Psühholoogia inimese areng (0)

Ptk 3 psühholoogias + konspekt
Inimese areng
areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani.
sellega tegeleb arengupsühholoogia.
genotüüp, fenotüüp, polügeensus
sünnieelne areng (u 40 nädalat.
kolm perioodi:
 I eostumisperiood u 2 nädalat
II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni
III looteperiood sünnini
kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja.
kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga.
vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima . ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt.
reflekside puudumine -> kns-i kahjustus
lapsel on veel kõndimis, ehmatus , otsimis, haaramis , ujumis ja pupillirefleks .
närvisùsteemiareng
neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu.
imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina- tunnet .
kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks.
kognitiivne areng, selle staadiumid
I sensomotoorne staadium (kuni 2a)
II operatsioonieelne staadium (3-7a)
-kasutab sõnu
-ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni
- egotsentrism mõtlemises
III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a)
-mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb
IV formaalsete  operatsioonide staadium (üle 12a)
- abstraktne , loogiline mõtlemine
-kognitiivse arengu tipp
J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond

• Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani.
  

• Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
  

• Geneetiliste ja keskkonnamõjude analüüsimiseks uuritakse sageli kaksikuid ja lapsendatuid.
  

• Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus.
  

• Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimese saab kaasa 23 kromosoomi isa spermast ja 23 kromosoomi ema munarakust.
  

• Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv võib ühes kromosoomis küündida tuhandeni.
  

• Geen on pärilikkuse kandja ja DNA struktuuriosa.
  

• Meestel ja naistel erineb ainult 23. kromosoomipaar. Naistel on selles kaks X-kromosoomi, meestel üks X ja üks Y kromosoom . Emalt saab laps Xkromosoomi, tema soo määrab isalt saadud X või Y kromosoom.
  
• Polügeensus – mitme geeni mõju
  
• Vanematelt saadud pärilike tegurite kogumit nim genotüübiks. Genotüübi väljendumist konkreetse indiviidi puhul tähistatakse mõistega fenotüüp. Fenotüüp on genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Fenotüüp näitab millised on inimese seesmised ja välimised omadused.
  
• Inimese areng algab hetkest, kui sprematosoid tungib munarakku ehk toimub viljastamine.
  
• Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi.
  

1. eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumise hetkest. U 36 h pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge.
2. embrüonaalperiood – 3. - 8. nädal. Kujunevad KNS, süda, kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad).
3. looteperiood – 9. nädal kuni sündimine. Üheksa nädala pärast on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab inimest ja teda hakatakse nim looteks .

• Kõige olulisemad on 8 esimest nädalat, mil moodustuvad kehaorganid.
  

• Sensoorsed võimed – meeleelunditega seotud
  
• Laps tunneb ära oma ema hääle juba 26.ndal nädalal.
  
• Imikud näevad paremini objekte, mis asuvad silmadest 20-30 cm kaugusel. Imikud on lühinägelikud.
  
• Vastsündinutel on kohe olemas maitse ja lõhnatundlikus.
  
• Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi:
  

1. „Kerged“ beebid – kohanevad hästi, huvituvad uudsetest asjadest
2. „Rasked“ beebid – ärrituvad kergesti,ei kohane hästi, ärrituvad uudsetest asjadest
3. Aeglaselt reageerivad beebid – vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud

• Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu.
  
• Vastsündinul on:
  

1. kõndimisrefleks – kaob u 2-3 kuu vanuses
2. ehmatusrefleks – kaob 4 kuu vanuses
3. otsimisrefleks – kaob u 4 kuu vanuses
4. haaramisrefleks – kaob u 5 kuu vanuses
5. pupillirefleks – eluaegne

• Esimene eluaasta – toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks.
  
• Väikelapseiga – esimesed kaks eluaastat . Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast.
  

6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga.

• Koolieelikuiga – 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon .
  
• Kooliiga – 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks.
  
• Puberteet ehk murdeiga – 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku.
  

• Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga.
  
• Varane täiskasvanuiga – 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase.
  
• Keskmine täiskasvanuiga – 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja toimuvad organismisisesed muutused, nt menopaus ja nägemisteravuse langus.
  
• Hiline täiskasvanuiga – 60 kuni surmani. Sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid.
  

Nävrisüsteemi areng

• Sündides on inimesel olemas peaaegu kõik närvirakud.
  
