ;
  
• nimetab pildil olevat tegevust;
  
• kasulik on tundma õppida asjade erinevusi, näiteks võrrelda ühesuguseid, kuid suuruselt või värvilt erinevaid asju;
  
• hakkab põhjendusi esitama;
  
• võrdleb midagi ja saab reeglitest aru;
  
• laps uurib, avastab ja otsib;
  
• paneb järjekorda paar sõna, et moodustada lihtsamaid lauseid ;
  
• täidab lihtsamaid käske;
  
• suudab meelde tuletada, mida teha;
  
• matkib täiskasvanu tegevusi.
  

Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist.
Kõne areng
Rääkimine on kõne arengus olulisim ning siin on määravaks oskus kasutada keelt suhtluses. Kuna lapsevanem on tähtsaim isik lapse elus, on just temal kõige suurem osa lapse emakeele ja suhtlusoskuse arendamisel. Laste kõne areng on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata.
Kõne arengu etaapid:
Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul)
Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua.
Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt)
Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine .
6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima.
Häälemang (4.-7.elukuul)
4.-7. elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma.
9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema.
Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles või keeltes, millega ta kokku puutub.
Kajakõne (9.-12. elukuul)
Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama.
9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui juutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb . Laps omandab kogu häälikute repertuaari.
Esimesed sõnad (12.elukuul)
Sõnal on kindel tähendus ja seda kasutatakse suhtlemiseks. Alguses kombineerib laps häälituste ahelates lalina üksikute sõnadega. (ema ja aitäh , koduloomade nimed, asjade inimese kohta, pereliikmete , toidu ainete, kehaosade ja riiete nimetused). Ta ütleb esimese sõna siis, kui saab aru juba 20-30 sõnast.
Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul)
Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti :
- kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna,
- 24. kuul 250 sõna,
- 30. kuul juba 500 sõna.
Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed.
Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul)
18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis.
Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps)
Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama . Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta.
Allikad

Arengupsühholoogia alused. Butterworth , George & Harris , Margaret (2002).

Sinu lapse areng esimesel eluaastal . Hiile Mass (2009).

Arenda oma lapse andeid. Adams , K (2007).

Õppimine ja õpetamine koolieelses eas . Toimtanud Eve Kikas (2006).