Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist Kõneareng See on oskus arutada, seletada ja tõestada Küpsemine täiskasvanuks või teismeliseks saamine Loominguareng See on fantaasia ja kujutluse areng
1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina.
arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus
Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis
Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil
(samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127). 13 Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla
lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Abstarktne järeldamine. Hüpoteetiline ja abstarktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad). Loogika areng. Probleemilahendusstrateegia. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest, nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale. 11+ e-a o Piageti kriitika: Katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega. Testida lapsi teistsugustes olukordades. Animism- vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine elututele objektidele Kultuuri roll: o Lev Võgotski- lähima arengu tsoon o Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei ulatu aga milleni jõuab juhendamise kaudu L.Kohlbergi moraalse arengu teooria:
Imikud saavad maailmast informatsiooni tänu füüsilistele tegevustele, mida nad teostavad. Lapse võimed arenevad reflektiivselt, instinktiivselt Sensomotoorse perioodi lõpuks on esemed eraldiseisvad isikutest ning ajas püsivad. Objektide püsivusest arusaamine põhineb sellel, et need on olemas sõltumata selles, kas neid saab näha, kuulda, katsuda või mitte. Objektide püsivusest arusaamine on Piageti arvates üks olulisemaid imiku saavutusi. (7) 5.1.2. Tegevuseelne staadium( 2-7 a) Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks. See on eelkõige keele areng. Esemeid ja sündmusi antakse edasi sõnade abil. Iseloomulik egotsentrism. See tähendab et maailma nähakse ainult enda vaatenurgast. Klassifitseeritakse objekte, kuid tehakse seda juhuslike tunnuste abil. (6) On kognitiivse arengu teine staadium
Esimest mängu vormi nim. Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm
Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism
Paljusid teadmiste liike, mida laps ei ole võimeline omandama ei täiskasvanu sõnalise selgituse alusel ega ka esemetega tegutsemise protsessis, omandab ta kergesti toimingutes mudelitega, mis kujutavad omandatava nähtuse olulisi omadusi (nii võib laps näiteks kergesti omandada osa ja terviku suhted). Seega vastavate tingimuste puhul muutub kujundiline mõtlemine üldistatud teadmiste omandamise aluseks vanemas koolieas. 1.3 Loovmõtlemine lastel Alustuseks Jean Piageti sõnadega: "Hariduse peamine eesmärk on kasvatada lastest inimesed, kes on võimelised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi, - inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Hariduse teine eesmärk on arendada kriitikameelt ja oskust kontrollida, et mitte nõustuda pimesi kõigega, mida välja pakutakse." Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et
vahelistest seostest. Tema teooria võtmeidee seisneb selles, et teadmiste omandamist võib käsitleda evolustioonilise protsessina selles mõttes, et teadmised on kohanemisvõimelised. Inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse ,,bioloogilist" organit. Protsessi on haaratud indiviidi ja keskkonna vahelised suhted (suhted teadja ja selle vahel, mida teatakse). Teadja jõuab järjest adekvaatsemate kirjelduste, seletuste ja ennustusteni reaalsuse kohta. Piageti terminoloogia on bioloogiline. Tema arengumudeli teooria järgi toimub lapse ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna vahel eneseregluatiivne interaktsioon, millest saavad alguse uut liiki teadmised. Arendas seega edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Piageti bioloogilised võtmeideed arengu kohta: tema bioloogiline idee seisneb selles, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid
Proksimaalprotsessid) Pealegi on enamus seda laadi senistest uurimustest piirdunud kahe piiratud seletusjõuga isiku omadusega: vanuse ja sooga. Lühidalt :me seisame vastamisi suures osas kaardistamata alaga. Veel enam: kui meil on nii palju isikuomadusi, mille seast valida, siis mille alusel tehakse lõplik valik? Mis peaks saama uurimisel kõige kõrgema prioriteedi? Bioökoloogiline mudel soovitab sellele küsimusele teoreetiliselt põhjendatud vastust. Kõnes Jean Piageti Ühingule (bronfenbrenner 1993) aastal esitasin ma kahte isikuomaduste laiajoonelist tüüpi, mis on eriti olulised indiviidi tulevase arengu kujundamisel. Ühelt poolt on olemas tuttavad võimekuse , saavutuste, temperamendi ja isiksuse mõõdud, mida tüüpiliselt hinnatakse psühholoogiliste testidega. Võib arvata, et kõik sellised hindamised võtsid arvesse eksisteerivaid psühholoogilisi ressursse ja kalduvusi. Seal on aga ka teine, dünaamilisem kogum isikuomadusi,
• I Alla 4 aasta: ei saa küsimusest aru • IIa 4-6 aastat: ei suuda teha vahet iseenda ja nuku vahel; valivad oma vaate • IIb 5 -7 aastat: esimesed märgid vaatepunktide eristamise kohta. On teadlik, kuid ei oska täpsustada. • IIIa 7 -9 aastat laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki ruumilisi konfiguratsioone - vasakul paremal võib jääda arvesse võtmata • IV 8 -9 aastat võtab arvesse kõiki perspektiive PS: Piageti kolme mäe katse mõõdab egotsentrismi. Animism Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. (Wikipedia) • Vastused küsimustele • Ei peegelda teadmiste puudumist • Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest nad aru saavad • Elu omistamine elututele objektidele • Kuni 10
täiskasvanu sõnalise selgituse alusel ega ka esemetega tegutsemise protsessis, omandab ta kergesti toimingutes mudelitega, mis kujutavad omandatava nähtuse olulisi omadusi (nii võib laps näiteks kergesti omandada osa ja terviku suhted). Seega vastavate tingimuste puhul muutub kujundiline mõtlemine üldistatud teadmiste omandamise aluseks vanemas koolieas (Tiko 1996: 30). 45 4.3 Loovmõtlemine lastel Alustuseks Jean Piageti sõnadega: "Hariduse peamine eesmärk on kasvatada lastest inimesed, kes on võimelised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi, - inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Hariduse teine eesmärk on arendada kriitikameelt ja oskust kontrollida, et mitte nõustuda pimesi kõigega, mida välja pakutakse." Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või
Lev Võgotski- vene psühholoog Võgotski jaoks oli kõne see, millel on kultuuri kandev roll: keel nii talletab kui kannab edasi ajaloolist, sotsiaalsete kogemuste varasalve ning on mõtlemise „tööriist“. Võgotski teooria keskne idee on seotud lähima arengu tasemega. Seda võidakse defineerida kui erinevust selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Üks peamisi erinevusi Piageti´ ja Võgotski vahel puudutab nende vaateid keelele ja mõtlemise suhtele. John Bowlby – inglise lastepsühhiaater Bowlby teooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda (esmaste seotussuhete kujunemine imiku ja ema vahel inimesele kohandatud etoloogilistest printsiipidest lähtuvalt).
annaabi.ee 