• Pärast sündi hakkavd tohutu kiirusega arenema seosed närvirakkude vahel. Nende seoste algse vähesuse tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust.
  
• Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad.
  
• Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb.
  
• Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta.
  

Tunnetuslik e kognitiivne areng

• Jean Piaget- sveitsi psühholoog – lõi kognitiivse arengu teooria. Uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Tema meelest toimub laste kognitiivne areng astmeliselt.
  
• Kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu.
  
• Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus info juba olemasolevatesse skeemidesse – laps võtab keskkonnast endale sobivat .
  
• Akommodatsioon- toimub kui info ei sobi skeemiga . Laps muudab skeemi e kohandab ennast keskkonnale.
  
• Kognitiivne areng toimub astmeliselt:
  

1. sensomotoorne staadium – sünnist kuni 2eluaastani. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liiguste kaudu.
2. Operatsioonieelne staadium – 3-7 eluaastani. Hakatakse kasutama rohkem sõnu. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Raskused objektide liigitamisega, järelduste tegemisega. Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism – usub et kõik mõtlevad temaga samamoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja.
3. Konkreetsete operatsioonide staadium – 7-12eluaastast edasi. Mõtlemisvõime täiustub, väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt.
4. Formaalsete operatsioonide staadium – 12 eluaastat ja edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Inimese vaimsete võimete arengu tipp. Võime tulla toime oletuslike lahenduskäikudega.

• Hinnang Piaget teooriale : Ei nõustuta et formaalsete operatsioonide staadium on kognitiinse arengu lagi . Lisaks formaalse mõtlemise arengus mängib olulist rolli ja inimese sugu.
  
• Lev Võgotski – vene psühholoog, samuti uurinud laste mõtlemise arengut.Ta pidas oluliseks keelt. Mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega. Kui Piaget pidas laste omaette rääkimist nende enesekesksuse väljenduseks, siis Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab see sisekõne vormi.
  
• Nüüdisaja uurimused näitavad, et lapsed suudavad siiski rohkem, kui Piaget ja Võgotski seda arvasid, neil on olemas mingid teadmised maailma kohta – tavateooriad, mis natukene erinevad õigetest teaduslikest tõdedest.
  

• Fluiidne intelligentsus on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäragaa, siia alla kuuluvad liigutuste kiirus, mälu ja üldistusvõime.
  
• Kristalliseerunud intellignetsus omandatakse hariduse ja igapäevaelu kaudu, võime leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme.
  
• Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus suureneb kogu elu vältel.
  
• Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul vaimsete võimete kasutamine.
  

Psühhosotsiaalne areng

• Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni järgi võib isiklikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena:
  

1. Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada . Selleks peab laps piisavalt hellust saama.
2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi – 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust, kui laps aga ei saa hakkama, siis ta vajab vanemate toetust mitte pahandamist.
3. initsiatiiv või süü – 4-5eluaastat. Laps hakkab palju katsetama ja küsimusi esitama. Kui vanemad lähevad kaasa ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime, kui lapse küsimusi peetakse rumalaks, võib temas kujuneda süütunne.
4. Edukus või alaväärsus – 6-11eluaastat. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse tagant, siis areneb lapse töökus ja ettevõtlikus. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, tekkib tal alaväärsus tunne.
5. identsus või rolliähmasus – varane noorukiiga . Saavutatakse füüsiline küpsus, saadakse iseseisvaks. Tähtis saada aru – kes ma olen? Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks.
6. intiimsus või isolatsioon – hiline noorukiiga. Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne.
7. Generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni .
8. integraalsus ( terviklikkus ) või meeleheide – hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini.
Mehe ja naise erinevused

• Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine.
  
• Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt. Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimetele.
  
• Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga kui vastastikku sõltuvast minast.
  
• Tüdrukutel olulisemad tunded, mis peegeldavad arusaamist ja kooskõla teistega , poistele seevastu sotsiaalne domineerimine .
  
• Alates teisest eluaastast ilmneb poistel mõnevõrra suurem agressiivsus kui tüdrukutel, see jääb nii kogu eluks.
  
• Erinevusi on leitud ka meeste ja naiste kõnelemisviisist. Mees arvab , et ta on domineerivam pool. Naised esitavad rohkem küsimusi, pingutavad rohkem vestluse arendamiseks .