Iseseisev
ülesanne
Marika Ots, Kela3
Lapse
vaimne areng
Kognitiivsed
oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete
protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus
väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis
aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda.
Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime
areng -
kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste
toimingutega nagu mõtlemine, tajumine , õppimine, mõistmine, mälu,
keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine
ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
Vaimne
areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige
kodu ja lasteaed . Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses
arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad
lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse
valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima . Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi.
Erinevused
vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marichkaa159
Õppematerjali autor
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed
Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada
...............2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................8 Eeldatavad oskused 3-4 aastasel lapsel.........
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;
12) Analüüsige Grice'i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: ,,Ma opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul
...................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.......................................................................................5 1.2 Lapse mõtlemise arenemine..............................................................................................7 1.3 Loovmõtlemine lastel .....................................................................................................11 Kasutatud materjalid:............................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS
◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid